Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Viru Maakohus
Kohtunik
Priit Kama
Kohtujurist
Deniss Iškin
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. september 2026, Jõhvi
Kohtuasja number
2-26-17259
Kohtuasi
J. G. hagi A. G. vastu täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes
Tsiviilasja hind
2250 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
J. G. (ik XXX; elukoht: XXX)
Kostja:
A. G. (ik XXX; elukoht: XXX)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv
2-26-17259 sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kirjeldav ja põhjendav osa J. G. (hageja) esitas 13.08.2026 (täpsustatud 18.08.2026) Viru Maakohtule hagi A. G. (kostja) vastu täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt oli kostja suhtes varem tehtud tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-25-15010, millega mõisteti kostjalt välja elatis hageja ülalpidamiseks kuni 30.06.2026, s.o hageja XXX õpingute lõpetamiseni. Kuna hageja jätkab pärast gümnaasiumi lõpetamist õpinguid Tartu Maaülikoolis, taotleb ta kostjalt elatise väljamõistmist hageja ülalpidamiseks 250 eurot kuus alates 01.09.2026 kuni hageja 21aastaseks saamiseni, s.o kuni XXX (k.a.). Kostja kinnitas 15.09.2026 telefonil, et sai käesolevas tsiviilasjas menetlusdokumendid administraatori vahendusel kätte 27.08.2026. Kostja teatas, et tunnistab hagi ega soovi esitada hagile kirjalikku vastust (dtl 48). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Sama paragrahvi lõike 3 teise lause kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus järeldab kostja 15.09.2026 vastustest, et kostja võttis hageja nõude õigeks, mistõttu hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kuigi TsMS § 444 lg 3 võimaldab kohtul teha õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, peab kohus vajalikuks märkida, et hageja haginõue kostjalt 250 euro suuruse elatise väljamõistmiseks hagiavalduses välja toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1, § 97 p 2 ja § 99 alusel. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks otsuse täitmise korra. PKS § 100 lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Sellest lähtuvalt määrab kohus, et elatis tuleb kanda iga kuu 1. kuupäevaks hageja pangakontole. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest.
2-26-17259 Et hagejal on tekkinud menetluskulud, ei ole kohtule teada. Ehkki käesolevas asjas esitati hagi täisealise lapse ülalpidamisasjas, on kohus seisukohal, et mõlema poole suhtes oleks õiglane, kui kohus jätaks menetluskulud kummagi poole enda kanda. Seetõttu leiab kohus TsMS § 162 lg 4 ja § 164 lg 1 koosmõjus, et antud juhul on põhjendatud ja õiglane jätta kummagi poole menetluskulud õigusrahu huvides poolte endi kanda. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1). (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.