Bolt Services EE osaühingu hagi A. F.`i ja V. F. vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
5105.53 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Bolt Services EE osaühing (registrikood 14339972); hageja lepinguline esindaja Marie Tsine (e-post XXX); kostja I A. F. (isikukood XXX); kostja II V. F. (isikukood XXX).
RESOLUTSIOON
Jätta Bolt Services EE osaühingu hagi A. F.`i ja V. F. vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2-24-9462 Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-24-9462 TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata.
2.Bolt Services EE OÜ esitas 18.06.2024 hagiavalduse kostja I A. F. ja kostja II V. F. vastu kahjunõudes. Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista kahjunõue 4500 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 43.03 eurot, viivis põhinõudelt, so 4 500 eurolt alates 19.06.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt põhjustas A. F. 10.12.2023 kell 04:25 Bolt Services EE OÜ sõidukiga Volkswagen T-Roc (reg nr XXX) liiklusõnnetuse tekitades sõidukile varalise kahju. Hagejale tehti 11.12.2023 remondi kalkulatsioon, mille maksumus on 5710.27 eurot koos käibemaksuga. Lõpliku arve sõiduki remondi eest tasus hageja kogu summas 4500 eurot. Seega tekitas kostja I hagejale kahju summas 4500 eurot. Hageja märgib, et hagejal ei ole vabatahtliku kaskokindlustust, mistõttu ei ole hagejal võimalust muul viisil kahjuhüvitist välja nõuda. Hageja esitas 06.05.2024 kostjale I trahviarve nr C-EE002-24-000236 summas 4500 eurot, mille tasumise tähtpäev oli 20.05.2024. Kostja I ei ole arvet tähtaegselt tasunud ega võtnud hagejaga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Liiklusõnnetuse toimumise ajal, so 10.12.2023 oli kostja I 17-aastane. Kostja I sai täisealiseks XXX. Järelikult oli kostjal I kahju tekitamise ajal piiratud teovõime TsÜS § 8 lg 2 tähenduses. Hagejal ei ole kostjaga I lepingulisi suhteid VÕS § 8 lg 1 mõttes, sest piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine TsÜS § 11 lg 1 esimese lause järgi. Seega antud olukorras tuleb hageja arvates kohaldada lepinguväliste võlasuhete kohta käivaid sätteid. Arvestades asjaolu, et kostja I oli teo toimepanemise ajal alaealine, siis tuleb hageja arvates kohaldada VÕS § 1053 lg 2 sätestatut, mille kohaselt vanemad või eestkostja vastutavad, sõltumata oma süüst, ka 14–18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest. Võlaõigusseaduse kohaselt vastutab kahju tekitanud alaealine kannatanu ees solidaarselt koos vanemaga. VÕS § 1053 lg-st 2 tulenev vastutus ei lõppe kahju põhjustanud isiku täisealiseks saamisega (vt TrtRnKo 06.02.2020, p 267). Tulenevalt eeltoodust esitatakse hagi ka kostja I lapsevanema vastu. Hageja on teinud päringu Rahvastikuregistrisse, mille andmete kohaselt kostja I lapsevanemaks on V. F.. Harju Maakohus võttis 02.10.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjaid esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 02.10.2024 kohtumäärus on kostjale I toimetatud TsMS § 3111 lg 3 alusel kätte 02.10.2024 ning kostjale II kättetoimetamisportaali kaudu 21.03.2025. 14.11.2024 andis kohus pooltele tähtaja kompromissiläbirääkimiste pidamiseks. 25.11.2024 avaldas hageja esindaja, et pooltel ei õnnestunud kompromissi sõlmida. Kostjad ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.
2-24-9462 Kohus palus hagejal 24.04.2026 ja 16.06.2026 täpsustada nõude asjaolusid. Kohtunõudega palus Harju Maakohus hagejal esitada tõendid selle kohta, et kostjal I puudus liiklusõnnetuse ajal juhtimisõigus, piiratud juhtimisõiguse olemasolul täpsustada, kas ta viibis sõidukis üksi või koos saatjaga, esitada sõiduki Volkswagen T-Roc (registreerimisnumber XXX) rendileping, et tuvastada lepingu sõlminud isik, ning selgitada liiklusõnnetuse täpseid asjaolusid, sealhulgas milles seisnes kostja I väidetav raske hooletus ja sõiduki loata kasutamine. Hageja toob välja, et liiklusõnnetuse toimumise ajal, so 10.12.2023 oli kostja I 17- aastane. Hageja hinnangul esinevad antud asjas asjaolud, mis viitavad kostja I raskele hooletusele. Nimelt juhtis kostja I sõidukit ilma juhtimisõiguseta ning kasutas sõidukit loata, rikkudes teadlikult nii seadusest kui ka lepingutingimustest tulenevaid kohustusi. PPA poolt koostatud kinnituskirja kohaselt puudus A. F.-il liiklusõnnetuse ajal mootorsõiduki juhtimise õigus ning A. F. juhtis sõidukit liiklusõnnetuse hetkel. Tegemist ei ole hageja hinnangul pelgalt ettevaatamatusega, vaid olukorraga, kus isik pidi selgelt aru saama oma käitumise ohtlikkusest ja võimalikest tagajärgedest. Ka on kohtud korduvalt leidnud, et ilma juhtumisõiguseta sõitmine suurendab vastutust, eriti alaealise puhul võib seda pidada oluliseks riski teadlikuks võtmiseks. Hageja rõhutab, et juhtimisõiguseta ja loata sõiduki kasutamine kujutab endast iseenesest oluliselt suuremat ohtu kui tavapärane liikluses osalemine ning selline käitumine ületab selgelt tavalise hooletuse piiri. Seetõttu on põhjendatud kvalifitseerida kostja I tegevus raskeks hooletuseks. Tulenevalt kohtunõudest selgitas hageja, et Bolt Drive toimib rakendusepõhiselt ega sõlmita traditsioonilisi rendilepinguid. Hageja esitas tellimuse andmed. Need andmed kajastavad rendisuhet Bolti ja kasutaja vahel. Kahjuks kustutati konto, millega renditellimus teostati koheselt pärast õnnetust. Konto kustutamise tõttu ei ole säilinud verifikatsiooniandmed, sealhulgas juhiloa ning isiku fotod, mille alusel rakenduses isikutuvastus toimus. Hageja selgitab ennetavalt, et tänaseks päevaks on sisse viidud muudatused, mis sellist olukorda välistavad. Hagiavalduse lahendamine
3.Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 sätestab, et juhul, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.
4.Hagiavalduse kohaselt vastutab kostja I hagejale tekitatud kahju eest lepinguvälise võlasuhte alusel, kuna liiklusõnnetuse toimumise ajal 10.12.2023 oli ta 17-aastane ja seega TsÜS § 8 lg 2 tähenduses piiratud teovõimega ning hageja ja kostja I vahel ei tekkinud kehtivat lepingulist suhet, kuivõrd piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on TsÜS § 11 lg 1 esimese lause kohaselt tühine. Kostja II vastutus tuleneb VÕS § 1053 lg-st 2, mille kohaselt vastutab vanem või eestkostja sõltumata oma süüst 14–18aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kusjuures kahju tekitanud alaealine vastutab kannatanu ees solidaarselt koos vanemaga ning vanema vastutus ei lõpe kahju põhjustanud isiku täisealiseks saamisega (vt Tartu Ringkonnakohtu 06.02.2020 otsus, p 267). Kuna rahvastikuregistri andmetel on kostja I vanem kostja II V. F., vastutavad kostjad hagejale tekitatud kahju eest solidaarselt. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Mootorsõiduki puhul tegemist on suurema ohu allikaga. VÕS § 1056 lg 1 sätestab, et kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest,
2-24-9462 sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti.
5.Kohus on tuvastanud, et 10. detsembril 2023. a juhtis kostja I hagejale kuuluvat sõidukit Volkswagen T-Roc, registreerimisnumbriga XXX, ning põhjustas sellega liiklusõnnetuse. Samuti on Politsei- ja Piirivalveameti andmetega tõendatud, et kostja I oli liiklusõnnetuse ajal 17-aastane ning tal puudus mootorsõiduki juhtimise õigus. Seega on tõendatud, et hageja sõidukiga osales liikluses juhtimisõiguseta alaealine, kelle juhitud sõiduk sai liiklusõnnetuses kahjustada. Sõiduki remondi eest tasus hageja 4500 eurot. Hageja märgib, et hagejal ei ole vabatahtliku kaskokindlustust, mistõttu ei ole hagejal võimalust muul viisil kahjuhüvitist välja nõuda. Kohus on seisukohal, et asjas kogutud tõendite kohaselt tekitas kostja I hagejale õigusvastaselt varalise kahju. Kostja I juhtis 10. detsembril 2023. a hagejale kuuluvat sõidukit Volkswagen TRoc, registreerimisnumbriga XXX, ning põhjustas sellega liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai sõiduk kahjustada. Politsei- ja Piirivalveameti andmetel oli kostja I liiklusõnnetuse ajal 17aastane ja tal puudus mootorsõiduki juhtimise õigus. Sõiduki juhtimisega valitses kostja I suurema ohu allikat VÕS § 1056 lg 1 tähenduses ning sõiduki kahjustamisega rikkus ta hageja omandiõigust VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Hageja tasus sõiduki remondi eest 4500 eurot ning kuna sõidukil puudus vabatahtlik kaskokindlustus, jäi nimetatud kulu hageja kanda. Seega on kostja I tegevuse ja hagejale tekkinud 4500 euro suuruse kahju vahel põhjuslik seos ning kostja I vastutab hagejale tekitatud kahju eest lepinguvälise võlasuhte alusel. Kostja II vastutab kostja I vanemana VÕS § 1053 lg 2 alusel kostja I tekitatud kahju eest sõltumata oma süüst, mistõttu vastutavad kostjad hageja ees solidaarselt.
6.Hageja nõude lahendamisel tuleb kohtu hinnangul arvesse võtta kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel, kuna nõuetekohase kontrolli korral ei oleks juhtimisõiguseta alaealine saanud sõidukiga liikluses osaleda. Kohtu hinnangul oli hagejal professionaalne kontrollikohustust enne enda süsteemi kaudu sõiduki kasutusse andmist. Lisaks ei ole hageja välja toonud ühtegi asjaolu, millest nähtuks, et sõiduk läks hageja valdusest välja muul alusel.
6.1.VÕS § 139 lg 1 järgi vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles kahju tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või sellise ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab. Sätte kohaldamine ei eelda tingimata kahjustatud isiku süüd ega konkreetse seadusest või lepingust tuleneva kohustuse rikkumist. Piisab sellest, et kahjustatud isikust tulenev asjaolu või tema kontrollitavasse valdkonda kuuluv oht oli kahju tekkimisega põhjuslikus seoses ning soodustas kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 2 kohaselt kohaldatakse sama põhimõtet ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, millega oleks saanud kahju tekkimist vältida või tekkinud kahju vähendada, kui sellist toimingut võis temalt mõistlikult oodata. Tegemist on kahjustatud isikul lasuva kahju vältimise ja vähendamise kohustusega, mille järgi ei või kahjustatud isik jääda tegevusetuks olukorras, kus tal on võimalik mõistlike abinõudega kahju tekkimist ära hoida.
6.2.Kohus palus hagejal 24.04.2026 ja 16.06.2026 täpsustada nõude asjaolusid. Kohtunõudega palus Harju Maakohus hagejal esitada tõendid selle kohta, et kostjal I puudus liiklusõnnetuse ajal juhtimisõigus, piiratud juhtimisõiguse olemasolul täpsustada, kas kostja I viibis sõidukis üksi või koos saatjaga, esitada sõiduki Volkswagen T-Roc (registreerimisnumber XXX) rendileping, et tuvastada lepingu sõlminud isik, ning selgitada liiklusõnnetuse täpseid asjaolusid, sealhulgas milles seisnes kostja I väidetav raske hooletus ja sõiduki loata kasutamine.
2-24-9462 Hagiavalduse kohaselt ei ole hagejal kostjaga I lepingulisi suhteid VÕS § 8 lg 1 mõttes, sest piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine TsÜS § 11 lg 1 esimese lause järgi. Seega antud olukorras tuleb hageja arvates kohaldada lepinguväliste võlasuhete kohta käivaid sätteid. Hageja selgituse kohaselt toimub Bolt Drive’i sõidukite rentimine rakenduse kaudu. Kuigi tavapärast kirjalikku rendilepingut ei sõlmita, kajastavad rakenduses tehtud tellimus ja sellega seotud andmed hageja ning sõiduki kasutaja vahelist rendisuhet. Järelikult ei saanud sõiduki õiguspärane kasutamine alata ilma hageja hallatava süsteemi vahenduseta ja selles ette nähtud kontrolliprotsessi läbimata. Hageja selgituse kohaselt kustutati tellimuse tegemiseks kasutatud kasutajakonto vahetult pärast liiklusõnnetust, mistõttu ei ole säilinud konto omaniku verifitseerimisandmed, sealhulgas juhiloa ja isiku fotod. Hageja ei ole aga esitanud ka muid rendisuhte tekkimist või rentniku isikut tõendavaid andmeid, näiteks tellimuse täielikke andmeid, rakenduse väljavõtteid, arveid, makseandmeid, maksekorraldusi, pangaülekannete andmeid või muid raamatupidamis- ja äridokumente, mille põhjal oleks võimalik tuvastada, kas keegi teine rentis sõidukit või tasus selle kasutamise eest. Hageja esitatust ei nähtu, et sõiduk oleks hageja valdusest välja läinud hageja tahte vastaselt. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et sõiduk oleks ärandatud või muul viisil ebaseaduslikult tema valdusest välja läinud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et rendilepingu oleks sõlminud mõni kolmas isik, kes andis sõiduki hiljem kostja I kasutusse. Esitatud asjaolude pinnalt ei saa välistada, et hageja väljastas sõiduki rakenduse kaudu kostjale I endale või võimaldas puuduliku isikusamasuse ja juhtimisõiguse kontrolli tõttu sõiduki kasutamise juhtimisõiguseta alaealisele ehk kostjale I.
6.3.Hagejal lasub kohustus esitada oma väiteid kinnitavad tõendid. Kohtunõuetega paluti hagejal muu hulgas esitada sõiduki rendileping või muud rendisuhte andmed, et tuvastada lepingu sõlminud isik, ning täpsustada, milles seisnes kostja I väidetav sõiduki loata kasutamine. Hageja ei ole vaatamata kohtu korduvatele nõuetele esitanud tõendeid. Hageja selgitus andmete kustutamise kohta ei vabasta teda tõendamiskoormisest. Liiklusõnnetusest ega vaidlusalusest majandustehingust ei ole möödunud kolme aastat. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 12 lg 1 kohaselt peab raamatupidamiskohustuslane säilitama raamatupidamise algdokumente seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, mil majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendati. RPS § 12 lg 2 kohaselt tuleb seitse aastat vastava majandusaasta lõpust säilitada ka raamatupidamisregistreid, lepinguid, aruandeid ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus. Seega ei olnud hageja dokumentide säilitamise tähtaeg möödunud ning renditehingut ja selle eest tasumist kajastavad dokumendid pidid olema säilinud. Lisaks pidi hageja alates vaidluse tekkimisest arvestama, et sõiduki kasutusse andmise asjaolud võivad olla kohtumenetluses olulised. Vähemalt pärast liiklusõnnetuse toimumist, kostjale trahviarve esitamist ja kohtumenetluse algatamist pidi hagejale olema selge, et rentniku isikut, sõiduki kasutamise alust ja kasutusõiguse ulatust puudutavad andmed võivad osutuda vaidluse lahendamisel vajalikuks. Seega oli hagejal dokumentide ja andmete säilitamiseks kaks iseseisvat põhjust: raamatupidamise seadusest tulenev säilitamiskohustus ning juba tekkinud või ettenähtava kohtuvaidlusega seotud tõendite säilitamise vajadus.
2-24-9462 Asjaolu, et hageja ei ole säilitanud ega esitanud tema enda valduses olema pidanud andmeid, ei saa tõendamise seisukohalt asetada kostjaid ebasoodsamasse olukorda. Eelkõige ei saa puuduvate dokumentide asemel oletada, et sõiduki rentis kolmas isik või et kostja I omandas sõiduki valduse hageja tahte vastaselt. Samuti ei saa pelgalt kostja I juhtimisõiguseta sõitmise põhjal järeldada, et sõiduki kasutamine oli hageja suhtes loata. Tõendatud on see, et kostja I juhtis sõidukit ja põhjustas sellega liiklusõnnetuse.
6.4.Hageja oli professionaalne sõidukite rendileandja ja tema ülesanne oli korraldada süsteem selliselt, et sõidukit ei saaks kasutusse võtta alaealine ega juhtimisõiguseta isik. Seetõttu pidi hageja enne sõiduki liiklusesse lubamist rakendama selliseid kontrollimeetmeid, mis mõistlikult välistaksid sõiduki kasutusse andmise alaealisele või juhtimisõiguseta isikule. Mootorsõiduk on suurema ohu allikas ja selle kasutusse andjal tuleb järgida kõrgendatud hoolsust, kontrollides eelkõige kasutaja isikut, vanust ja juhtimisõiguse olemasolu. Nende kontrollitoimingute kohaldamine ei oleks hagejale olnud ebamõistlikult kulukad ega keerulised, vaid moodustasid tema professionaalse renditegevuse tavapärase ja vältimatu osa. Olukord, kus hageja süsteem võimaldas juhtimisõiguseta alaealisel sõiduki kasutusele võtta, viitab see sellele, et hageja ei ole järginud sõiduki kasutusse andmisel vajalikku hoolsust. Hageja ei ole tõendanud sõiduki sattumist kostja I valdusse kolmanda isiku tegevuse, ärandamise või muu asjaolu tõttu. Seetõttu kuulub sõiduki kasutamise võimaldamine hageja mõjufääri ja tekkinud kahju kujutab endast hageja puuduliku kontrolli tõttu realiseerunud riski. Arvestades, et hageja on professionaalne sõidukite rendileandja, pidi hagejale olema ettenähtav, et sõiduk on suurema ohu allikas ning sõidukiga võib juhtuda liiklusõnnetusi eriti puuduliku juhtimisõiguse korral. Käesoleval juhul oli hageja sõiduki kasutusse andmine ja juhtimisõiguse tõhusa kontrolli puudumine vältimatu eeltingimus sellele, et kostja I sai sõidukiga liikluses osaleda. Ilma hageja süsteemi kaudu sõiduki kasutamise võimaldamiseta ei oleks kostja I saanud selle sõidukiga liiklusõnnetust põhjustada ning hageja sõidukile ei oleks kõnealust kahju tekkinud.
7.VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 kohaldamise tagajärjel jääb kahjustatud isiku kanda kahju selles ulatuses, milles kahjustatud isikust tulenevad asjaolud või tema tegevusetus kahju tekkimist soodustasid. Käesolevas asjas ei ole tegemist olukorraga, kus hagejal puudus mõistlik võimalus kahju vältida. Vastupidi, sõiduki kasutusse andmise üle otsustamine ning kasutaja isiku ja juhtimisõiguse kontrollimine olid tervikuna hageja kontrolli all. Nõuetekohane kontroll oleks takistanud kostjal I sõidukiga liiklusesse minemist ja välistanud seega kahju tekkimise. Kontrolli rakendamine ei eeldanud hagejalt erakorralisi, kulukaid ega ebaproportsionaalseid abinõusid, vaid kuulus tema kutse- ja majandustegevuse juurde. Hageja ei ole tõendanud ühegi sellise asjaolu esinemist, mis jääks väljapoole tema mõjusfääri ja katkestaks seose hageja tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Tõendatud ei ole sõiduki ärandamine, konto kuritarvitamine kolmanda isiku poolt ega kolmanda isiku sõlmitud rendilepingu alusel sõiduki andmine kostja I valdusesse. Samuti ei ole tõendatud kostja I konkreetne liiklusrikkumine ega sellised liiklusõnnetuse asjaolud, mille järgi oleks kahju tekkinud olenemata sellest, et hageja võimaldas juhtimisõiguseta alaealisel sõidukiga liikluses osaleda.
8.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejast lähtunud asjaolud ja hageja tegemata jäetud kontrollitoimingud soodustasid kahju tekkimist määravas ulatuses. Kui hageja oleks täitnud temalt professionaalse sõidukite rendileandjana mõistlikult oodatavat kontrollikohustust, ei oleks kostja I ehk juhtimisõiguseta alaealine saanud sõidukit kasutada ning kahju ei oleks tekkinud.
2-24-9462 Seetõttu tuleb hageja kahjuhüvitist VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 alusel vähendada kogu nõutud kahju ulatuses. Kuna hageja põhinõue vähendatakse nullini, puudub alus ka põhinõudelt arvestatud viivise ja edasise viivise väljamõistmiseks. Võttes arvesse, et hagejal ei ole nõuet kostja I vastu, ei ole hagejal ka VÕS § 1053 lg 2 alusel nõuet kostja II vastu. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
10.Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostjad ei ole menetluses osalenud lepingulise esindaja vahendusel, määrab kohus, et hageja poolt kostjatele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.