Aktiva Finance Group osaühingu hagi X vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
11 258.37 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Aktiva Finance Group osaühing (registrikood 10746479); hageja lepinguline esindaja Brittany Tuul (Julianus Inkasso osaühing, e-post xxx); kostja X (isikukood XXX).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi kostja X (isikukood XXX) vastu võla nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista kostjalt X (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõlg 5078.42 eurot, intress 166.57 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 313.31 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 5078.42 eurolt alates 02.09.2026 kuni põhivõla 5078.42 eurot täitmiseni.
3.Mõista kostjalt X (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 571.13 eurot alates maksetähtajale järgnevast päevast järgmiselt:
4.Mõista kostjalt X (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood
2-25-14779 10746479) kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni osamakse kohase täitmiseni.
5.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group osaühingu hagi X (isikukood XXX) vastu põhivõla 2231.17 eurot, intressi 634.29 eurot, haldustasu 9 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja viivise 715.02 eurot osas.
6.Jätta menetluskulud 37% ulatuses hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) ja 63% ulatuses X (isikukood XXX) kanda.
7.Mõista kostjalt X (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja menetluskulud 63% ulatuses, s.o 680.40 eurot.
8.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal X (isikukood XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Menetluskulud kanda Julianus Inkasso osaühingu EE147700771000526428, viitenumbriga 718078214.
arvelduskontole
nr
10.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
2-25-14779 põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata.
2.Aktiva Finance Group OÜ esitas 08.09.2025 hagiavalduse X vastu, millega hageja palub mõista kostjalt X hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 7880.72 eurot, intress 800.86 eurot, haldustasu 9 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1028.33 eurot, viivis alates 09.09.2025 kuni põhinõude summas 7880.72 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 18,9% aastas, riigilõiv 840 eurot, õigusabikulud 338 eurot ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
2-25-14779 Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja Coop Pank AS vahel 30.03.2023 sõlmitud laenuleping nr. L502735. Laenuleping nr. L502735 muudeti 16.05.2024 poolte kokkuleppel lepinguks nr L609107. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu ütles Coop Pank AS lepingu 30.12.2024 üles. Coop Pank AS loovutas kostja vastased nõuded 30.12.2024 Aktiva Finance Group OÜ-le. Harju Maakohus võttis 25.11.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus andis hagejale võimaluse täpsustada hagiavaldust ning esitada nõude ümberarvestus. Hageja esitas 01.12.2025 vastuse kohtunõudele. Menetlusdokumendid on kostjale toimetatud kätte tähtsaadetisena 08.06.2026. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Harju Maakohus palus 15.07.2026 hagejal esitada kohtule õige nõude ümberarvestuse tabel, mille hageja esitas kohtule 20.07.2026. Hagiavalduse lahendamine
3.Tagaseljaotsuse võib kohus käesoleval juhul teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks;
2-25-14779
lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).
5.Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Hagiavalduse kohaselt on kostja kohustuste kontrollimisel võetud aluseks vaid kostja esitatud andmed laenutaotlustel ning andmed avalikest andmebaasidest. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Kohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud päringutest (Krediidiregister, Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, Eesti Väärtpaberi Keskregistri Pensionikontolt, Rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud) ei piisa, kuna ühestki neist ei nähtu kostja kohustuste ega väljaminekute suurus. Krediidiandja kogutud teave ei võimaldanud teha kostja kohustuste kohta objektiivseid järeldusi. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.
6.Hageja esitas ümberarvestuse VÕS § 94 lg 1 intressimäära alusel. Hageja selgitab, et kostja sai laenulepingu L502735 alusel enda kontole 9751.74 eurot (laenu väljastamisel arvati maha lepingutasu ja kindlustustasu). Kokku on kostja teinud tagasimakseid esialgsele krediidiandjale 3891.68 eurot. Seega saab enne lepingu muudatust lugeda põhiosaks 5860.06 eurot. Restruktureerimise lepingu L609107 alusel saab siis põhiosaks lugeda pärast lepingu L502735 muutmist summas 5860.06 eurot. Kostjalt on toimunud lepingu L609107 katteks laekumisi kokku summas 312.12 eurot. Kohtu hinnangul on hageja põhinõude ja intressi ümberarvestus põhjendatud.
7.VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Ümberarvestuse kohaselt ei saa lugeda lepingut kehtivalt üles öelduks, seega esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel.
8.VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse nõue. Kostja ei ole alates 2024. aasta augustist täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses. Samuti ei ole kostja reageerinud kohtueelsetele maksemeeldetuletustele ega
2-25-14779 ühelgi muul moel väljendanud, et kohustuste täitmata jätmine oleks tingitud ajutistest raskustest vmt. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud põhivõlg 5078.42 eurot ja intress 166.57 eurot. Hageja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg on 571.13 eurot (periood 25.09.2026 - 25.11.2026).
9.Võttes arvesse, et kohus jõudis järeldusele, et krediidiandja pole täitnud VÕS § 4034 lg-s 6 toodud kohustust, ei võlgne kostja muid tasusid, sh haldustasu 9 eurot. Kohus selgitab, et kolleegium märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena. Vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (RKTKo 221-13098, p 24). VÕS § 4034 lg 6 ja 7 alusel ei võlgne kostja lepingu alusel muid tasusid, sh lepingus kokkulepitud sissenõudmiskulu tasu. VÕS § 1132 lg 2 ei ole iseseisev nõude alus, nimetatud sättega on kehtestatud piirmäärad sissenõudmiskulu suurusele. Hagejal on võimalik VÕS § 115 alusel nõuda kahjuhüvitist, kuid hageja ei ole tõendanud kulude tekkimist summas 50 eurot. Kohtu hinnangul ei ole sissenõudmiskulu nõue põhjendatud ega tõendatud.
10.Hageja nõuab 01.12.2025 vastuses ümberarvestuse korral viivist sissenõutavaks muutunud põhiosalt lepingus kokkulepitud määras 18,90% aastas. 01.12.2025 seisuga on hageja sissenõutavaks muutunud põhivõlg 3090 eurot. Ringkonnakohtute praktikas on selgitatud, et vaatamata VÕS § 403 4 lg 7 teises lauses sätestatule on laenuandjal siiski õigus nõuda seadusjärgset viivist, kui vastava nõude eeldused on täidetud (TlnRnKo nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo nr 2-21-125271, p 9; TrtRnKo nr 2-18-12417, p 11 ja TlnRnKo nr 2-23-147731, p 42). Kooskõlas VÕS § 4034 lõikega 7 ja § 415 lõikega 1 ei saa viivisemäär vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel jääda kehtima suuremas ulatuses, kui seaduses sätestatud määras ja võlasuhtele tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära (TlnRnKo nr 2-23-147731, p 40). Kuivõrd kohus tuvastas, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestades sissenõutavaks muutunud põhivõlga 01.12.2025 seisuga ning ümberarvestuse graafikus märgitud osamakseid perioodil 25.12.2025-25.08.2026, on hageja sissenõutavaks muutunud viivis tagaseljaotsuse tegemise seisuga 313.31 eurot vastavalt järgmisele arvestusele: -
põhivõlg 3090 eurot, periood 01.12.2025–31.12.2025, viivismäär 10.15% aastas, viivis 26.64 eurot; põhivõlg 3090 eurot, periood 01.01.2026–30.06.2026, viivismäär 10.15% aastas, viivis 155.53 eurot; põhivõlg 3090 eurot, periood 01.07.2026–01.09.2026, viivismäär 10.4% aastas, viivis 55.47 eurot, kokku 237.63 eurot;
2-25-14779 -
põhivõlg 223.78 eurot, periood 26.12.2025–31.12.2025, viivismäär 10.15% aastas, viivis 0.37 eurot; põhivõlg 223.78 eurot, periood 01.01.2026–30.06.2026, viivismäär 10.15% aastas, viivis 11.26 eurot; põhivõlg 223.78 eurot, periood 01.07.2026–01.09.2026, viivismäär 10.4% aastas, viivis 4.02 eurot, kokku 15.65 eurot;
-
põhivõlg 227.3 eurot, periood 26.01.2026–30.06.2026, viivismäär 10.15% aastas, viivis 9.86 eurot; põhivõlg 227.3 eurot, periood 01.07.2026–01.09.2026, viivismäär 10.4% aastas, viivis 4.08 eurot, kokku 13.94 eurot;
-
põhivõlg 230.88 eurot, periood 26.02.2026–30.06.2026, viivismäär 10.15% aastas, viivis 8.03 eurot; põhivõlg 230.88 eurot, periood 01.07.2026–01.09.2026, viivismäär 10.4% aastas, viivis 4.14 eurot, kokku 12.17 eurot;
-
põhivõlg 234.52 eurot, periood 26.03.2026–30.06.2026, viivismäär 10.15% aastas, viivis 6.33 eurot; põhivõlg 234.52 eurot, periood 01.07.2026–01.09.2026, viivismäär 10.4% aastas, viivis 4.21 eurot, kokku 10.54 eurot;
-
põhivõlg 238.21 eurot, periood 26.04.2026–30.06.2026, viivismäär 10.15% aastas, viivis 4.37 eurot; põhivõlg 238.21 eurot, periood 01.07.2026–01.09.2026, viivismäär 10.4% aastas, viivis 4.28 eurot, kokku 8.65 eurot;
-
põhivõlg 241.97 eurot, periood 26.05.2026–30.06.2026, viivismäär 10.15% aastas, viivis 2.42 eurot; põhivõlg 241.97 eurot, periood 01.07.2026–01.09.2026, viivismäär 10.4% aastas, viivis 4.34 eurot, kokku 6.77 eurot;
-
põhivõlg 245.78 eurot, periood 26.06.2026–30.06.2026, viivismäär 10.15% aastas, viivis 0.34 eurot; põhivõlg 245.78 eurot, periood 01.07.2026–01.09.2026, viivismäär 10.4% aastas, viivis 4.41 eurot, kokku 4.75 eurot;
11.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõlg 5078.42 eurot, intress 166.57 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 313.31 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 5078.42 eurolt alates 02.09.2026 kuni põhivõla tasumiseni, tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 571.13 eurot (periood 25.09.2026 - 25.11.2026) ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõla osamakselt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni osamakse kohase täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 2231.17 eurot, intressi 634.29 eurot, haldustasu 9 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja viivise 715.02 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
2-25-14779 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
13.Hageja nõude suuruseks oli 9768.91 eurot. Kohus rahuldas hagi, summas 6129.43 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 63%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 37% ulatuses hageja kanda ning 63% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulud 338 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 840 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 2 tunni ulatuses, seega on põhjendatuks esindaja kulu (2 x 120) 240 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (840 + 240) 1080 eurot, milles kostja kanda jääb 63% ehk 680.40 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate
2-25-14779 menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
14.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 718078214.