2-24-3670/82 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Serpiente OÜ palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 41 882,42 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 657,99 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda. Kostja viis läbi avatud hankemenetluse ja sõlmis 23. detsembril 2021 hagejatega Kirde metsakasvatuse piirkonnas aastateks 2022–2025 võsasaetöödeks kokku üheksa töövõtulepingut (raamlepingud, lepingud). Lepingutega kohustus kostja tellima ja hagejad tegema 23. detsembrist 2021 kuni 31. detsembrini 2025 Kirde metsakasvatuse piirkonnas IdaHarjumaal valgustusraiet ja hooldama metsauuendust vastavalt lepingutes kokkulepitud mahule (p 4.1.1 ja 6). 2023. aastal kostja lepingutes kokkulepitud aastamahu ulatuses hagejatele tööd ei andnud ega esitanud tähtpäevaks (1. märtsiks 2023) 2023. a tööajagraafikuid. Selgitustaotluse vastusest võib järeldada, et kostja jagas mahud teistele töövõtjatele. Hagejad esitasid lepingute p 13.2 alusel kostjale 18. jaanuaril 2024 leppetrahvinõude. Kostja nõuet ei aktsepteerinud. Lepingute p 13.2 näeb ette, et kui tellija ei suuda tagada lepingus ja selle lisas kokkulepitud mahus ja tingimustel tööde üleandmist, on töövõtjal õigus nõuda leppetrahvi üleandmisega viivitatud metsauuenduse hooldamise tööde korral 60 eurot/ha ja teiste tööde korral 100 eurot/ ha iga viivitatud hektari eest lepingu lisas sätestatud kuu möödumisel eelnenud kuu saamata jäänud mahu osas. Tegemist on leppetrahvikokkuleppega võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 tähenduses. Lepingute p 4.1.3 lubab mahtude kõikumist kuni 30% üksnes metsakasvatuslikust vajadusest tulenevalt. Piirkonna kogumahud ei vähenenud 2023. aastal aga oluliselt, seega puudus vähendamiseks õigustus, pealegi ületasid hagejatele üle andmata jäänud mahud 30%. Kõigil hagejatel olid sõlmitud kostjaga lepingud valgustusraie ja metsauuenduse hooldustööde tegemiseks 23. detsembrist 2021 kuni 31. detsembrini 2025. Hagejad arvutasid leppetrahvi suuruse selliselt, et lahutasid neljandikust lepingu kogumahust 2023. aastal tegelikult antud tööde mahu, arvestasid valgustusraie ja metsauuenduse hooldustööde mahu proportsiooni vastavalt tegelikult antud tööde mahule eelmisel aastal ning korrutasid leppetrahvi määrad puudu jäänud hektarite arvuga. OÜ Avertek nõuab kostjalt leppetrahvi 6952,60 eurot, Biotööd OÜ 18 935,76 eurot, Desierto OÜ 26 731,72 eurot, Tekura Plase OÜ 17 749,10 eurot ja Serpiente OÜ 41 882,42 eurot. Kuna kostja lepingut rikkus, olid hagejad sunnitud pöörduma advokaadibüroo poole ja kandsid seetõttu kulusid kohtueelsele õigusteenusele. Tegemist on otsese varalise kahjuga, mille hüvitamist hagejad nõuavad. Tekura Plase OÜ-le osutati õigusteenust 1416,25 euro eest, teistele hagejatele igaühele 226,60 euro eest. Hagejad nõuavad viivist alates 20. jaanuarist 2024 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 sätestatud määras, kusjuures kuni hagi esitamiseni 18. jaanuari 2024 nõudekirjas märgitud vähendatud nõudelt ja kohtueelselt õigusabikulult ning alates hagi esitamisest hagis märgitud nõudelt. OÜ Avertek põhinõudelt sissenõutavaks muutunud viivis on 112,79 eurot, Biotööd OÜ põhinõudelt sissenõutavaks muutunud viivis on 301,05 eurot, Desierto OÜ põhinõudelt sissenõutavaks muutunud viivis on 423,53 eurot, Tekura Plase OÜ põhinõudelt sissenõutavaks muutunud viivis on 301,09 eurot ja Serpiente OÜ põhinõudelt sissenõutavaks muutunud viivis on 661,55 eurot. Kostja tõlgendus, et lepingu p-des 4.1.1 sätestatud töömahud ei ole siduvad, on vastuolus nii teiste lepingutingimuste kui ka hankedokumentidega. Hanke tehnilise kirjelduse p 4.3 ei tähenda, et kostjal on piiramatu õigus otsustada, kas ja kui suures mahus töid tellida. Lepingute p 4.1.3 konkretiseerib hanke tehnilise kirjelduse p 4.3 tingimust ja piiritleb selle, milline peab olema igale hagejale lepingu alusel tagatav maksimaalne ja minimaalne töömaht.

Lepinguid ei ole võimalik tõlgendada selliselt, et kostjal oli õigus tellida töid ka 0 ha. Töömahu vähendamise alused on ette nähtud lepingute p-s 9.11. Kostja tõlgenduse kohaselt kaotaks leppetrahvi kokkulepe sisu. Hankes arvestati ühe võsasaemehe jõudlust aastas ja sellest lähtuti tööajagraafikute koostamisel. Hagejatel omakorda oli kohustus tagada kokkulepitud mahu jaoks vajalik hulk raietöölisi. Pealegi ei kuulu hanke tehniline kirjeldus lepingu lisade hulka ega saa mõjutada lepingute p 13.2 tõlgendust. Hanke tehnilised tingimused on tüüptingimused VÕS § 35 tähenduses, mida kahtluse korral tuleb tõlgendada tingimuse kasutaja kahjuks. Euroopa Kohtu tõlgenduses on raamlepingu eesmärk anda osapooltele selgus ja kindlustunne lepinguga kaasnevate kohustuste osas, sealhulgas koguste ja mahtude määramisel. Poolte tegelik tahe oli sätestada töömahud siduvatena. Kui kostja sõlmis raamlepingud mitme pakkujaga, pidi ta vastavalt riigihangete seaduse (RHS) § 30 lg-tele 4 ja 5 korraldama nende vahel minikonkursse, mida kostja ei ole teinud. Lepingu lisana sõlmitud tööajagraafik ei ole hankeleping RHS § 8 tähenduses, sest tööajagraafikuga määratakse kindlaks üksnes see, kuidas aastane maht kalendrikuude peale jaotub, mitte see, milline üldse on tööde aastane maht. Graafikutel puudub lepingule omane sisu. 2023. aasta juulikuus hagejatele kättesaadavaks tehtud tööajagraafikud ei kajastanud isegi juba tehtud töid korrektselt. Graafikud on koostatud erinevana tavapärasest ega ole seotud konkreetse lepinguga. Ka kostja ei ole neid tööajagraafikuid allkirjastanud. Kostja ei ole kohelnud hagejaid võrdselt teiste töövõtjatega, kellelt Kirde regiooni 2023. aasta tööde kogumahtu arvestades on tellitud töid lepingute maksimaalses mahus. Kostja ei ole tõendanud, et pakkus hagejatele 2023. aastal puuduolevas mahus töid, kuid hagejad keeldusid tööde tegemisest. Hagejad küsisid korduvalt tööd ja esitasid leppetrahvinõude, kui oli selge, et kostja ei kavatse ka aasta edenedes nõutud mahte tellida. Hagejad ei ole leppetrahvinõuet seega minetanud. Leppetrahvinõude esitamise kavatsusest teavitamise võimalus ega kohustus ei saanud tekkida enne 2023. aasta lõppu, kuid igal juhul mitte varem, kui hagejatele said lõpuks nähtavaks lõplikud tööajagraafikud. Osade lepingute kohta saadeti esialgsed graafikud 7. juulil 2023, teiste lepingute puhul laaditi tabelid töökeskkonda detsembris-jaanuaris. Nõudeõiguse kaotus ei ole seotud mitte nõude esitamise, vaid selle kavatsusest teatamisega, mida tegid hagejad juba augustis 2023. Alternatiivselt nõuavad hagejad leppetrahvi asemel kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 2 alusel. Kuna kostja rikkus iga hageja suhtes lepingu p-st 4.1 tulenevat kohustust tellida 2023. a kokkulepitud koguses töid, tekkis hagejatel kahju saamata jäänud tulu näol mahu eest, mille võrra kostja vähem töid tellis. Kahju on rikkumisega põhjuslikus seoses ja oli kostjale ettenähtav. Hagejad arvutavad saamata jäänud töö mahu vastavalt tellitud tööde jagunemise proportsioonile valgustusraie ja metsauuenduse hooldamise vahel, lahutades eeldatavast tulust omahinna iga tööühiku kohta. Kui kostja väidab, et hagejate mahaarvatavad kulud on suuremad, lasub selle tõendamiskoormis kostjal. OÜ Avertek saamata jäänud tulu on 4942,51 eurot, Biotööd OÜ saamata jäänud tulu 13 910,12 eurot, Desierto OÜ saamata jäänud tulu 20 394,13 eurot, Tekura Plase OÜ saamata jäänud tulu 20 992,23 eurot ja Serpiente OÜ saamata jäänud tulu 33 535,23 eurot. Hagejad nõuavad ka viivist hüvitiselt seadusjärgses määras alates hagi esitamisele järgnenud päevast kuni põhinõude täitmiseni. Viivist on põhjendatud nõuda alates hagi esitamisest, sest leppetrahvinõue hõlmas ka hüvitist hagejatele tekkinud kahju eest.

Lepingud ei kohustanud kostjat tellima maksimaalses mahus töid, vaid lõid kostjale võimaluse vastavalt vajadustele tellida hagejatelt töid, mida kostja ka tegi. Küll aga lükkasid hagejad järjepidevalt tagasi töid, mis neile ei sobinud. 2023. aasta kohta edastatud tööajagraafikut hagejad ei allkirjastanudki, rikkudes seeläbi enda kohustust teha vastavalt lepingutele tööajagraafikus olevad tööd. Kostja tegi 2023. aasta töötajagraafiku ettepaneku hagejatele 7. juulil 2023, kuid hagejad seda ei allkirjastanud, vaid asusid töid tegema ilma kirjalikus vormis tööajagraafikuta. See tekitas olukorra, kus kostjal ei olnudki 2023. aasta puhul tööajagraafikust tulenevat kohustust konkreetseid mahte tagada. Seejuures on hagejad teinud osade lepingute lõikes isegi rohkem töid, kui kostja 2023. a tööajagraafikus välja pakkus. Riigihankel oli edukas hagejate pakkumine 10 200 ha mahus hooldamistööde tegemiseks, samas on hagejate seaduslik esindaja kirjavahetuses kostjale selgitanud, et tegelik tööde tegemise koguvõimekus on ca 2000–2500 ha/aastas ehk lepingu kestuse ajal üksnes 6000– 7500 ha. Hagejatel on kostja eest tähtaja ületanud töid kokku mahus üle 160 ha, mis näitab, et hagejad ei olegi võimelised töid ei eeldatavas ega ka vastuvõetud mahus tegema. Teatmik.ee andmetel ei olnud hagejatel 2023. a ühtegi töötajat, mistõttu ei vasta tõele väide, et hagejate töötajad istusid jõude. Riigihanke alusdokumendi p 4.3 kohaselt ei ole hankija lepingu täitmisel seotud lepingu eeldatava mahuga, teenust tellitakse vastavalt reaalsele vajadusele ja olemasolevatele võimalustele. Tegemist on lepingu maksimaalse mahuga, mida kostja määrab läbi eeldatava mahu. Siduv kogus konkreetseks aastaks lepitakse kokku alles tööajagraafikutes. Samuti ei ole õige, et lepingute mahud on aastapõhised. Hagejatega sõlmitud lepingud on raamlepingud RHS § 4 p 15 mõttes, millest ei tulene pooltele hankelepinguga sarnaseid õigusi ega kohustusi, nende alusel ei toimu teenuse osutamist. Raamlepingust ei tulene hankijale kohustust hankelepingut sõlmida, erinevalt hankelepingust ei ole hankijal kohustust selle alusel tellida töid, asju või teenuseid (hankedirektiivi 2014/24 põhjendus 61). Kuivõrd kostjal puudus kohustus hagejatelt kindlas mahus töid tellida, siis ei saa ka kostjale lepingute rikkumist ette heita. Mahud muutuvad kostjale siduvaks alles hankelepingu sõlmimisel ehk tööajagraafiku kokkuleppimisel. Kui hagejad ei soovinud tööajagraafikuid allkirjastada, siis ei saa nad ka nõuda nendes sisalduvaid mahtusid või leppetrahvi saamata jäänud mahtude eest. Kui tööajagraafikut ei sõlmitud, puudub poolte vahel siduv kokkulepe raamlepingu p 13.2 mõttes ja hagejatel puudub alus leppetrahvi nõudmiseks. Kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tuleb hankeleping sõlmida alles siis, kui selle maht ületab 20 000 eurot (RHS § 8 lg 7). Lepingutega on kostja võtnud endale üksnes kohustuse tagada tööajagraafikus kokkulepitud maht, mis võib kõikuda +/– 30%. Kõikumine tuleneb lepingu p 4.1.3 järgi tellija vajadustest, mitte „metsakasvatuslikest vajadustest“. Ka leppetrahvi ette nägev lepingu p 13.2 viitab lepingu lisas sätestatud kuu möödumisele. Lisaks ei saa leppetrahvi nõue rakenduda olukorras, kus hagejad ise ei ole teinud töid, mida kostja neile tööajagraafikuga pakkus. Leppetrahvi nõue ei ole ka esitatud mõistliku aja jooksul. Lepingute p 13.2 kohaselt saab leppetrahvi nõuda lepingu lisas sätestatud kuu möödumisel eelnenud kuu saamata jäänud mahu osas. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kuna pooled on kokku leppinud, millise aja jooksul võib leppetrahvi nõude esitada, on hagejad minetanud leppetrahvi nõudmise õiguse. Leppetrahvi eesmärk on preventiivne ehk kokkulepitavate kuupõhiste kokkulepete hoidmine. Seetõttu on leppetrahvil ka kohese sissenõudmise kohustus, st iga kuu lõppedes tuleb oma nõue esitada, muidu kaotaks leppetrahv oma preventiivse funktsiooni.

Kui kohus leiab, et lepingu maht on kostjale minimaalseks kohustuseks, siis on tegemist kohustusega kogu lepingu kehtivuse ajaks, mistõttu saab rikkumise tuvastada alles lepingu lõppemisel mahte kokku arvutades. Lepingu kestel ei ole võimalik rikkumist tuvastada, mistõttu tuleb hagi ka sel juhul jätta täielikult rahuldamata. Samuti ei ole võimalik täita kohustust, mida pooled ei ole endale võtnud – pooled ei ole allkirjastanud tööajagraafikut 2023. aasta kohta. Hagejate arvutuskäik leppetrahvi leidmiseks ei ole asjakohane. Hagejad valisid ise, millist tööd nad soovivad teha, mistõttu mingit liiki töid telliti rohkem ja teist tööd vähem. Leppetrahvi saab arvutada ainult tööajagraafiku järgi, aga pooled ei võtnud endale 2023. aastaks siduvaid kohustusi, vaid tegid töid vajaduspõhiste ühekordsete tellimuste alusel. Kui kohus peaks tuvastama leppetrahvi maksmise kohustuse, tuleb see arvutada puuduva kokkuleppe tõttu soodsaima määra alusel ning arvestades reaalselt tehtud töid. Ka ei võimalda hagejate enda tegevus leppetrahve maksimaalses määras välja mõista. Maksimaalselt on põhjendatud leppetrahv 25 741,80 eurot, kuid vastuväideteta lepingute puhul 3187,80 eurot. Kuna hagejad on lepinguid valesti tõlgendanud, ei ole neil alust nõuda kostjalt kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Põhinõude puudumise tõttu ei ole hagejatel ka õigust nõuda viivist. Üht hagiavalduses märgitud Tekura Plase OÜ-ga sõlmitud lepingut ei ole Tekura Plase OÜ nõudekirjas nimetanud. Hagejate alternatiivse nõude rahuldamiseks puudub alus. Isegi kui kostjal oleks kohustus raamlepingu alusel töid tellida, oleks nõue esitatud ennatlikult, sest leping ei ole lõppenud. Pealegi tuleneb hagejate nõue nende enda rikkumisest (tööajagraafikute allkirjastamata ja tööde tegemata jätmine). Kostja seega kahju tekkimise eest ei vastuta. Kahju ei olnud ka kostjale ettenähtav, sest siduvad mahukohustused puudusid. Hagejad ei ole kahjust arvestanud maha säästetud kulusid. Viivisenõuet ei saa rahuldada alates hagi esitamisest, sest hagejad esitasid nõude alles 4. detsembril 2024.

2.märtsil. Graafikut oli hagejatel vaja leppetrahvi summa jaoks, mitte leppetrahvi nõudmise kavatsuse väljendamiseks. Kavatsuse sõnastamine alles 16. jaanuaril 2024 oli ebamõistlikult hilja. Hagejad on seetõttu vastavalt VÕS § 129 lg-le 2 kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda. Maakohus ei pidanud eelnevast tulenevalt vajalikuks analüüsida leppetrahvi suuruse kohta esitatud väiteid ja tõendeid. Kuna maakohus tunnistas hagejate õigust leppetrahvi nõuda, kuid jättis nõude rahuldamata, sest seda ei esitatud mõistliku aja jooksul, puudub alus lahendada alternatiivset nõuet. Kuivõrd raamlepingus aastapõhist mahuarvestust ei ole ja leping ei ole veel lõppenud, ei ole kostja oma kohustust veel rikkunud ega ole täidetud VÕS § 115 lg-s 1 sätestatud eeldused kahju hüvitamiseks. Maakohus rahuldas hagejate otsese varalise kahju nõude VÕS § 128 lg 3 alusel. Kahju seisneb õigusabikulus 18. jaanuaril 2024 saadetud nõudekirja koostamise eest. Kuna jaanuaris 2024 toimunud läbirääkimised olid tulutud, oli õigusabi kasutamine hagejatele mõistlikult vajalik. Et leppetrahvinõue jääb rahuldamata, ei anna alust jätta rahuldamata ka kahjunõuet. Kahju nõudmise eeldustena on olemas kostja õigusvastane tegu (lepingu rikkumine), kahju (kulu õigusteenusele) ja põhjuslik seos nende vahel. Põhjendatud kuluks kirja koostamisel luges maakohus iga hageja puhul 220 eurot. Viivise kohtueelsetelt õigusabikuludelt mõistis maakohus välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni. Viivist on põhjendatud arvestada alates ajast, mil hagejatel tekkis kohustus arved tasuda, mis on alates 13. märtsist 2024. Kohtuotsuse tegemise ajal on sissenõutavaks muutunud viivis iga hageja puhul 35,26 eurot. Menetluskulud jättis maakohus hagejate kanda ja mõistis välja kostja menetluskuludest 6,27% osaühingult Avertek, 23,53% Biotööd OÜ-lt, 23,53% Desierto OÜ-lt, 16,73% Tekura Plase OÜ-lt ja 36,75% Serpiente OÜ-lt. Maakohus ei määranud TsMS § 177 lg-le 2 tuginedes kindlaks menetluskulude suurust.

Serpiente OÜ: leppetrahv 43 176,54 €; hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 416,84 € ja viivis hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Alternatiivselt paluvad hagejad mõista välja saamata jäänud tulu Avertek OÜ kasuks 4942,51 eurot, Biotööd OÜ kasuks 13 910,12 eurot, Desierto OÜ kasuks 20 394,13 eurot, Tekura Plase OÜ kasuks 20 992,23 eurot ja Serpiente OÜ kasuks 33 535,23 eurot ning viivis alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Samuti taotlevad hagejad menetluskulude jätmist nii maa- kui ka ringkonnakohtus kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus valesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõigust, jätnud tähelepanuta olulised tõendid, tõlgendanud valesti tähtaegu, teinud vastuolulisi järeldusi ning jätnud alternatiivse nõude sisuliselt läbi vaatamata. Ekslik on maakohtu järeldus, et lepingute eeldatavat mahtu ei saa siduva aastase mahu saamiseks jagada aastate arvuga. Kostja töötajate e-kirjadest järeldub, et töötajad mõistsid mahte siduvatena. Maakohus tõlgendas lepinguuid vastuolus poolte tegeliku tahte ja praktikaga. Maakohus tõlgendas valesti lepingu p 13.2, milles pooled leppisid kokku nõudeõiguse tekkimise aja, mitte nõude esitamise tähtaja. Seega eksis maakohus, leides, et leppetrahvinõue esitati hilinenult. Hagejad teavitasid kostjat leppetrahvi nõudmise võimalusest juba 17. augustil 2023 ning täiendavalt septembris ja oktoobris 2023. Kostja esindaja möönis minimaalse töömahu täitmata jätmist. Maakohus jättis selle kohta esitatud tõendid tähelepanuta. Kostja esitas tööajagraafikud puudulikult ja jättis kolme lepingu kohta graafikud üldse esitamata (üks osaühingu Avertek leping ja kaks Tekura Plase OÜ lepingut). Hagejate tegevus ei saanud jätta kostjale muljet, et nad nõustusid tööajagraafiku vorminõude muutmisega. Kostja koostatud töömahtude tabel on valikuline ega kattu kostja enda hallatava süsteemi automaatselt genereeritud väljavõttega, mille esitasid hagejad. Kostja tõend ei ole usaldusväärne. Kui maakohus leidis, et kostja rikkus tööajagraafikuid tähtajaks esitamata jättes oma kohustust, ei saa apellantidelt nõuda, et nad tõendaksid leppetrahvi suurust graafiku põhjal, mida kostja ise ei koostanud. Leppetrahvi suuruse määramisel võtsid hagejad aluseks 2022. aasta kohta koostatud graafikud, kus kogu lepingu maht jagati nelja aasta vahel võrdselt. 2025. aastaks koostatud töögraafikud näitavad, et 2023. a mahu puudujääki ei saa enam kompenseerida. Hagejad on tõendanud, et pooltevahelist tava arvestades olid miinimumkohustused 2023. a kohta olemas ning aastane kõikumine võis olla +/– 30%. Hagejaid koheldi ka ebavõrdselt võrreldes teiste töövõtjatega, kellelt kostja tellis rohkem töid kui töövõtulepingust tulenev +/- 30% aastamahust. Teistel töövõtjatel palus kostja tööajagraafikud tagantjärgi käsitsi allkirjastada, kuid mitte hagejatel ja sama hanke raames lepingu sõlminud SK Green OÜ-l, mis on samuti ebavõrdne kohtlemine. Maakohus tsiteeris tunnistajate ütlusi valikuliselt, ütlused ei toeta kostja kirjalikke seisukohti. Kõik tunnistajad olid kostja töötajad. Maakohus rikkus TsMS § 442 lg-t 8, jättes alternatiivse nõude sisuliselt lahendamata. Alternatiivse nõude rahuldamata jätmist ei pea põhjendama üksnes siis, kui rahuldatakse esmane nõue. Maakohus jättis aga esmase nõude rahuldamata. Kahju hüvitamise nõude puhul ei saa kasutada nõudest teatamisega hilinemise väidet. Nõude esitamine uues menetluses alles pärast lepingu lõppemist koormaks pooli ja kohut põhjendamatult.

Vastuväidete kohaselt on maakohus õigesti leidnud, et kogumahtu ei saa lihtsalt aastate vahel võrdselt jagada. Tööaastate mahud võivad olla erinevad ja sõltuvad puidukasvatuslikest vajadustest. Maakohus on seda põhjalikult analüüsinud. Raamlepingus märgitud mahud ei olnud hankijale minimaalselt seatud tellimiskohustus, lepingute tõlgendamisel tuleb arvestada ka hanke tehnilisi tingimusi. Raamlepingu p 4.1.3 reguleerib aastases tööajagraafikus kokkulepitud mahtude kõikumist ning tehnilise kirjelduse p 4.3 reguleerib raamlepingu üldist eeldatavat mahtu. Sätted ei reguleeri sama olukorda ega ole omavahel vastuolus. Tööajagraafikute sõlmimine ei ole kostja hinnangul raamlepingute muutmine ega lõpetamine VÕS § 13 mõttes, vaid kehtiva sisuga hankelepingu sõlmimine VÕS § 9 mõttes. Pooled võtavad siduva kohustuse tööajagraafikuga. Enne töömahtudes kokkuleppele jõudmist ei ole poolte vahel lepingut. Hagejad ei ole tõendanud, et pooled jõudsid töömahtudes kokkuleppele. See, et hagejad tegid ja valisid neile sobivaid töid, mis ei läinud kokku kostja pakutud tööajagraafikuga, ei tekita kokkulepet üheski teises mahus peale mahtude, mida kostja hiljem aktsepteeris ja mille eest tasus. Kui hagejad ise ei pidanud tööajagraafikuid siduvaks, ei saa nad nüüd väita, et neist tekkis tööde tellimise kohustus. Maakohus leidis õigesti, et lepingu p-s 13.2 leppisid pooled kokku leppetrahvi esitamise tähtaja ja et hagejad ei teatanud mõistliku aja jooksul kavatsusest leppetrahvi nõua. Hagejad esitasid leppetrahvinõude 18. jaanuaril 2024, mis on varasemate kuude suhtes hilinenult ning detsembri osas ei täpsustatud nad graafikumahtu ega saamata jäänud mahu ulatust. Detsembri kohta oli tööajagraafik koostatud. Hagejate viidatud varasemaid e-kirju kostja töötajatele ei saa pidada leppetrahvi nõudmiseks. Leppetrahvi esitamist reguleerivate lepingu p-de 4.1.3 ja 13.2 näol ei ole tegemist tüüptingimustega, kus ebaselge tingimust tuleks tõlgendada selle koostaja kahjuks. Süstemaatilise tõlgendamise korral ei ole need raskesti mõistetavad. Raamlepingu p 4.1.3 räägib aastasest tööajagraafikust, p 13.2 viitab sõnaselgelt lepingu lisale ja lepingu lisa on tööajagraafik. Mõlemad sätted seovad leppetrahvi tööajagraafikus kokkulepitud mahtudega, mitte raamlepingu kogumahuga. Kui hagejatele oleks punktid olnud ebaselged, oleks nad enne pakkumise esitamist saanud küsida selgitust. Vaidlus puudutab ainult aastat 2023, poolte tegevus 2025. aastal ei ole asjassepuutuv. Maakohus ei jätnud hagejate alternatiivset nõuet läbi vaatamata, vaid rahuldamata. Maakohus selgitas, et kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud, sest kuna raamlepingus puudub aastapõhine mahuarvestus, siis saab tegemist olla kogu raamlepingu mahuga, mille lõpp aga ei ole veel saabunud ehk kostja ei ole veel oma kohustust rikkunud. Seega ei ole VÕS § 115 lg 1 eeldused täidetud.

9.1.Kostja sõlmis hagejatega raamlepingud. Riigihangete seadus (RHS) eristab raamlepingut ja hankelepingut. RHS § 4 p 15 kohaselt kehtestatakse raamlepinguga selle alusel sõlmitavaid hankelepinguid reguleerivad tingimused ning RHS § 30 lg 1 järgi lähtutakse hankelepingute sõlmimisel raamlepingu tingimustest. Raamlepingut ja hankelepingut eristatakse hankija kohustuste kaudu – kui hankijal puudub vastusoorituse kohustus, on tegu raamlepinguga (M.A. Simovart, M. Parind jt. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne. 2019. RHS § 29 komm 4). Raamlepingute p 4.1 alusel tellija tellib ja töövõtja kohustub alates raamlepingu sõlmimisest kuni 31. detsembrini 2025 tegema x töövõtja tööjõu ja tehniliste vahenditega valgustusraiet ja metsauuenduse hooldamist kokku x × 150 × 4 ha, mis vastab pakutud võsasaemeeste koguarvule x. „Tellija tellib ja töövõtja kohustub tegema“ tähendab grammatilise tõlgenduse kohaselt, et tellijal ei ole kohustust töid tellida, aga kui ta tellib, on töövõtjal kohustus töid teha. Teistsugune tõlgendus ei vastaks ka raamlepingu olemusele. Erialakirjanduses on selgitatud, et raamlepingust ei tulene selle pooltele hankelepingutega sarnaseid õigusi ega kohustusi, st raamlepingu alusel ei toimu toodete müüki ega teenuste osutamist. Samuti ei tulene raamlepingust hankijale kohustust hankelepinguid sõlmida. Raamleping ei ole hankelepingu liik (M. A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne. 2019, RHS § 29 komm 4). Seega saab lepingute pealkirja ja sõnastuse koosmõjust järeldada, et kostjal ei tekkinud raamlepingutega tööde tellimise kohustust. Tellitava mahu ja selle lubatud kõikumise sätet tuleb tõlgendada selliselt, et kui kostja töid tellib, tuleb tal neid tellida raamlepingutes märgitud mahus. Raamlepingu olemusest tulenevalt sõlmitakse raamlepingu alusel kas hankeleping või esitatakse tellimus ja pakkumus, mida käsitatakse hankelepingu dokumendina. Raamlepingut ei täideta nö otse ilma hankelepinguta (RHS § 4 p 15 ja § 30 lg 1–4). Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) on korduvalt märkinud, et raamlepingu sisuline erinevus tavalisest hankelepingust seisneb selles, et hankija ei ole kohustatud teenust konkreetses mahus tellima ja et raamlepingu olemuslik tunnus on paindlikkus mahtude osas, samuti on võimalik, et raamlepingu alusel ei sõlmita mitte ühtegi hankelepingut (VAKO 4. oktoober 2024 nr 174-24/281742, p 11; VAKO 19. september 2019 nr 144-19/210472, p 12; VAKO 13. aprill 2022 nr 40-22/241921, p 21; VAKO 25. mai 2021 nr 95-21/232549, p 24). Ringkonnakohus märgib, et kostja viide kahele VAKO otsusele (64-18/192746 ja 6118/192746) on eksitav, lahendid ei ole tehtud märgitud kuupäeval ja need ei puutu asjasse. Kohtu selline eksitamine ei ole lubatav.