Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Indrek Parrest, Margit Jäätma, Hele Kaldma
Otsuse tegemise koht ja aeg Tsiviilasja number
Tartu, 2. september 2026 2-25-100161
Tsiviilasi
N.R-i hagi A.H vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
994,62 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22. mai 2026 otsus A.H apellatsioonkaebus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende
Kirjalik menetlus Apellant (kostja): A.H (isikukood XXX)
esindajad
Vastustaja (hageja): N.R (isikukood XXX) Vastustaja seaduslik esindaja E.S Vastustaja lepinguline esindaja: advokaat Merili Laansoo
Jätta Tartu Maakohtu 22. mai 2026 otsus muutmata. Jätta A.H apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
iseloomu, kohustusliku praktika ja Tallinna ning Tartu vahelise igapäevase liikumise tõttu ei ole tal võimalik samal ajal töötada ega täiendavat sissetulekut teenida. Õppekoormuse vähendamine või õpingute katkestamine tooks kaasa täiendavad õppetasukulud ega parandaks tema majanduslikku olukorda. Kostja eitas hageja väiteid sissetulekute varjamise kohta. Ta selgitas, et talle kuuluv XXXXXXX OÜ ei tegutse ega tooda tulu ning korteriühistu juhatuse liikmena ei saa ta tasu. Kostja väitel on tema igakuised vältimatud kulud ligikaudu 700 eurot, sealhulgas eluaseme-, transpordi-, side- ja laenukulud. Kostja märkis, et on varem lapse ülalpidamisse panustanud nii vahetult kui ka hageja emale kuuluva MTÜ tegevust toetades, kuid vanemate vaheliste suhete halvenemise tõttu on senised kokkulepped katkenud. Kompromissina pidas kostja võimalikuks maksta lapsele kuni tööturule sisenemiseni 180 eurot elatist kuus.
tähelepanuta, samuti juhul, kui asjaolu ei saanud varem esitada kohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel. Riigikohus on selgitanud, et menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonimenetluses uusi asjaolusid üksnes mõjuval põhjusel, st eelkõige juhul, kui objektiivselt ei olnud võimalik selliseid asjaolusid varem esitada (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 17). Lisaks peab ringkonnakohus võimaldama uute asjaolude esitamist nt olukorras, kus need jäid esitamata maakohtu selgitamiskohustuse rikkumise tõttu (vt nt Riigikohtu 23. novembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 27). Kostja ei tuginenud maakohtu menetluses asjaolule, et väljamõistetavat elatist tuleks vähendada makstud elatisabi võrra. Vastupidi, kostja märkis 15. detsembril 2025 maakohtule esitatud seisukohas, et elatisabiga seotud otsused ja nende tagajärjed ei ole elatise määramisel kohtule siduvad. Kuna kostja oli elatisabi maksmisest teadlik, ei saa maakohtule ette heita selgitamiskohustuse rikkumist. Samas ei pea ringkonnakohus vajalikuks jätta apellatsiooniväidet üksnes sel põhjusel tähelepanuta, sest ka selle sisulisel hindamisel ei anna elatisabi maksmine alust väljamõistetud elatise vähendamiseks.
isik oma kohustust ei täida, ning anda riigile õigus nõuda makstud elatisabi kohustatud isikult tagasi seaduses sätestatud korras. Kostja viidatud topelttäitmise ohtu ei tule kõrvaldada kohtulahendiga väljamõistetud elatise vähendamise kaudu. Elatisabi maksmise tulemusena ei vähene lapse elatisnõue, kuid makstud elatisabi ulatuses toimub seaduses sätestatud korras nõudeõiguse üleminek riigile. Seetõttu välistab seadus sama nõudeosa topeltrahuldamise. Elatisabi maksmist tuleb eristada olukorrast, kus ülalpidamiskohustuslane ise täidab oma kohustust. Kui kostja oleks vaidlusalusel ajavahemikul lapsele elatist maksnud, tuleks tehtud makseid kohustuse täitmisena arvesse võtta. Sotsiaalkindlustusameti tehtud makse ei ole aga kostja kohustuse täitmine, vaid riigi poolt lapse ülalpidamise ajutine tagamine koos sellest tuleneva nõudeõiguse üleminekuga. Asjaolu, et hageja seaduslik esindaja nõustub apellatsioonkaebusega, ei muuda elatisabi õiguslikku olemust. Samuti ei saa poolte nõustumise alusel vähendada alaealisele lapsele perekonnaseaduse järgi kuuluvat elatist, kui vähendamise materiaalõiguslikud eeldused puuduvad. Elatisabi maksmise õiguslik tähendus seisneb nõudeõiguse osalises üleminekus riigile ning sellel ei ole mõju kohtulahendiga kindlaksmääratava elatise suurusele. Maakohus tuvastas, et hageja põhjendatud vajadused olid ligikaudu 724 eurot kuus ning kostja osa neist oleks tavapäraselt 362 eurot kuus. Maakohus vähendas kostja piiratud sissetuleku ja täiskoormusega õpingute tõttu elatise kuni 31. augustini 2026 summani 180 eurot kuus. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu järeldusi lapse vajaduste, kostja majandusliku olukorra ega alla PKS § 101 alusel arvutatud summa elatise väljamõistmise kohta. Eeltoodust tulenevalt ei mõjuta Sotsiaalkindlustusameti makstud elatisabi käesolevas asjas väljamõistetava elatise suurust ega anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Elatisabi maksmise õiguslikud tagajärjed realiseeruvad perehüvitiste seaduses sätestatud nõudeõiguse ülemineku kaudu, mitte väljamõistetud elatise vähendamise teel. Seega tugineb kostja apellatsioonkaebus elatisabi õigusliku tähenduse ebaõigele käsitlusele ning tuleb jätta rahuldamata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.