3.Mõista kostjalt X’lt (isikukood XXX) hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) kasuks välja lepingust nr BL2480952 tulenev viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni osamakse kohase täitmiseni.
4.Jätta rahuldamata Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) hagi X (isikukood XXX) vastu lepingust nr BL2480952 tuleneva põhivõla nõude 602.50 eurot, intressi 79.23 eurot, tasumata arvete nõude 179.94 eurot, haldustasu 50.73 eurot ja viivise 80.10 eurot osas.
5.Mõista kostjalt X’lt (isikukood XXX) hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) kasuks välja lepingust nr BL4302174 tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 1944.16 eurot ja intress 380.24 eurot alates maksetähtajale järgnevast päevast järgmiselt:
6.Mõista kostjalt X’lt (isikukood XXX) hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) kasuks välja lepingust nr BL4302174 tulenev viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni osamakse kohase täitmiseni.
7.Jätta rahuldamata Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) hagi X (isikukood XXX) vastu lepingust nr BL4302174 tuleneva põhivõla 408.99 eurot, haldustasu 70.51 eurot ja viivise 207.85 eurot osas.
2-25-126873
8.Jätta menetluskulud 37% ulatuses hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) kanda ja 63% ulatuses X (isikukood XXX) kanda.
9.Mõista kostjalt X’lt (isikukood XXX) hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) kasuks välja menetluskulud 63% ulatuses ehk 628.49 eurot.
10.Mõista kostjalt X’lt (isikukood XXX) väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
11.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja kohtu põhjendused
2-25-126873
1.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata.
2.Bondora AS esitas 06.11.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 07.11.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 23.02.2026 määrusega anti asi üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Harju Maakohtule. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 23.02.2026 määrusega avaldajat esitama kohtule oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. Bondora AS esitas 26.03.2026 hagiavalduse X vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista: -
lepingust nr BL2480952 tulenev võlgnevus 1265.85 eurot, millest põhiosa on 942.70 eurot, intress 92.48 eurot, tasumata arved 179.94 eurot ja haldustasu 50.73 eurot, viivis
2-25-126873 hagiavalduse esitamiseni põhinõude summalt 1173.37 eurot kokku 80.10 eurot ning alates hagiavalduse esitamisest viivis 14.32% aastas põhinõudelt 1173.37 eurot kuni kohustuse kohase täitmiseni. Sekundaarne nõue uuesti määratud maksetele tuginevalt on 173.60 eurot. Alternatiivselt uuesti määratud maksetele tuginevalt on ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhiosa 340.20 eurot ning intress 13.25 eurot; -
lepingust nr BL4302174 tulenev võlgnevus 2714.36 eurot, millest põhiosa on 2353.15 eurot, intress 290.70 eurot ja haldustasu 70.51 eurot, viivis hagiavalduse esitamiseni põhinõude summalt 2423.66 eurot kokku 207.85 eurot ning alates hagiavalduse esitamisest viivis 17.99% aastas põhinõudelt 2423.66 eurot kuni kohustuse kohase täitmiseni. Alternatiivselt uuesti määratud maksetele tuginevalt on tulevikus sissenõutavaks muutuv põhiosa 1944.16 eurot ning intress 380.24 eurot;
-
riigilõiv 560 eurot, õigusabikulud 437.60 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja vahel sõlmitud järgmised tarbijakrediidilepingud: (i) 03.12.2021 leping nr BL2480952 ja (ii) 19.01.2024 leping nr BL4302174. Hageja väljastas kostjale esimese lepingu alusel krediidisumma 1275 eurot, millest 75 eurot arvestati lepingutasu katteks, ning teise lepingu alusel krediidisumma 2658 eurot, millest 158 eurot arvestati lepingutasu katteks. Kostja ei täitnud oma lepingutest tulenevaid kohustusi, mistõttu edastas hageja 26.08.2025 kostjale ülesütlemise hoiatuse ja 03.10.2025 lepingute ülesütlemise avalduse. Harju Maakohus jättis 27.03.2026 kohtumäärusega hagiavalduse käiguta. Hagiavalduse punktis 2.3.3.5 tõi hageja välja, et „pärast 03.02.2025 lepingu muudatust lepiti kokku 120 osamakses“. Samuti toimus 03.02.2025 hagi lisa 3 (Appendix to the loan agreement) alusel krediidilepingu nr BL2480952 muudatus. Hageja ei ole seda hagiavalduses selgitanud. Kohus palus hagejal selgitada, mis põhjusel toimus lepingu nr BL2480952 muudatus. Hageja esitas 07.04.2026 vastuse kohtu nõudele. Lepingu muudatusega lepiti kokku laenuleping nr BL4302174 puhul, et uus krediidi kogukulumäär on 25,94% (vt hagi lisa 3, lk 2), tasumisele kuuluv kogusumma on 6374.18 eurot (vt hagi lisa 3, lk 2), haldustasumäär on 4% krediidi kogusummalt aastas (vt hagi lisa 3, lk 2), intressimäär on 17,99% aastas ehk 0,04% päevas (hagi lisa 3, lk 2), kuumaksete arv on 120 (hagi lisa 3, lk 2). Lepingu muudatuse tulemusena kohustus kostja tegema tagasimakseid vastavalt uuele graafikule, mis on hagi lisa 9 ja mille kohaselt kohustus kostja leping nr BL2480952 alusel tegema esimese tagasimakse 10.02.2025 summas 22.52 eurot ja viimase 25.01.2035 summas 24.03 eurot. Lepingu muudatusega lepiti kokku lepingu nr BL2480952 puhul, et uus krediidi kogukulumäär on 27,06% (vt hagi lisa 3, lk 2), tasumisele kuuluv kogusumma on 2633.11 eurot (vt hagi lisa 3, lk 2), haldustasumäär on 6% krediidi kogusummalt aastas (vt hagi lisa 3, lk 2), intressimäär on 14,32% aastas ehk 0,03% päevas (hagi lisa 3, lk 1), kuumaksete arv on 120 (hagi lisa 3, lk 1). Lepingumuudatuse tulemusena kohustus kostja tegema tagasimakseid vastavalt uuele graafikule, mis on hagi lisa 9 ja mille kohaselt kohustus kostja leping nr BL2480952 alusel tegema esimese tagasimakse 10.02.2025 summas 54.59 eurot ja viimase 25.01.2035 summas 54.10 eurot. Hageja esitas 17.04.2026 täiendava seisukoha.
2-25-126873 Harju Maakohus võttis 23.04.2026 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohtul ei õnnestunud kostjale X’le menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte toimetamiseks, mistõttu on menetlusdokumendid kostjale toimetatud kätte teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja esitas 25.05.2026 taotluse hagivastuse esitamise tähtaja pikendamiseks. Kohus rahuldas kostja taotluse ning pikendas menetlustähtaega 45 päeva võrra. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Hagiavalduse lahendamine
3.Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);
5.Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud lepingute nr BL2480952 ja BL4302174 muutmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise
2-25-126873 aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).
5.1.Hageja 07.04.2026 ja 17.04.2026 seisukohas esitatud andmetest nähtub, et krediidilepingu nr BL2480952 muutmisel pikendati tagasimakseperioodi, suurendati kuumaksete arv 60 makselt 120 maksele, tõsteti haldustasu määr 4%-lt 6%-le aastas ning suurenes krediidi kulukuse määr 26,08%-lt 27,09%-le. Muudatuse ajal oli tasumata krediidi kogusumma jääk 961.22 eurot ja kogunenud intressi ning haldustasu summa 53.71 eurot, kuid muudatuse järel kuulus tasumisele kokku 2633.11 eurot. Seega ei olnud tegemist üksnes maksetähtpäevade tehnilise ümberkorraldamisega, vaid lepingu muutmisega, mis pikendas oluliselt kohustuse kestust ja suurendas tarbija krediidikulusid. Kuna hageja ei hinnanud enne sellise muudatuse tegemist uuesti kostja ajakohast majanduslikku olukorda, sealhulgas sissetulekuid, olemasolevaid kohustusi, majapidamiskulusid ja suutlikkust täita lepingut muudetud tingimustel, puudus krediidiandjal kontrollitud alus järeldada, et uus maksegraafik oli kostjale taskukohane ja jätkusuutlik. Ainuüksi igakuise makse vähendamine 21.92 euroni ei tõenda, et muudatus oli kostja huvides, kui samal ajal pikenes maksekohustus 2035. aastani ning suurenesid nii haldustasu määr kui ka tagasimaksete kogusumma. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud eelnevalt nimetatud lepingu muutmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata.
5.2.Hageja 07.04.2026 ja 17.04.2026 seisukohas esitatud andmetest nähtub, et krediidilepingu BL4302174 muutmisel suurendati kuumaksete arv 60 makselt 120 maksele ning pikendati lepingu lõpptähtpäeva 10. jaanuarilt 2029 kuni 25. jaanuarini 2035. Intressimäär jäi 17,99%-le ja haldustasu määr 4%-le aastas. Kuigi krediidi kulukuse määr vähenes 30,63%-lt 25,94%-le, suurenes lepingu muudatuse järel tasumisele kuuluv summa 6374.18 euroni. Muudatuse ajal oli tasumata krediidi kogusumma jääk 2393.80 eurot ning kogunenud intressi ja haldustasu summa 135.41 eurot, kokku 2529.21 eurot. Muudatuse järel tasumisele kuuluv kogusumma ületas seda summat 3844.97 euro võrra. Samuti ületas pärast muudatust tasumisele kuuluv summa kogu algse lepingu kohase tagasimaksete summa 4565.87 eurot 1808.31 euro võrra, kuigi tarbija oli enne muudatust eelduslikult juba lepingujärgseid makseid teinud. Seega ei olnud tegemist üksnes maksetähtpäevade tehnilise muutmisega, vaid lepingu olulise majandusliku ümberkujundamisega, millega kahekordistati maksete arv, pikendati kohustuse kestust ligikaudu kuue aasta võrra ning suurendati oluliselt tarbija järelejäänud kogumaksekohustust. Ainuüksi igakuise makse vähendamine 53.10 euroni ei tõenda, et muudatus oli tarbija huvides või muutis kohustuse jätkusuutlikult täidetavaks. Kui krediidiandja ei kontrollinud enne lepingu muutmist tarbija ajakohaseid sissetulekuid, olemasolevaid finantskohustusi, majapidamiskulusid ja varasemat maksekäitumist ega hinnanud tarbija suutlikkust täita kohustust kuni 2035. aastani, puudus krediidiandjal kontrollitud alus veenduda, et tarbija suudab krediidilepingut muudetud tingimustel täita. Eelneva alusel on kohus seisukohal, et krediidiandja rikkus lepingu muutmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
5.3.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.
2-25-126873
6.Hageja esitas nõuete ümberarvestused.
6.1.Hageja märgib selgituseks, et on maksed uuesti määranud kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 selliselt, et samaks on jäänud tagasimaksete koguarv ja maksete tähtpäevad ning iga üksiku uuesti määratud tagasimakse suurus eurodes ei ole suurem, kui vastava maksetähtpäevaga algse ja muudetud maksegraafiku järgse tagasimakse suurus eurodes. Hageja märgib, et laenuleping nr BL2480952 oli ka uuesti määratud maksete korral kehtivalt üles öeldud 03.10.2025 kuupäeval. Kostja pidi seisuga 03.10.2025 (ülesütlemise kuupäeval) olema teostanud tagasimakseid kogusummas 1161.21 eurot (osamaksed kuni 25.09.2025), kuid kostja oli tasunud kokku vaid 1026.40 eurot. Kostja on jätnud tasumata järgmised uuesti määratud maksegraafikus nimetatud maksed: 25.06.2025. a osamakse summas 21.81 eurot, 25.07.2025. a osamakse summas 21.80 eurot, 25.08.2025. a osamakse summas 21.81 eurot ja 25.09.2025. a osamakse summas 21.81 eurot. Hageja hinnangul oli kostja võlgnevuses enama kui kolme järjestikkuse osamaksega ning seega olid ka uuesti määratud maksete puhul täidetud VÕS § 416 eeldused. Kostjal oli tekkinud 03.10.2025 seisuga osamaksete võlgnevus summas 134.81 eurot, millele lisandus kogu tagastamata krediidijääk lepingu ülesütlemisel (38.79 eurot) ehk kokku kohustus kostja tagastama krediidisumma 173.60 eurot (134.81 + 38.79 eurot). Juhul, kui kohus ei nõustu hageja selgitusega uuesti määratud tagasimaksete viisi osas ja leiab, et hageja saab uuesti määratud tagasimaksed esitada üksnes viisil, kus uuesti määratud maksed saavad ületada algset põhiosamakset vaid lisanduva seadusjärgse intressi võrra, esitab hageja alternatiivselt uuesti määratud tagasimaksed. Sealjuures märgib hageja, et palub kohtul lähtuda nendest tagasimaksetest üksnes juhul, kui kohus ei nõustu hageja primaarsete uuesti määratud tagasimaksetega. Lepingu nr BL2480952 ümberarvestuse kohaselt tuli kostjal tasuda ühes kuus osamakse summas 8.79 eurot. Kostja tegi hagejale tagasimakseid kokku 1026.40 eurot ehk kostja on ümberarvestuse kohaselt tasunud osamakseid 116 kuud s.o kuni 25.08.2031 osamakseni ja osaliselt (6.76 euro ulatuses) ka 25.09.2031 osamaksest. Hageja esitatud ümberarvestuse kohaselt on seega kostja tasutud kogusummat arvestades kaetud osamaksed 1-116 ning tasumata on osamaksed alates 25.09.2031 osamaksest, kus 25.09.2031 osamakse on tasumata 2.02 euro ulatuses ja alates 27.10.2031 kõik osamaksed terves ulatuses. Kuivõrd lepingu alusel sai kostja laenu 1200 eurot ning kostja on teinud hagejale tagasimakseid kokku 1026.40 eurot, mis on arvestatud laenude põhiosa ja intressi katteks, on tasumata põhiosa summas 340.20 eurot. Lisaks põhinõudele on hagejal õigus nõuda ka intressi seadusjärgses määras. Intressimaksete osa kajastub uuesti määratud tagasimaksete graafikus, kus alates 01.01.2026 on kasutatud viimast teadaolevat määra 2,15% kõigi hilisemate perioodide jaoks ja seega on hagejal õigus nõuda lepingu perioodi eest intressi kokku 13.25 eurot. Nimetatud kogusummasid nõuab hageja tulevikumaksetena, mis on väljatoodud hagiavalduse resolutsioonis. Juhul, kui kohus leiab, et antud viisil ei saa intressinõuet esitada, kuivõrd pole võimalik teada seadusjärgset intressimäära tulevikus, palub hageja mõista välja intress analoogselt tulevikus sissenõutavaks muutuva viivisega TsMS § 367 järgi.
6.2.Hageja taotleb lepingu nr BL4302174 puhul TsMS § 369 alusel tulevikunõude rahuldamist. Lepingu nr BL4302174 ümberarvestuse kohaselt tuli kostjal tasuda ühes kuus osamakse summas 24.06 eurot. Kostja tegi hagejale tagasimakseid kokku 852.20 eurot ehk kostja on ümberarvestuse kohaselt tasunud osamakseid 35 kuud s.o kuni 28.12.2026 osamakseni ja osaliselt (10.10 euro ulatuses) ka 25.01.2027 osamaksest. Hageja esitatud ümberarvestuse kohaselt, on seega kostja tasutud kogusummat arvestades kaetud osamaksed 1-35 ning tasumata on osamaksed alates 25.01.2027 osamaksest, kus 25.01.2027 osamakse on tasumata 13.96 euro ulatuses ja alates 25.02.2027 kõik osamaksed terves ulatuses.
2-25-126873 Kuivõrd lepingu alusel sai kostja laenu 2500 eurot ning kostja on teinud hagejale tagasimakseid kokku 852.20 eurot, mis on arvestatud laenude põhiosa ja intressi katteks, on tasumata põhiosa summas 1944.16 eurot. Lisaks põhinõudele on hagejal õigus nõuda ka intressi seadusjärgses määras. Intressimaksete osa kajastub uuesti määratud tagasimaksete graafikus, kus alates 01.01.2026 on kasutatud viimast teadaolevat määra 2,15% kõigi hilisemate perioodide jaoks ja seega on hagejal õigus nõuda lepingu perioodi eest intressi kokku 380.24 eurot. Alternatiivselt uuesti määratud maksetele tuginevalt on tulevikus sissenõutavaks muutuv põhiosa 1944.16 eurot ning intress 380.24 eurot, perioodil 25.01.2027-25.01.2035.
7.VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Krediidilepingutes kokku lepitud krediidi tagastamise tähtajad ei ole saabunud. Hageja märgib lepingu nr BL2480952 selgituseks, et on maksed uuesti määranud kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 selliselt, et samaks on jäänud tagasimaksete koguarv ja maksete tähtpäevad ning iga üksiku uuesti määratud tagasimakse suurus eurodes ei ole suurem, kui vastava maksetähtpäevaga algse ja muudetud maksegraafiku järgse tagasimakse suurus eurodes. Hageja märgib, et laenuleping nr BL2480952 oli ka uuesti määratud maksete korral kehtivalt üles öeldud 03.10.2025 kuupäeval. Kohtu hinnangul on lepingu nr BL2480952 puhul põhjendatud hageja lepingu nr BL2480952 tulenev ümberarvestus, kus uuesti määratud maksed saavad ületada algset põhiosamakset vaid lisanduva seadusjärgse intressi võrra. Hageja esitatud ümberarvestus peab vastama lepingu tingimustele ning selles sätestatud tagasimakse määramise põhimõtetele. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud määrata põhiosa maksete suurust vastavalt maksegraafikus kokku lepitud kuumakse summale, kuivõrd summa on kujunenud lähtudes sellest, et kostja kohustus tasuma intressi määras 14.32% aastas ning VÕS § 4034 lg 7 alusel tagasimaksete uuesti määramisel ei või hageja kostjalt sellises määras intressi nõuda (vt ka TlnRnKo 28.03.2025, 2-23-6500, p 32 jj). Lepingust nr BL2480952 tuleneva nõude puhul ei ole ümberarvestuse korral leping kehtivalt ülesöeldud. Lepingust nr BL4302174 tuleneva nõude puhul ei ole ümberarvestuse korral leping üles öeldud, kuna kostja on ümberarvestuse kohaselt tasunud osamakseid 35 kuud s.o kuni 28.12.2026 osamakseni ja osaliselt (10.10 euro ulatuses) ka 25.01.2027 osamaksest.
8.VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse nõue. Kostja ei ole alates 2025. aasta lõpust täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses. Samuti ei ole kostja reageerinud kohtueelsetele maksemeeldetuletustele ega ühelgi muul moel väljendanud, et kohustuste täitmata jätmine oleks tingitud ajutistest raskustest vmt. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Kohtuotsuse tegemise seisuga ei ole lepingu nr BL2480952 alusel põhivõlg ega intress muutunud sissenõutavaks. Hageja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg on 340.20 eurot ja intress 13.25 eurot (periood 25.09.2031 - 25.01.2035).
2-25-126873 Kohtuotsuse tegemise seisuga ei ole lepingu nr BL4302174 alusel põhivõlg ega intress muutunud sissenõutavaks. Hageja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg on 1944.16 eurot ja intress 380.24 eurot (periood 25.01.2027 - 25.01.2035).
9.Täiendavalt väljastas hageja kostjale arved (hagiavalduse lisa 30) kokku summas 179.94 eurot, mis hõlmab lisateenuseid ja sissenõudmiskulusid. Kohtu hinnangul ei ole võimalik hageja esitatud asjaoludest ja tõenditest (hagiavalduse lisa 11 - B Secure leping, hagiavalduse lisa 12 - B Secure+ leping) järeldada, et kostjaga on sõlmitud lisateenustega seotud kokkulepped, mistõttu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ega tõendatud hageja nõue B Secure ja B Secure+ teenuste eest. Võttes arvesse, et hageja nõuded ei ole muutunud sissenõutavaks, ei ole põhjendatud sissenõudmiskulu. Eelnevast tulenevalt ei ole hageja tasumata arvete nõue põhjendatud.
10.Võttes arvesse, et kohus jõudis järeldusele, et krediidiandja pole täitnud VÕS § 4034 lg-s 6 toodud kohustust, ei võlgne kostja muid tasusid, sh haldustasusid 50.73 eurot ja 70.51 eurot.
11.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista: -
lepingust nr BL2480952 tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 340.20 eurot ja intress 13.25 eurot (periood 25.09.2031 - 25.01.2035) ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni osamakse kohase täitmiseni;
-
lepingust nr BL4302174 tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 1944.16 eurot ja intress 380.24 eurot (periood 25.01.2027 - 25.01.2035) ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni osamakse kohase täitmiseni.
lepingust nr BL4302174 tuleneva põhivõla nõude 408.99 eurot, haldustasu 70.51 eurot ja viivise 207.85 eurot.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Hageja nõude suuruseks oli 4268.16 eurot. Kohus rahuldas hagi summas 2677.85 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 63%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 37% ulatuses hageja kanda ning 63% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks on hagiavalduse kohaselt tasutud riigilõiv 560 eurot ja õigusabikulud 437.60 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 68.50 eurot ja hagi esitamisel 491.50 eurot, kokku 560 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista.
2-25-126873 Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 48 eurot (km-ta), mida kohus peab põhjendatuks. Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud esindaja toimingud olid vajalikud ning toimingute ajaline maht 9 tundi ja 7 minutit vastab menetluses tehtud toimingutele ja on kooskõlas menetluse mahu ja keerukusega. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (560 + 437.60) 997.60 eurot, millest kostja kanda jääb 63% ehk 628.49 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 11 tulenevalt tuleb kohtuotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.