Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 31. august 2026
Tsiviilasja number
2-25-126845
Tsiviilasi
Themis Õigusbüroo OÜ hagi Mait Põdra ja Sandra Saare vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 31. märtsi 2026. a ja 8. mai 2026. a otsused
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sandra Saare apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja II) Sandra Saar (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Vastustaja (hageja) Themis Õigusbüroo OÜ (registrikood 12803543), lepinguline esindaja Liina Karlson Kostja I maakohtu menetluses Mait Põder (isikukood
XXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Võtta Sandra Saare apellatsioonkaebus Tartu Maakohtu 31. märtsi 2026. a ja 8. mai 2026. a otsuste peale menetlusse.
2.Lahendada apellatsioonkaebus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
Tühistada Tartu Maakohtu 31. märtsi 2026. a ja 8. mai 2026. a otsused tsiviilasjas nr 2-25-126845 osas, millega maakohus rahuldas Themis Õigusbüroo OÜ hagi Sandra Saare vastu, jättis menetluskulud solidaarselt Sandra Saare kanda ja mõistis Themis Õigusbüroo OÜ menetluskulud solidaarselt välja Sandra Saarelt. Saata selles osas asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
4.Tartu Maakohtu 31. märtsi 2026. a ja 8. mai 2026. a otsused on Mait Põdra osas jõustunud järgmises sõnastuses:
4.1.Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista Mait Põdralt (Põder) Themis Õigusbüroo OÜ kasuks tasumata arve nr 2024208 alusel põhivõlgnevus 132 eurot ja viivis 29 eurot 36 senti; välja mõista Mait Põdralt Themis Õigusbüroo OÜ kasuks viivis põhinõudelt
(132 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 1. aprillist 2026 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.
4.2.Jaotada menetluskulud ning jätta Themis Õigusbüroo OÜ menetluskulud Mait Põdra kanda.
4.3.Mõista Mait Põdralt Themis Õigusbüroo OÜ kasuks välja menetluskuluna 100 eurot.
5.Rahuldada Sandra Saare apellatsioonkaebus osaliselt.
6.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
1.Themis Õigusbüroo OÜ (hageja) esitas 5. novembril 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Mait Põdra (kostja I) vastu võla väljamõistmiseks. Seoses kostja I vastuväite esitamisega makseettepanekule andis Pärnu Maakohus hageja nõude kostja I vastu üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt I hageja kasuks välja põhivõla 132 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 28 eurot 11 senti ja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 järgse viivise põhivõlgnevuselt alates hagi koostamisele järgnevast päevast kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja I 2. novembril 2023 hageja poole õigusteenuse saamiseks ning hageja osutas kostjale I õigusteenust aastatel 2023 kuni 2024. Hageja väljastas kostjale I teenuste arveid ning kostja jättis viimase arve nr 2024208, mille tasumise tähtaeg oli 5. aprill 2024, tasumata. Kostja I on maksekäsu kiirmenetluses andnud korduvaid lubadusi võlg tasuda, kuid ei ole seda teinud.
3.Kostja I teatas 3. märtsil 2026 maakohtule, et ta ei ole hagi aluseks oleva arvega üldse seotud. Arve tasuja peaks olema, nagu ka arvel kirjas, Sandra Saar, mitte kostja I.
4.Hageja teatas 11. märtsil 2026 vastusena kostja I kirjale, et Sandra Saar oli kostja I arvete varasem tasuja ja seepärast on ta ka arvele märgitud (tegemist on elukaaslastega). Hagejal ei ole midagi selle vastu, kui kostja I ja Sandra Saar soovivad olla solidaarvõlgnikud. Hageja palus maakohtul teise kostjana ja solidaarvõlgnikuna kaasata ka Sandra Saar.
5.Maakohus kaasas 13. märtsi 2026. a määrusega Sandra Saare kostjana II ja määras saata kohtumäärus hagejale ja uuele kostjale koos asja materjalidega, sh hagiavalduse ärakirja ja selle lisadega (dtl 53 jj).
6.Maakohus lahendas hagi 31. märtsi 2026. a otsusega. Maakohus rahuldas hagi täielikult ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja tasumata arve nr 2024208 alusel põhivõlgnevuse 132 eurot, viivise 29 eurot 36 senti ja viivise põhinõudelt (132 eurolt) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 1. aprillist 2026 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskuluna 100 eurot. Maakohus märkis, et hagimaterjalid on kostjale I kätte toimetatud kättetoimetamisportaali kaudu 12. märtsil 2026 ja kostjale II 13. märtsil 2026, kostja II ei ole hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Maakohus tegi otsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata.
7.Kostja II esitas 31. märtsil 2026 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada kostja II osas ja teha uus otsus, millega jätta hagi kostja II suhtes rahuldamata. Menetluskulud palus kostja II jätta hageja kanda. Kostjale II ei ole tagatud tegelikku võimalust oma seisukohti esitada ja neid ei ole seega arvestatud. Rikutud on kostja II ärakuulamise õigust. Maakohus on lugenud kostja II solidaarvõlgnikuks õigusliku aluseta, sest puudub leping kostja II ja hageja vahel. Puudub kokkulepe solidaarvastutuseks ja võla ülevõtmine. Asjaolu, et kostja II on varasemalt tasunud arveid, ei tõenda kostjal II kohustuse olemasolu.
8.Maakohus täiendas 8. mai 2026. a otsusega 31. märtsi 2026. a otsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Maakohtu põhjenduste kohaselt on hageja ja kostja I sõlminud käsunduslepingu VÕS § 619 alusel. Kostja I pöördus 2. novembril 2023 hageja poole palvega osutada õigusabi. Hageja osutas kostjale I teenust. Hageja on taotlenud kaasata kaaskostjaks kostja II, kuivõrd eelmisi arveid tasus kostja II. Asjaolu, milline kostjatest konkreetselt käsunduslepingu sõlmimiseks tahteavalduse edastas, ei välista hagi rahuldamist mõlema kostja suhtes. Maakohus leidis, et kostja II on käsunduslepingu pool ja seega kohane kostja (TsMS § 205 lg 2). Kostja II puhul on lepinguline suhe tuvastatav tema konkludentse käitumise kaudu. Kuivõrd kostja II oli märgitud arve saajaks ning ta on ka eelnevalt sarnaseid arveid tasunud, on ta väljendanud oma nõustumust lepingu sõlmimiseks kaudse tahteavaldusega (TsÜS § 68 lg 3). Arvestades pooltevahelist varasemat praktikat, saab lugeda lepingu sõlmituks ka nõustumuse andmisega muul viisil (VÕS § 9 lg 1). Kuna kostjad on käsunduslepinguga kohustunud täitma kohustust ühiselt, eeldatakse seaduse kohaselt, et nad on solidaarvõlgnikud (VÕS § 65 lg 4). Solidaarkohustuse puhul on hagejal kui võlausaldajal õigus valida, kas ta nõuab kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt, ühelt või mõnelt neist (VÕS § 65 lg 1). Seetõttu on hagejal õigus esitada nõue nii arve saaja, arve maksja kui ka mõlema vastu korraga, sõltumata nende omavahelisest kohustuste jaotusest sisesuhtes (VÕS § 69 lg 1).
9.Kostja II esitas 8. juunil 2026 uue apellatsioonkaebuse, milles märkis, et hageja esindaja on esitanud kohtule kostja II kohta valefakte. Hageja esindaja kirjutas kostjale II, et kostjal II on tasumata üks arve ja selle on kostja II osade kaupa hagejale täielikult ära tasunud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et kostja II apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsused (31. märtsi 2026. a otsus ja 8. mai 2026. a otsus) tuleb kostjat II puudutavas osas, s.o millega maakohus rahuldas hageja hagi kostja II vastu, jättis menetluskulud solidaarselt kostja II kanda ja mõistis hageja menetluskulud solidaarselt välja kostjalt II, tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ja saata tühistatud osas asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
11.TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (RKTKo 24.01.2018, 2-13-56825/57, p 11). Ringkonnakohus tühistab TsMS § 656 lg 1 p 1 kohaselt esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on oluliselt rikutud õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtet.
12.Maakohus on rikkunud kostja II suhtes õigusliku ärakuulamise põhimõtet. TsMS § 208 lg 2 näeb ette, et kui hageja leiab, et hagi ei ole esitatud kõigi isikute vastu, kes on vaidlustatud õigussuhte osalised, võib kohus hageja taotlusel kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus kaasata kostjana ka need isikud. Lõike 3 kohaselt peab hageja pärast kostja kaasamist esitama kohtule kaasatud kostja jaoks hagiavalduse ärakirja koos lisadega. Pärast kostja kaasamist alustatakse asja läbivaatamist algusest peale. Ringkonnakohus leiab, et solidaarvõlgnikena ei ole kostjad vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes, vaid mõlemad osalevad menetluses iseseisvalt (TsMS § 207 lg 2) ning seega tuleb hageja nõudeid kummagi kostja vastu ja kostjate vastuväiteid eristada. Käesoleval juhul on maakohus hageja 11. märtsil 2026. a taotluse alusel kaasanud kostja II menetlusse, kuid ei ole kohustanud hagejat esitama uut täiendatud hagiavaldust, millest nähtuks hagi esitamine kostja II vastu koos nõude, asjaolude ja põhjendustega. Lisaks ei ole maakohus määranud kostjale II ka tähtaega kohtule seisukoha esitamiseks. Kostja I suhtes 27. veebruari 2026. a hagi menetlusse võtmise määruse kostjale II kättetoimetamine ei too kostjale II kohustust kohtule seisukohta esitada. Sellises olukorras kostja II suhtes kohtuotsuse tegemine ei ole lubatud. Eelnev kohaldub ka lihtmenetluses otsuse tegemisel.
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks uue otsuse tegemist, sest ringkonnakohtus asja sisuline lahendamine tähendaks täiemahulise eelmenetluse läbiviimist. Eeltoodut arvestades saadab ringkonnakohus asja kostjat II puudutavas osas uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis.
14.Eeltoodust tulenevalt on tegemist TsMS § 656 lg 1 p-s 1 sätestatud olulise menetlusnormi rikkumisega, mis toob TsMS § 646 järgi ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses kostjat II puudutavas osas. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul määrata hagejale tähtaeg kostja II suhtes uue täiendatud hagiavalduse esitamiseks ja seejärel määrata kostjale II tähtaeg hagile vastamiseks.
Kostja I pole apellatsioonkaebust esitanud ning tema suhtes on seega maakohtu kohtulahendid jõustunud. Selguse huvides märgib ringkonnakohus käesoleva kohtulahendi resolutsiooni ka maakohtu lahendi jõustunud resolutsiooni kostjat I puudutavas osas.
15.Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, kuivõrd kaebuses on palutud ringkonnakohtult uue lahendi tegemist, kuid ringkonnakohus saadab asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. TsMS § 448 lg 5 kolmanda lause alusel tuleb maakohtu 31. märtsi 2026. a otsuse tühistamise tõttu kostjat II puudutavas osas tühistada ka kostjat II puudutavas osas maakohtu 8. mai 2026. a otsus, millega täiendati 31. märtsi 2026. a otsust kirjeldava ja põhjendava osaga.
16.Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja nende rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 teise lause ja TsMS § 174 lg 6 alusel maakohtu otsustada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.