Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi V.T Transport OÜ vastu 55 euro suuruse leppetrahvi ja
euro suuruste sissenõudmiskulude saamiseks
Hagi hind
95 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht XXX ), lepinguline esindaja Marge Juur (e-post XXX) Kostja V.T Transport 16774293, asukoht XXX-i esindaja V.T (e-post XXX)
Asja läbivaatamine
OÜ
(registrikood , seaduslik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Osaühingu EUROPARK ESTONIA 02.02.2026 hagi V.T Transport OÜ vastu 55 euro suuruse leppetrahvi ja 40 euro suuruste sissenõudmiskulude saamiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Osaühingu EUROPARK ESTONIA kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates käesoleva kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 09.12.2025 V.T Transport OÜ (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 95 eurot. Pärnu Maakohus lõpetas 02.01.2026 maksekäsu kiirmenetluse ja edastas kohtuasja arutamiseks Tartu Maakohtule, kuna kostja esitas makseettepanekule vastuväite. Avalduse kohaselt oli sõiduk numbrimärgiga 418TLB (sõiduk), mille omanik/vastutav kasutaja oli kostja, 25.02.2025 pargitud hageja opereeritavale parkimisalale Tartus, Tasku parkimismajas (parkimisala). Kostja rikkus parkimislepingut (leping), kui ei järginud parkimistingimusi, mistõttu esitas hageja tema vastu leppetrahvinõude nr 0592502251015245 (leppetrahv). Kostja ei ole seni leppetrahvi tasunud. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite (dtl 16–17), milles selgitas, et hageja nõudel puudub alus, sest kostja töötaja Ülo V.T ei parkinud sõidukit, vaid peatus kauba laadimiseks ning oli vastavalt ka tähistatud. Hageja väidab, et leppetrahvinõudeks annab aluse see, et rikutud on liiklusseaduse (LS) § 21 lg 4 p 4, mis sätestab, et parkida ei tohi teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval. Kuivõrd nimetatud nõude rikkumine on LS § 241 kohaselt väärtegu, mille järgi karistatakse sõiduki peatumise või parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud peatumis- või parkimiskorda või -viisi rikkudes – rahatrahviga kuni 12 trahviühikut, ei oleks hagejal ka olnud õigust leppetrahvi teha. Eraparkla haldaja ei saa olla väärteo kohtuväline menetleja ega väljastada trahve. Liiklusjärelevalvet saavad LS § 193 lg 1 kohaselt teha vaid ametnikud neile seadusega antud pädevuse piires. Kostja ei ole parkimiskorralduse nõudeid rikkunud. Kostja töötaja parkis Tasku parkimismajas ärikeskuse sissepääsu juures, kus puudus parkimist keelav liikluskorraldusvahend. Kostja ei parkinud avaliku kasutamise jaoks märgitud parkimiskohtade kõrval. Riigikohus on leidnud, et parkimisnõuete rikkumisega LS § 21 lg 4 p 4 mõttes ei ole tegemist olukorras, kus pargitud on parkla sissesõidutee äärde, mitte asfaldile märgitud üldkasutatava parkimiskoha kõrvale. Riigikohtu hinnangul on keelatud on parkida üksnes vahetult teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval (RKKKo 24.04.2024, 4-233152/19, p 8).
2.Tartu Maakohus jättis 13.01.2026 määrusega hagi TsMS § 487 lg 1 kohaselt käiguta ning andis hagejale tähtaja nõude esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas 02.02.2026 hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahv 55 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb TsMS § 177 lg 2 järgi tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 25.02.2025 kell 10.15 enda sõiduki hageja opereeritavale parkimisalale Tartus, Tasku parkimismajas. Kostja rikkus parkimistingimusi, kui parkis sõiduki selleks mitte ettenähtud kohale. Hageja esitas kostjale leppetrahvinõude ja paigutas nõude kviitungi sõidukile. Kostja oli leppetrahvi esitamise ajal sõiduki omanik/vastutav kasutaja, kostja ei tasunud leppetrahvi ka hageja meeldetuletuskirja peale. Hageja oli paigaldanud parkla sissesõidu juurde oli paigaldatud infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Kostjal oli võimalus lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui kostja leidis, et talle parkimislepingu tingimused
ei sobi või tal puudub nõutav parkimisõigust andev parkimiskaart/-luba, oli tal võimalik parkimisalalt lahkuda ja parkida oma sõiduk mujale. Kostja parkis hageja parkimisalal enda sõidukit, sest kui hageja töötaja kontrollis, kas sõiduki parkimise eest on tasutud, ei olnud kontrollitava sõiduki juures kedagi. Parkimine on sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või maha minekuks või veose laadimiseks LS § 2 p 49 mõttes. Sõiduki parkimisega avaldas sõiduki kasutaja aga lepingu sõlmimiseks nõustumuse. Kostja rikkus lepingut, kui ta parkis sõiduki väljapool parkimiskoha joont. Sõiduki kasutaja peab parkimislepingu p 2 järgi kasutama parklat vastavalt kehtivatele liiklusreeglitele ja parklas olevatele juhistele. Hageja tegi kõik endast oleneva, et lahendada asja kohtueelselt, teavitades kostjat võlgnevuse olemasolust. Hageja saatis kostjale meeldetuletuskirja ja epostiga 21.03.2025 kostja äriregistrist saadud aadressile XXX. Kostja ei tasunud nõudeid ka täiendavalt antud tähtajaks. Hageja nõuab VÕS § 113 1 lg 1 järgi kostjalt ka sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot. Kostja on kahtlemata maksmisega viivituses.
3.Tartu Maakohus võttis hagi 23.02.2026 määrusega menetlusse, toimetas hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte. Kohus andis kostjale tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kostja esitas 16.03.2026 kohtule vastuse (dtl 64–69), milles palus kohtul jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning palus kohtul jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja tunnistas, et talle kuuluv sõiduk asus parkimisalal, kuid väidab, et sõiduk peatus seal vaid mõneks minutiks kauba laadimiseks, mitte parkimiseks. Sõidukit juhtis kostja töötaja, kes täitis töökohustusi kullerina ja tarnis kaupa Tasku keskuses asuvale kliendile. Tegemist ei olnud parkimisega LS § 2 p 49 mõttes, sest parkimine on sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Kostja hinnangul ei olnud tegemist parkimisega liiklusseaduse tähenduses, vaid lühiajalise peatumisega veose laadimiseks, mistõttu puudus tal tahe sõlmida hagejaga parkimisleping tüüptingimustel. Hageja infotahvlitele tuginemine ei tõenda kostja hinnangul lepingu sõlmimist, sest kostja tegevus oli laadimiseks peatumine, mitte parkimisteenuse kasutamine. Hageja fotod ei tõenda kostja hinnangul parkimist piisavalt, kuna need on tehtud vaid ühe minuti jooksul ega näita, et sõiduk seisis kauem, kui laadimiseks vajalik. Kostja leiab, et ta võis sõidukiga peatuda seal, kus sõiduk fotode järgi asus. Peatumiskoht ei olnud parkimiskohana tähistatud ega selleks ette nähtud, kuid seal puudus ka peatumist keelav liikluskorraldusvahend. Sõiduk ei asunud parkimiskohtade kõrval LS § 21 lg 4 p 4 tähenduses, vaid sissepääsu juures teenindus- või sissesõidualal, kus parkimiskoha märgistus puudus. Kostja väitel ei saa eraparkla operaator laiendada parkimiskeeldu kogu joonimata alale, kui ala ei ole keelumärgi või muu selge tähistusega keelualana määratletud. Kostja vaidlustab hageja õiguse käsitada olukorda väärteona, leides, et eraparkla operaator ei saa tuvastada väärteokoosseisu ega määrata sanktsiooni, isegi kui seda nimetatakse leppetrahviks. Hageja nõue on käibemaksuarvestuse puudulikkuse tõttu ebaselge ning sissenõudmiskulude nõue ei ole põhjendatud, kostja on nõudele algusest peale õigeaegselt ja sisuliselt vastu vaielnud. Riigikohus on korduvalt märkinud, et kui nõue on vaidlustatud põhjendatult, ei saa sellele lisada automaatseid sissenõudmistasusid enne vaidluse lahendamist.
4.Tartu Maakohus andis 19.03.2026 hagejale tähtaja, et esitada seisukoht kostja vastuse kohta. Hageja esitas 24.03.2026 seisukohad kostja vastuväidetele. Kostja vastuväited on hageja arvates ebaõiged, põhistamata ja tõendamata ega anna alust hagi rahuldamata
jätmiseks. Hageja jäi esitatud seisukohtade ja nõuete juurde, palus hagi rahuldada ja menetluskulud kostja kanda. Kostja rikkus lepingut, sest ta parkis sõiduki parkimisalal tingimusi rikkudes ning selle eest esitati leppetrahvinõue kehtivate tüüptingimuste alusel. Parkimistingimused olid sissesõidul nähtavad ja kostjal oli võimalik nendega tutvuda. Parkimiskohad olid tähistatud teekattejoontega ning parkimistingimused olid dubleeritud parkla alal lisatahvlitega. Kostja väide, et sõiduk üksnes peatus, on hageja arvates tõendamata. Kostja oleks pidanud lähtuma parkimisala tähistustest ja juhistest, mitte parkima sõidukit selleks mitte ettenähtud kohta ehk joontevälisele alale. Rikkumine ei ole hageja käsitluses väärtegu, vaid võlaõigusliku lepingu rikkumine. Parkida oleks võinud teekattele märgitud parkimiskohtadel. Liiklusseaduse sätete tingimustesse toomine või parkla tähistamisel liiklusmärkide ja lisateatetahvlite kasutamine oli hageja õigus, mitte kohustus. Kui sellised tingimused ja tähistused parklas kehtivad, tuleb neist lähtuda. Parkimiseks mitte ette nähtud alasid ei pidanud hageja eraldi lisamärkidega tähistama, kui parkimiskohad olid selgelt markeeritud ja parkimistingimused nägid ette nende järgimise. Parkimiskeelu märgi puudumine ei tähenda seega, et parkimine väljaspool tähistatud kohti oleks lubatud. Kostja viidatud Riigikohtu lahend puudutab liiklusseaduse kohaldamist väärteomenetlus kontekstis ega piira eraõiguslikku lepinguvabadust. Kostja väide, et sõiduk ei olnud pargitud parkimiskohtade kõrval, vaid sissesõiduteel, on hageja arvates meelevaldne. Sõiduki asukohta ei saa tõlgendada sissesõiduteena, sest sõiduk paiknes invakohtade joone kõrval. Käibemaksuarvestust puudutav vastuväide on paljasõnaline, tõendamata ja vaidluse lahendamisel ebaoluline. Käibemaksuseadusest ei tulene, et arve vorminõuete võimalik rikkumine vabastaks teise lepingupoole tasu maksmise kohustusest. Vastuväited 40 euro suurusele sissenõudmiskulule on hageja arvates alusetud.
5.Tartu Maakohus määras 05.08.2026 määrusega, et asi vaadatakse läbi kirjalikus menetluses. Kohus andis pooltele tähtaja kuni 12.08.2026, mil sai esitada kohtule avaldusi ja taotlusi, sh määras kohus, et samal kuupäeval lõpeb ka eelmenetlus. Hiljemalt 19.08.2026 (k.a) tuli soovi korral esitada kohtule oma lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekiri. Kohus andis pooltele tähtaja kuni 25.08.2026 (k.a), et esitada seisukoht vastaspoole menetluskulude nimekirjale. Kohus märkis, et teeb asjas otsuse avalikult teatavaks hiljemalt 08.09.2026. Hageja esitas 17.08.2026 lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirja. Hageja selgitas, et kõik hagi rahuldamise eeldused on täidetud, sest poolte vahel on kehtiv leping ja leppetrahvikokkulepe, kostja rikkus lepingut, vastutab sõiduki omanikuna rikkumise eest ning hageja on teatanud leppetrahvinõudest kostjale VÕS § 159 lg 2 mõttes mõistliku aja jooksul, kui esitas nõude kostja vastu lepingu rikkumise päeval. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et ta täitis töökohustusi kullerina või laadis kaupa või veost. Hageja on väitele vastu vaielnud ning kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, kellele ja millist kaupa ta väidetavalt viis.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus märgib, et hageja on esitanud kostja vastu leppetrahvinõude tuginedes sellele, et poolte vahel oli sõiduki parkimiseks leping, millest tulenevaid kohustusi kostja rikkus, kui ta ei parkinud sõidukit vastavalt parkimistingimustele. Hagejal võib olla õigus nõuda hagejalt leppetrahvi eeldusel, et poolte vahel oli kehtiv leping, mille esemeks oli sõiduki parkimine, lepingu osaks olid tingimused, millest tulenevaid kohustusi kostja rikkus, kostja vastutab kohustuste rikkumise eest ning lepingu rikkumise eest on lepingus ette nähtud leppetrahv, mille nõudmise eeldused on täidetud.
7.Kohus leiab, et parkimislepingu saab kvalifitseerida üürilepinguks VÕS § 271 mõttes. Ka Riigikohus on leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (RKTKo 26.01.2017, 3-2-1-80-16, p 19). Hageja nõude õigusliku alusena võib seega kõne alla tulla üürileping.
8.Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et ta on sõlminud kostjaga sõiduki parkimiseks üürilepingu. Kohus tuvastab ning pooled ei vaidle selle üle, et sõiduki omanik oli sõiduki parkimise ajal kostja, eeltoodut kinnitab ka hageja esitatud Transpordiameti väljavõte (dtl 49). Kohtule esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik sõiduki numbrimärki tuvastada (dtl 45), kuid kostja on hagi vastuses kinnitanud, et tema töötaja juhtis sõidukit ja viibis hageja parkimisalal 25.02.2025 kl 10.15. Kohus leiab, et pooled sõlmisid sõiduki parkimiseks üürilepingu.
8.1.Kohtule nähtub hageja poolt esitatud fotodelt (dtl 38–43), et parklasse oli võimalik siseneda vaid tõkkepuu alt, võttes selleks eelnevalt parkimispileti automaadist. Seega on vaidlusalune parkimisala selgelt tähistatud ning kostja pidi parkimismajja sisenedes aru saama, et ta siseneb hageja poolt opereeritavasse eraparklasse, kus parkla operaator on kehtestanud kindlad parkimistingimused. Enne parkimispileti võtmist oli kostjal võimalik tutvuda parkimislepingu tingimustega, kus on ka kirjas, et „hageja ja sõiduki kasutaja vahel sõlmitakse leping“. Kohtu hinnangul ei saanud kostjal jääda see tähelepanuta. Kohus selgitab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe VÕS § 9 lg 1 kohaselt.
8.2.Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et üürilepingu osaks said parkimislepingu tingimuse, mille p-de 2 ja 7 sätestasid, et parkida tuleb vastavalt parkimislepingule, kehtivatele liiklusreeglitele ja parklas olevatele juhistele ning parkimislepingu rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi 60 eurot (dtl 43). Kohus leiab, et parkimistingimused olid kostjale enne parklasse sisenemist nähtavad ja tal oli mõistlik võimalus nendega tutvuda (dtl 38, 40– 41). Hageja esitatud fotodest ei nähtu, millal need tehtud on, kuid kostja ei ole väitnud, et nimetatud parkimistingimuste tahvlid oleksid parkimisalalt puudunud või et ta ei oleks neid märganud. Seega on saanud hageja parkimistingimused VÕS § 37 lg 1 järgi lepingu osaks.
9.Kohus leiab, et hageja ei ole aga tõendanud, et kostja oleks lepingut rikkunud. Kohtuasja materjalidest nähtub, et kostja auto seisis Tasku keskuse parkimisalal ärikeskuse ukse lähedal parkimisautomaadi kõrval, kus puudus joonitud parkimiskoht (dtl 45–48, 81).
9.1.Kostja selgitas, et tema töötaja on kuller, kes peatus veose laadimiseks mõneks minutiks ärikeskuse ukse lähedal ning ei seisanud isegi mootorit. Kohus leiab, et kohtuasja materjalidest nähtuvalt on tõendatud, et auto seisis ärikeskuse ukse juures nii, et mootor töötas (dtl 45–48). Kostja väitel seisis tema sõiduk seal mõned minutid. Hageja esitatud tõenditest võib järeldada, et kostja sõiduk seisis parkimisalal kaks minutit kell 10.14–10.16 (dtl 45–48), hageja on märkinud, et sõiduki juures ei viibinud kedagi. Hageja ei ole aga väitnud ega tõendanud kaua sõiduk nimetatud kohas seisis. Parkimine LS § 2 p 49 on sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Kitsam lähenemine peatumisõigusele on samas eelkõige asjakohane peatumiskeelu või parkimiskeelu piirkondades (RKKKo 30.05.2014, 3-1-1-30-14, p 7). Üldine põhimõte on, et parkimine on lubatud kõikjal, kus see ei ole keelatud, sealjuures ei ole parkimisalal keelatud parkida sissesõidutee ääres, vaid vahetult teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval (RKKKo 24.04.2024, 4-23-3152/19, p 8).
9.2.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks rikkunud pooltevahelist lepingut sellega, kui ta auto seisis hageja parkimisalal Tasku keskuse sissepääsu juures kaks minutit või mingi aeg selleks kauem töötava automootoriga. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja sõiduk oleks seisnud parkimise või peatumise keelualal või vahetult mõne parkimiskoha kõrval, auto seisis Tasku keskuse sissepääsu juures (dtl 45–48), kuivõrd tegemist ei olnud keelualaga ei ole ka põhjendatud tõlgendada peatumisõigust kitsendavalt.
9.3.Kohus leiab, et lähtuda saab Riigikohtu pikaaegsest seisukohast, et parkimine on lubatud kõikjal, kus see ei ole keelatud, mis kohaldub ka parkimisaladele (RKKKo 24.04.2024, 4-233152/19, p 8). Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja auto seisis parkimis- või peatumiskeelualal ning tõendite hindamisel nähtub, et pooled ei ole ka kokku leppinud, et leppetrahvi õigustaks parkimine parkimisalal mujal kui vahetult parkimiskoha kõrval. Pooltevahelise parkimislepingu p-st 8 nähtuvalt on parkimiseks keelatud kohad näiteks haljasalad, kõnniteed või puudega inimese parkimiskohad, kui pargitakse loata (dtl 43). Hageja ei ole väitnud, et kostja oleks parkinud ka mõnes neist kohtadest.
9.4.Kohus leiab eeltoodut arvestades tuleb jätta hagi rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus lepingut sellega, kui tema auto seisis töötava mootoriga kaks minutit või mõni aeg kauem Tasku keskuse sissepääsu juures.
10.Kohus määrab kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda. Kohus määrab kindlaks menetluskulude suuruse. Kostja on küll 16.03.2026 hagivastuses taotlenud jätta kõik menetluskulud, sh kostja võimalikud õigusabikulud hageja kanda ning mõista need hagejalt välja (dtl 69), kuid pole esitanud oma menetluskulude nimekirja ning pole teinud seda ka kohtu määratud tähtajaks 19.08.2026 (dtl 83). Kostjal ei olnud ka menetluses lepingulist esindajat. Kohus märgib seda arvestades, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.