Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret Siilbek
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.08.2026, Tallinn
Kohtuasja number
2-25-103045
Kohtuasi
SWEDOX OÜ hagi X vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.09.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja SWEDOX OÜ (registrikood 12112483), lepingulised esindajad RN ja Mark Obolenski Kostja X (isikukood XXX), lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 16.09.2025 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.SWEDOX OÜ (hageja) esitas 14.03.2025 Harju Maakohtule X (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 1292,21 eurot ning viivise seadusjärgses määras põhinõudelt alates hagi esitamisele järgnevast päevast (01.02.2025) kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning mõista välja koos seadusjärgse viivise tasumise kohustusega.
2.Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt sõiduki tagumise diferentsiaali vahetamise koos vajalike varuosadega. Hageja tegi kokkulepitud remonditööd ja esitas kostjale 31.01.2025 arve nr 250250 summas 1059,19 eurot, millele lisandus käibemaks. Kostja võttis sõiduki hageja valdusest, kuid jättis arve tasumata.
3.Remondi käigus ilmnes sõiduki ABS-süsteemi rike, mille hageja oli valmis tasuta kõrvaldama ja andma kostjale remondi ajaks asendussõiduki. Kostja seda võimalust ei soovinud kasutada. Hageja leidis, et kokkulepitud tööd olid tehtud ja kostja oli need vastu võtnud, mistõttu nõudis ta kostjalt arve tasumist. Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda
5.Kostja vaidles hagile vastu, leides, et hageja tehtud remonditööd olid ebakvaliteetsed ega kõrvaldanud sõiduki tehnilisi probleeme. Kostja väitel tekkisid pärast remonti sõidukil täiendavad puudused, mille kõrvaldamiseks pidi ta pöörduma Lexuse ametlikku esindusse ja kandma lisakulusid. Seetõttu leidis kostja, et tal oli õigus hageja esitatud arve tasumisest keelduda. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas 16.09.2025 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 1292,21 eurot ning viivise alates 01.02.2025 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni seadusjärgses määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning rahuldas hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Maakohus määras hageja menetluskulude suuruseks 2071,25 eurot ning mõistis selle kostjalt hageja kasuks välja koos seadusjärgse viivise tasumise kohustusega alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus tagastas hagejale ka enamtasutud riigilõivu summas 10 eurot.
7.Maakohus leidis, et hageja oli kokkulepitud remonditööd teinud ja varuosa paigaldanud, kostja oli töö vastu võtnud ning töö puudustele tuginevad vastuväited jäid tõendamata. Seetõttu oli hageja arvest nr 250250 tulenev tasunõue muutunud sissenõutavaks.
8.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja määras hageja menetluskulude suuruseks 1781,25 eurot. Maakohus pidas hageja lepingulise esindaja ajakulu asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatuks ning 125 euro suurust tunnihinda mõistlikuks. Samuti rahuldas maakohus hageja TsMS § 177 lg 4 alusel esitatud taotluse.
2-25-103045 Apellatsioonkaebus
9.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada, jätta hagi rahuldamata ning mõlema kohtuastme menetluskulud hageja kanda. Kostja tugines nii maakohtu menetluslikele rikkumistele kui ka tõendite ebaõigele hindamisele ja materiaalõiguse väärale kohaldamisele.
10.Menetluskulude kohta leidis kostja, et maakohus ei ole põhjendanud hageja esindaja tehtud toimingute vajalikkust ega nendele kulunud aega. Kostja hinnangul on õigusabikulud asja mahtu, keerukust ja 1292,21 euro suurust hagihinda arvestades ebaproportsionaalsed. Seetõttu palus kostja jätta menetluskulud poolte endi kanda või vähendada hageja õigusabikulusid mõistliku suuruseni. Edasine menetluse käik
11.Tallinna Ringkonnakohus keeldus 14.11.2025 määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni pd 1–3 ning menetluskulude jaotuse resolutsiooni p 1), jättis apellatsioonkaebuse ülejäänud osas (menetluskulude kindlaksmääramine, maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2–4) käiguta ning määras kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Määrus jõustus 02.12.2025.
12.Kostja kõrvaldas 17.11.2025 puudused.
13.Tallinna Ringkonnakohus võttis 20.11.2025 määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse menetluskulude kindlaksmääramise ning menetluskuludelt viivise väljamõistmise osas ning kohustas hagejat esitama kirjaliku vastuse apellatsioonkaebusele selle menetlusse võetud osas.
14.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
16.Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.12.2012, 3-2-1-171-12, p 13). Menetluskulude hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult menetlusosalise esindamiseks tehtud tööga. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid. Üldjuhul ringkonnakohus maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
2-25-103045
17.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hageja menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel hageja lepingulise esindaja menetlustoimingutele kulunud tööaja, sh tunnitasu, põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohus pidi TsMS § 175 lg 1 alusel hindama hageja lepingulise esindaja ajakulu tehtud toimingute sisu, mahtu ja keerukust arvestades. Selles osas ei ole maakohus eksinud. Maakohus on hinnanud hageja lepingulise esindaja tööaja kooskõla asja mahu ning keerukusega, sh hinnanud ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingute ajakulu vastab nende sisule, mahule ja keerukusele ning on mõistlik ja põhjendatud. Kostja ei ole välja toonud, milliste menetlustoimingute ajakulu ta vaidlustab ja millises ulatuses.
18.Kolleegium märgib, et Riigikohtu kujundatud praktika kohaselt ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga. Menetluskulude jaotamine ja esindajakulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise reeglid ei tohi muuta kohtumenetluses professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamist majanduslikult ebamõistlikuks ja selle kaudu kohtusse pöördumise õigust näiliseks. Esindajakulude hüvitamine üksnes tsiviilasja hinna ulatuses ei pruugi tagada menetlusosalisele minimaalselt vajaliku õigusabi hüvitamist ja võib seega ebamõistlikult piirata isiku õigust saada kohtulikku kaitset. Seega tuleb menetluskulude regulatsiooni tõlgendada selliselt, et ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud (RKTKm 14.04.2021, 2-1910324, p 19).
19.Eeltoodust tulenevalt jääb maakohtu otsus muutmata.
20.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
21.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.