Mõista Y-lt X kasuks tema menetluskulude hüvitamiseks välja 186 eurot. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-25-1780 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) ja Q (noorem laps) esitasid 31.01.2025 Harju Maakohtule hagi Y-lt (kostja) elatise väljamõistmiseks perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud muutuvas suuruses. Hagi 24.04.2025 täienduses palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja igakuise elatise alates 01.02.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni 12.04.2025 PKS § 101 sätestatud muutuvas suuruses ja alates 01.05.2025 kuni hageja õpingute lõpetamiseni või õpingute jätkamisel mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni 250 eurot kuus. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Hageja elab alates 13.05.2024 emaga. Kostja ei võta hageja ülalpidamisest osa.
1.2.Hageja palub elatise välja mõista kuni tema täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud määras, arvestades, et pere teine laps on viis aastat noorem, hageja saab peretoetust 80 eurot kuus ja veedab kostjaga vähem kui seitse ööpäeva kuus.
1.3.Hageja sai 13.04.2025 täisealiseks, kuid jätkab õpinguid XXX 11. klassis. Hageja igakuised vajadused on 830 eurot, sh kommunaalkulud 150 eurot, toidukulud 250 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 40 eurot, kulutused tervisele, vitamiinidele 40 eurot, kulutused silmaläätsedele 60 eurot, kulutused vabaajale 40 eurot, kulutused harrastustele (raamatud, kino, teater, ekskursioonid) 40 eurot, kulutused telefonile ja Internetile 40 eurot, transpordikulud 20 eurot, muud kulud (sõidutunnid autokoolis, juuksur, arstid) 150 eurot. Hagejal ei ole vara ega sissetulekut. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu.
2.1.Kostja on töövõimetu ja tal on bronhiaalastma. Tema töövõimetuspension on 364 eurot kuus. Arvesse tuleb võtta, et hageja käib tööl ja teenib tulu. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt noorema lapse kasuks välja elatise alates 01.02.2025 kuni 31.03.2025 kokku 575,44 eurot ja elatise alates 01.04.2025 kuni noorema lapse täisealiseks saamiseni 301,74 eurot kuus, mis muutub vastavalt PKS § 101 lg-tes 3–5 sätestatule. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja elatise ajavahemiku eest 01.02.2025 kuni 11.04.2025 kokku 686,08 eurot ning alates 01.05.2025 kuni hageja omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni (s.o 12.04.2028), 250 eurot kuus. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.
3.1.Maakohus tuvastas, et hageja on kostja laps ja elab ema juures. Kostjal on seega kohustus hagejale ülalpidamist anda.
2-25-1780
3.2.Maakohus mõistis kostjalt ajavahemiku eest, mil hageja oli alaealine, välja elatise PKS § 101 alusel arvutatud muutuvas summas, leides, et puuduvad alused elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra.
3.3.Hageja sai 12.04.2025 täisealiseks ja jätkab õpinguid XXX statsionaarses õppes. Väide, et hageja saab püsivat töötasu, on tõendamata. Hageja põhjendatud vajadused on kommunaalkulud 150 eurot, kulutused toidule 250 eurot (8,33 eurot päevas), kulutused riietele ja jalanõudele 40 eurot, kulutused tervisele ja vitamiinidele 40 eurot kuus, kulutused silmaläätsedele 60 eurot, kulutused telefonile ja internetile 40 eurot, transpordikulud 20 eurot, muud kulud (sõidutunnid Lasnamäe autokoolis, juuksur, arstid) 150 eurot, s.o kokku 750 eurot kuus, millest ühe vanema osa on 375 eurot kuus. Kostja nendele kuludele vastu ei vaielnud. Arvestades vanemate võrdset ülalpidamiskohustust on kostjalt taotletud 250 euro suuruse elatise väljamõistmine põhjendatud. Apellatsioonkaebus
4.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 250 eurot kuus alates 01.05.2025 ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi selles osas rahuldamata või saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
4.1.Kaebuse kohaselt ei selgitanud kohus välja olulisi asjaolusid ega täitnud uurimiskohustust. Kindlaks tuli teha see, kas hageja on võimeline end ise ülal pidama. Kostja esitas selle kohta vastuväited ja tõendid. Maakohus ei kaalunud hageja tegelikku töökoormust ja töövõimet, tema võimalust teenida tulu õpingute kõrval, ega seda, kas osaline või ebaregulaarne tulu välistab nõude või vähendab seda. Maakohus piirdus abstraktse järeldusega, et püsiva töötasu saamine ei ole tõendatud, selgitamata, miks ta ei kontrolli, kas hageja saab regulaarselt või mitteametlikult tulu; hageja töövõimet ja tegelikku töötamist ning miks ta ei nõua välja tõendeid, mille kogumist kostja taotles. Tegemist ei olnud olukorraga, kus kohus ei saanud asjaolusid hinnata tõendite puudumise tõttu.
4.2.Maakohus ei hinnanud vanemate ülalpidamiskohustuse tegelikku jaotust, sh ei analüüsinud vanemate tegelikku panust ja võimekust. Kohus ei selgitanud, millises ulatuses ja millisel viisil panustab lapse ema rahaliselt, kas ema väidetavad kulud on lapse vajadustega otseselt seotud ning kas ja mil määral on ema majanduslik olukord võrreldav kostja olukorraga.
4.3.Kostja viitas oma piiratud maksevõimele, osalisele töövõimele ja terviseseisundile. Kohus möönis neid asjaolusid, kuid ei arvestanud elatise suuruse määramisel. Samuti ei arvestanud maakohus PKS §-s 98 sätestatuga ega kostja tehtud kompromissettepanekutega. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 1 alusel jätta muutmata, kuid täiendada tuleb maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda.
2-25-1780
7.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu otsust osas, millega maakohus mõistis temalt hageja kasuks välja elatise alates 01.05.2025, s.o alates ajast, mil hageja sai täisealiseks (resolutsiooni p 9). Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise ajavahemiku eest 01.02.2025 kuni 11.04.2025 kokku 686,08 eurot (resolutsiooni p-d 6 ja 7), samuti osas, millega maakohus mõistis kostjalt noorema lapse kasuks välja elatise alates 01.02.2025 kuni 31.03.2025 kokku 575,44 eurot (resolutsiooni p 2) ja alates 01.04.2025 kuni noorema lapse täisealiseks saamiseni 301,74 eurot kuus, mis muutub vastavalt PKS § 101 lg-tes 3–5 sätestatule (resolutsiooni p-d 3 ja 4). Vaidlustamata osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause alusel jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib seega apellatsioonkaebuse alusel maakohtu otsust osas, mis puudutab hageja kui täisealise lapse elatise nõuet.
8.Täisealise lapse elatisnõude aluseks on PKS § 97 p 2, mille järgi on täisealisena keskharidust omandav laps õigustatud saama ülalpidamist. Maakohus lähtus elatise suuruse määramisel õigesti PKS §-st 99, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusi ja tema tavalist elulaadi arvestades. Maakohus tuvastas, et hageja igakuised vajadused on 750 eurot kuus ja mõistis kostjalt vastavalt hagiavalduse taotlusele välja 250 eurot kuus. Maakohtu tuvastatud asjaolusid ega määratud elatise summat kostja apellatsioonitähtaja jooksul ei vaidlustanud. TsMS § 633 lg 3 p 2 järgi tuli asjaolud, mis apellandi hinnangul on ebaõigesti tuvastatud, märkida apellatsioonkaebuse põhjendustes. Pärast apellatsioonitähtaja möödumist ei saa apellatsioonkaebust enam muuta ega täiendada, mh laiendada kohtuotsuse neile osadele, mille peale esialgselt ei kaevatud (TsMS § 634). Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta apellandi 14.08.2026 menetlusdokumendis esitatud etteheited hageja autokooli, juuksuri ja arstidega seotud kuludega arvestamisele. Ringkonnakohus selgitas ka 28.07.2026 kirjas, et määratud tähtajaks on pooltel õigus esitada eelkõige õiguslikke seisukohti ning uute asjaolude ja tõendite esitamiseks tuli esile tuua õiguslik alus, mis nende esitamist praeguses menetlusetapis veel võimaldab. Kostja selliseid asjaolusid esile ei toonud. Seega lähtub maakohtu tuvastatud asjaoludest ka ringkonnakohus (TsMS § 652 lg 1 p 1).
9.Apellatsioonkaebuses heidab kostja ette, et maakohus ei arvestanud hageja võimega ennast ise ülal pidada ega kostja võimega hagejale ülalpidamist anda, samuti heidab kostja ette ülalpidamiskohustuse ebaõiget jaotamist vanemate vahel. Ringkonnakohus nende etteheidetega ei nõustu.
10.Erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, eeldatakse täisealiseks saanud isiku puhul, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Siiski juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist (RKTKm 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 10). Seega järeldas maakohus asjaolust, et hageja jätkas pärast täisealiseks saamist õpinguid keskhariduse omandamiseks õigesti, et tal ei ole mõjuva põhjuse tõttu eelduslikult võimalik omale sissetulekut hankida. Maakohus ei pidanud veel täiendavalt hindama, kas hageja on võimeline töist tulu teenima vähemalt osaliselt. Ringkonnakohus ei nõustu kostja konkretiseerimata väidetega Riigikohtu teistsuguse praktika kohta.
11.Iseenesest on õige kostja seisukoht, et kui täisealine laps siiski teenib sissetulekut, saab seda tema ülalpidamisvajaduse hindamisel arvestada. Maakohus märkis aga õigesti, et kostja väide, nagu teeniks hageja töötasu, on tõendamata. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsust
2-25-1780 selles osas järgnevaga. Kostja arvamus hagejale laekunud sularaha päritolu kohta ei tõenda kostja väidet, nagu töötaks hageja ujumisklubis ja teeniks tulu. Spordiklubi kinnituse kohaselt ei ole hageja ujumisklubi töötaja ega saa klubist töötasu (dtl 124). 16.10.2025 kohtuistungil möönis kostja ise, et ka tema esitatud videosalvestuses ei ole spordiklubi töötajad öelnud, et hageja seal töötaks (dtl 129). Kostja heidab apellatsioonkaebuses ette ka tema ja hagejavahelise sõnumivahetusega arvestamata jätmist, kuid ühtegi sõnumivahetust kostja asja materjali juurde esitanud ei ole. Tõendi olemasolule kostja apellatsioonkaebuses ka ei viita. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud sedagi, millises summas hageja tema arvates töist tulu teenib ega viidanud seda kinnitavatele tõenditele. Ringkonnakohtul ei oleks ka sellel põhjusel võimalik tuvastada millises ulatuses hageja tulu, kui ta seda ka teeniks, hageja abivajadust vähendab.
12.Väide, nagu oleks kohus jätnud kostja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks tähelepanuta, on arusaamatu. Kostja esitas 10.09.2025 kohtuistungil taotluse hageja arvelduskonto väljavõtte saamiseks krediidiasutustele päringu tegemiseks, kuid hageja esitas oma arvelduskonto väljavõtte juba samal istungil (dtl 97 jj), kus kohus tõendit pooltega ka uuris (dtl 109 jj). Muid taotlusi kostja maakohtule ei esitanud. Samuti ei ole tõendite kogumise taotlusi esitatud ringkonnakohtule.
13.Õige ei ole ka etteheide, nagu ei oleks maakohus hinnanud kostja maksevõimet ja tervislikku seisundit. Maakohus viitas õigesti PKS § 102 lg-le 1, mille kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Täisealise lapse elatisnõudele PKS § 102 lg-t 2 ei kohaldata. Maakohus leidis aga, et hoolimata kostja osalisest töövõimest, kinnitavad tema enda selgitused selle kohta, et ta teeb tööd selle eest tasu saamata, seda, et tal on tegelikult võimalik oma oskuste ja kogemustega sissetulekut teenida. Kostja ei ole seda maakohtu järeldust vaidlustanud. Ainuüksi üldsõnaline viide osalisele töövõimele ei välista ülalpidamiskohustust. Kostja ei ole ka apellatsioonkaebuses esile toonud andmeid, mille alusel saaks tuvastada, et kostjal ei ole tema muid kohustusi arvestades võimalik anda hagejale ülalpidamist 250 eurot kuus, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Ringkonnakohus märgib, et lisaks tasustamata tööle teeb kostja enda kinnitusel ka tasustatud tööd temale kuuluvas ettevõttes, teenides 823 eurot kuus (vt 10.09.2025 kohtuistungi) ja tema töövõimehüvitis on 364 eurot kuus (vt kostja 06.06.2025 vastus hagile). Kostja väljaminekud on tema väitel umbes 650 eurot kuus. Kostja esile toodud asjaoludel ei ole seega võimalik järeldada, et ta ei ole võimeline hagejale ülalpidamist andma. Esmakordselt apellatsioonimenetluses esitatud väidet, mille kohaselt ei ole kostjal võimalik hagejale ülalpidamist anda põhjusel, et ta peab üleval ka oma alaealist last, ei ole ringkonnakohtul TsMS § 652 lg 3 ja 4 kohaselt võimalik arvestada. Kuigi iseenesest on õige, et õigust kohaldab kohus ise, lasub asjaolude esile toomise ja tõendamise kohustus siiski poolel endal. Kostja apellatsioonkaebuse väide on aga sedavõrd üldsõnaline, et selle alusel ei oleks ka ringkonnakohtul võimalik asjakohaseid järeldusi teha.
14.Alusetu on ka etteheide, nagu tulnuks maakohtul tuletada kostja maksevõimet puudutavad asjaolud tema poolt tehtud kompromissettepanekust. Kuigi kostja ei ole apellatsioonkaebuses selgitanud sedagi, millised kompromissettepanekust nähtuvad asjaolud omavad tema arvates asja lahendamisel tähtsust, ega seda, mil viisil tõendab kompromissettepanek milliseid kostja esile toodud asjaolusid, selgitab kolleegium, et igal juhul ei või kohus tõlgendada poolte kompromissläbirääkimistel väljendatut poolte menetluslike taotlustena põhiasjas (RKTKo 19.10.2016, 3-2-1-100-16, p 13).
2-25-1780
15.Maakohtu otsuse muutmiseks ei anna alust ka üldine väide, nagu oleks maakohus ignoreerinud hageja enda kinnitusi ja muid tõendeid. Kostja ei selgita, milliseid kinnitusi ja tõendeid ta silmas peab. TsMS § 631 lg 1 ning § 633 lg 2 ja 3 kohaselt tuli see, millised asjaolud on ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastatud ning millest tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine, samuti viide tõenditele, esile tuua apellatsioonkaebuses. Kohus ei saa kaebust kostja eest ise sisustada.
16.Maakohus lähtus kostja kohustuse ulatuse määramisel õigesti eeldusest, et vanematel on lapse ees võrdne ülalpidamiskohustus. PKS § 105 lg 3 kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Võlaõigusseaduse § 63 lg 1 kohaselt eeldatakse, et osavõlgnikud peavad täitma kohustuse võrdsetes osades. Eeltoodust tuleneb, et asjaolud, mis annavad aluse jaotada ülalpidamiskohustus osavõlgnike vahel teisiti kui võrdselt, pidi esile tooma kostja, kui ta sellele tugines. Kostja selliseid asjaolusid maakohtu menetluses esile ei toonud ega ole oma apellatsioonkaebuses ka väitnud.
17.Vastuseks apellatsioonkaebuse muudele etteheidetele selgitab kolleegium järgmist. Kohus lahendab (täisealise) lapse elatise nõuet hagimenetluses. TsMS § 5 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Maakohus ei pidanud seega rakendama uurimispõhimõtet ega selgitama omal algatusel välja asjaolusid või koguma tõendeid eesmärgiga teha kostjale soodsam lahend. Ka TsMS § 436 lg 6 eesmärk elatisasjades on kaitsta eelkõige alaealist last (RKTKo 28.03.2018, 2-16-11905/66, p 23). Kostjal oli seega eelkõige endal kohustus tuua esile ja tõendada asjaolud, mis tema hinnangul andsid alust jätta hagi vaidlustatud ulatuses rahuldamata. Apellatsioonkaebuse etteheited uurimiskohustuse täitmata jätmise kohta, on seega alusetud. Maakohus on hageja vaidlusaluse nõude ja kostja vastuväidete kontekstis eelmenetluse ülesandeid (TsMS § 392) nõuetekohaselt täitnud.
18.Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuse etteheited alust maakohtu otsuse vaidlustatud osas tühistamiseks. Maakohus ei ole kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõigust viisil, mis oleks toonud kaasa ebaõige lahendi tegemise. Apellatsioonkaebus jääb seetõttu rahuldamata.
19.Hageja esitas 25.08.2026 ringkonnakohtule uued tõendid selle kohta, et on asunud õppima Tallinna Ülikoolis XXX eriala bakalaureuseõppes täiskoormusega päevases õppevormis (dtl 192–193). Ringkonnakohus jätab tõendid TsMS § 238 lg 1 alusel vastu võtmata, kuna need ei oma käesoleva otsuse tegemisel tähtsust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.Menetluskulude kandmise erisusi kõrgema astme kohtus reguleerib TsMS § 171, mille esimese lõike kohaselt kannab apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse rahuldamata jätmise korral kaebuse esitaja. Siinsel juhul TsMS § 164 ei kohaldu, kuna pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses täisealise, mitte alaealise lapse ülalpidamise üle. Veelgi enam, ka TsMS § 164 ei välista põhjendamatu kaebuse esitamisega seotud kulude apellandi kanda jätmist (vt lg 2). Menetluskulud jäävad seega kostja kanda.
2-25-1780
21.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja apellatsioonimenetluse kulud 186 eurot. Hagejale osutati apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks õigusabi 1,5 tundi hinnaga 124 eurot tund (käibemaksuga).
22.Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjades märgitud toimingud olid hageja õiguste kaitsmiseks vajalikud ja neile kulunud aeg, arvestades ka käesoleva vaidluse sisu ja mahtu, põhjendatud. Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu määr on samuti mõistlik ja vastab turutingimustele. Ringkonnakohus rahuldab seega hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 186 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.