XXX OÜ hagi Marek Wulffi vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
13 722,26 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18. juuni 2025 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XXX OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Apellant (hageja): XXX OÜ (rk XXXXXXXXX) Vastustaja (kostja): Marek Wulff (ik XXXXXXXXXXXX), esindaja Evelin Jõgar Kolmas isik (kostja poolel): Mahemuna OÜ (rk 12897372)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 18. juuni 2025 otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Jätta XXX OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Mõista XXX OÜ-lt Marek Wulffi kasuks välja Marek Wulffi põhjendatud menetluskulud 1292,66 eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.XXX OÜ OÜ (hageja) esitas 29. novembril 2022 maakohtule hagi Marek Wulffi (kostja) vastu 3823,91 euro väljamõistmiseks. 11. märtsil 2025 palus hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks põhinõue 10 756,94 eurot, seadusjärgne viivis kuni 11. märtsini 2025. a 1765,92 eurot ja seadusjärgne viivis alates 12. märtsist 2025 kuni põhivõla tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja, kostja ja A.A. (endise perekonnanimega A.) 6. jaanuaril 2021 notariaalselt tõestatud ühisvara jagamise lepingu ja käenduslepingu (käendusleping). Käenduslepingu p-s 4.5 leppisid lepinguosalised kokku, et juhul kui hageja on täitnud Mahemuna OÜ ja Coop Pank AS (Coop pank) vahel 17. septembril 2018 sõlmitud laenulepingust nr XXXXXX (laenuleping) tulenevaid Mahemuna OÜ kohustusi, on hagejal tagasinõudeõigus kostja kui käendaja vastu 50% ulatuses hageja poolt täidetud kohustuste summast. Nõude suurendamise avalduse kohaselt on hageja teinud aastatel 2021–2025 Mahemuna OÜ-le laenulepingu täitmiseks makseid 34 868,13 eurot, millest kostjal tuleb käenduslepingu p-i 4.5 alusel tasuda 50% ehk 17 434,07 eurot. Kostja on tasunud 6677,13 eurot, tasumata on 10 756,94 eurot.
2.Kostja vaidles hagile vastu, leides, et tagasinõude eeldused ei ole täidetud. Hageja ei ole tasunud Mahemuna OÜ eest Coop pangale laenumakseid, vaid on teinud ülekandeid Mahemuna OÜ kontole. Tegemist on Mahemuna OÜ majandustegevuse finantseerimisega, mitte käenduslepingu p-s 4.1.2 viidatud garantiikohustuse täitmisega Coop panga ees. Kuivõrd ülekandeid Mahemuna OÜ kontole on teinud nii hageja kui ka kostja, ei ole võimalik eristada, kellelt saadud vahendite arvelt Mahemuna OÜ laenumakseid Coop pangale tasus. Kostja ja A.A. on Mahemuna OÜ osanikena korraldanud Mahemuna OÜ rahastamise selliselt, et garantii- ja käendusjuhtum ei saabuks. Selleks kandis kumbki Mahemuna OÜ kontole igakuiselt poole Coop panga laenulepingu kuumakse tasumiseks vajalikust summast. A.A. tegi ülekandeid alguses enda kontolt ning 12. septembrist 2021 endale kuuluva teise ettevõtte ehk hageja kontolt. Kostja on perioodil 9. jaanuar 2021 kuni 6. märts 2023 tasunud Mahemuna OÜ kontole 11 676 eurot. Kuigi kostja on kohtumenetluse ajal tasunud Mahemuna OÜ laenukohustuse täitmiseks makseid hagejale, on need maksed (6677,13 eurot) tehtud üksnes kompromissiläbirääkimistest tingitult. Hagi rahuldamisel peaks kostja osalema Mahemuna OÜ laenu tagastamises mitte 50% ulatuses, vaid 75% ulatuses, mis ei olnud käenduslepingu eesmärk. Kuna hageja on teinud ülekandeid Mahemuna OÜ kontole, siis võib hagejal olla nõue Mahemuna OÜ vastu, kuid mitte kostja vastu, sest kostja ei ole käendanud Mahemuna OÜ kohustuste täitmist hageja ees.
3.Maakohus kaasas 28. augusti 2024 määrusega kostja taotlusel Mahemuna OÜ menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel ja jättis 12. novembri 2024 määrusega Mahemuna OÜ kaasamata kostjana.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jättis 18. juuni 2025 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2711,53 eurot, sh 2658,25 eurot kostja
lepingulise esindaja kulud ja 53,28 eurot kostja lepingulise esindaja sõidukulud, ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2711,53 eurot, millelt tuleb tasuda kostjale viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid hageja, kostja ja A.A. 6. jaanuaril 2021 notariaalselt tõestatud ühisvara jagamise lepingu ja käenduslepingu. Käenduslepingu p-s 4.1.1 kinnitasid kostja ja A.A., et Mahemuna OÜ ja Coop panga vahel on 17. septembril 2018 sõlmitud laenuleping nr XXXXXX, millest tulenev Mahemuna OÜ täitmata kohustuste jääk Coop panga ees on käenduslepingu sõlmimise hetkel 40 368,87 eurot. Käenduslepingu p-s 4.1.2 kinnitasid kostja ja A.A., et hageja ja Coop panga vahel on 18. septembril 2018 sõlmitud garantiileping (garantiileping), mille alusel hageja vastutab eelnimetatud laenulepingust tulenevate Mahemuna OÜ kohustuste täitmise eest Coop panga ees. Vastavalt garantiilepingu p-le 5 on pangal õigus esitada garantii andjale nõue laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmiseks juhul, kui laenusaaja ei täida neid kohustusi, sõltumata sellest, mis põhjusel laenulepingut ei täideta ning sõltumata sellest, kas laenulepingu mittetäitmine on käsitatav laenulepingu rikkumisena. Garantii andja kohustub tasuma panga esitatud kirjalikus nõudes toodud summa panga nimetatud kontole 14 kalendripäeva jooksul pärast vastava nõude saamist. Lisaks leppisid lepinguosalised käenduslepingu p-s 4.5 kokku, et juhul kui hageja on täitnud eelnimetatud laenulepingust tulenevaid Mahemuna OÜ kohustusi, on hagejal kostja kui käendaja vastu tagasinõudeõigus 50% ulatuses hageja poolt täidetud kohustuste summast. Kohus leidis, et lepinguosalised on käenduslepingu p-s 4.5 kokku leppinud kostja vastutuse hageja ees juhuks, kui hageja täidab garantiilepingu p-st 5 lähtuva garantiikohustuse Coop pangale. Kohtule arusaadavalt on sellist tõlgendust toetanud nii hageja kui kostja. Hageja on teinud perioodil 12. september 2021 kuni 10. märts 2025 ülekandeid Mahemuna OÜ kontole. Hageja selgituste kohaselt tegi ta ülekandeid selleks, et tagada Mahemuna OÜ-le rahalised vahendid laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja vältida garantiilepingu realiseerumist. Võttes arvesse, et Coop pank ei ole nõudnud hagejalt garantiilepingu alusel Mahemuna OÜ kohustuste täitmist ning hageja ei ole täitnud Coop panga ees garantiilepingust tulenevat kohustust, ei ole hageja õigustatud nõudma kostjalt käenduslepingu p-le 4.5 tuginedes hageja poolt Mahemuna OÜ kontole makstud rahast 50% tasumist. Isegi juhul, kui käenduslepingu p-s 4.5 sätestatut ei saa käsitada kostja vastutusena hageja ees juhuks, kui hageja täidab garantiilepingust lähtuva garantiikohustuse Coop pangale, ei ole käenduslepingu p 4.5 alusel kostja vastu nõude esitamise tingimused täidetud. Kõnealuses punktis on sätestatud kostja vastutus juhuks, kui hageja on täitnud laenulepingust tulenevaid Mahemuna OÜ kohustusi, mis tähendab, et hageja peab olema täitnud Mahemuna OÜ kohustused otse Coop pangale. Kuna hageja kandis raha Mahemuna OÜ kontole, ei saa seda pidada Mahemuna OÜ kohustuste täitmiseks Coop panga ees, seda isegi olukorras, kus Mahemuna OÜ kandis hageja tasutud raha edasi Coop pangale laenulepingu täitmiseks. Viimane osundab, et laenulepingust tulenevad kohustused Coop panga ees on täitnud Mahemuna OÜ. Hageja nõue Mahemuna OÜ-le tasutu osas saab olla suunatud Mahemuna OÜ vastu, sõltuvalt ülekannete õiguslikust alusest kas lepingu täitmise või alusetu rikastumise sätete alusel. Kohus pidas usutavaks kostja väiteid, et kostja ja A.A., kes mõlemad on Mahemuna OÜ osanikud, olid korraldanud Mahemuna OÜ rahastamise laenulepingu täitmiseks selliselt, et laenulepingu tagatiseks antud garantii- ja käendusjuhtum ei saabuks. Selleks tegi kumbki pool (s.o nii A.A. kui kostja) omavahelisel kokkuleppel laenu teenindamiseks Mahemuna OÜ kontole igakuiselt makseid. Vastav kokkulepe on tuletatav ka kostja ja A.A.u sõnumi- ja kirjavahetusest. Sealjuures nähtub Mahemuna OÜ konto väljavõttest, et alguses tegi A.A. ülekandeid oma isiklikult kontolt ning alates
12.septembrist 2021 hakkas ülekandeid tegema hageja, kelle ainuomanikuks ja juhatuse liikmeks on A.A.. Kohus luges eeltooduga põhistatuks, et kostjal ja A.A.ul oli kokkulepe Mahemuna OÜ kontole
laenulepingu osamaksete jaoks raha ülekandmiseks ning asjaolu, et alates 2021. a septembrist hakkas A.A. neid makseid tegema talle kuuluva ettevõtte kontolt, ei tekita hagejale õiguslikku alust nõuda makstu hüvitamist käenduslepingu p-i 4.5 alusel 50% ulatuses kostjalt. Kuivõrd hageja ei ole oma nõude põhjenduseks toonud välja ühtegi teist õiguslikku alust, siis jättis kohus hagi rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse ja täpsustas seda 30. märtsil 2026 alternatiivse nõude osas. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 10 756,94 eurot, 11. märtsi 2025 seisuga arvestatud viivis 1765,92 eurot ning viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude 10 756,94 euro (apellatsioonkaebuse täienduses ekslikult märgitud 10 128,53 euro) ja viivisenõude 1765,92 euro tasumiseni. Alternatiivselt palub hageja tühistatud osas teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 10 128,53 eurot ja viivis 10 128,53 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni 10 128,53 euro tasumiseni, või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ekslikult keskendunud garantiilepingu p-le 5, jättes arvestamata käenduslepingu regulatsiooni ja lepinguosaliste tegeliku tahte (VÕS § 29). Hageja hinnangul ei seo käenduslepingu p 4.5 regressinõude tekkimist garantiilepingu realiseerumisega, vaid annab VÕS § 78, § 79 ja § 1041 alusel sõltumatu regressiõiguse juhul, kui hageja on täitnud Mahemuna OÜ laenulepingust tulenevad kohustused. Asjaolu, et hageja kandis raha Mahemuna OÜ kontole, millelt tehti seejärel maksed Coop pangale, ei muuda hageja hinnangul seda, et hageja täitis käenduslepingu tähenduses kohustuse Mahemuna OÜ eest. Hageja oli õigustatud täitma kohustusi ilma panga nõudeta, et vältida garantii realiseerumist ja lisakulusid. Samuti jättis maakohus hageja hinnangul tähelepanuta kostja 11. mai 2023 kohtuistungil antud ütlused, millest nähtuvat regressinõude tunnustamine. Hagejal on käenduslepingu p-i 4.5 alusel õigus nõuda kostjalt tagasi 50% täidetud kohustusest ning selline vastutuse jaotus on kooskõlas VÕS § 69 lg-tega 1, 2, 7 ja § 145 lg-tega 1, 2. Hageja viitab Riigikohtu praktikale ning leiab, et regressiõigus ei ole välistatud ka juhul, kui garantiikohustuse täitmine on ennetatud. Kohus on ebaõigesti samastanud hageja maksed A.A.u isikliku tegevusega. Hageja hinnangul on juriidiline isik ja tema juhatuse liige on eraldiseisvad õigussubjektid ning A.A. tegutses üksnes hageja ja Mahemuna OÜ huvide kaitseks. Alternatiivselt tugineb hageja alusetu rikastumise sätetele (VÕS § 1027 jj), leides, et kostja sai hageja maksete arvel õigusliku aluseta varalist kasu, kuna vabanes oma käenduskohustuse täitmisest. Hageja hinnangul ei ole maakohus põhjendanud, miks alusetu rikastumise regulatsioon ei ole kohaldatav. Lisaks väidab hageja, et kostja sai varalist kasu sellest, et teine osanik finantseeris ettevõtet suuremas ulatuses kui kostja. Kostjal ja A.A.ul on Mahemuna OÜ-s võrdne osalus ning võrdne kohustus osaleda Mahemuna OÜ rahastamises. Tegelikult finantseeris A.A. otseselt või hageja kaudu nii laenumakseid kui jooksvaid kulusid. Hageja leiab, et maakohus on ekslikult piirdunud osanike kokkuleppe hindamisel üksnes Coop panga laenumaksetega. Hageja viitab pearaamatu andmetele, mille kohaselt oli kostja finantseering 32 551,91 eurot ja A.A.u finantseering 40 522,63 eurot. Lisaks andis hageja Mahemuna OÜ-le laenu 26 755,18 euro ulatuses. Hageja hinnangul õigustavad nimetatud asjaolud ka VÕS § 1041 alusel regressiõiguse tekkimist. Hageja märgib, et Mahemuna OÜ ei ole maksejõuetu, vaid tegemist on äritegevuse lõpetanud ettevõttega, mille juhtimine on muutunud omanike erimeelsuste tõttu võimatuks.
6.Hageja selgitas 30. märtsi 2026 menetlusdokumendis, et maakohtu menetluses ei arvestanud ta kõigi kostja tehtud maksetega, kuna kostjal oli kohustus tasuda ka ettevõtte muid kohustusti. Hageja
nõustub maakohtu käsitlusest lähtudes arvestama kõigi kostja tehtud maksetega. Sellise arvestuse kohaselt tuleb kostjal tasuda hagejale 10 128,53 eurot ja viivis sellelt summalt kuni kohustuse täitmiseni. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse lisad tähelepanuta ja lähtuda maakohtus esitatud tõenditest. Hageja märgib, et tema nõue põhineb asjaolul, et ta tasus kostja eest kohustusi, ning palub vastava summa kostjalt välja mõista. Hageja leiab, et juhul, kui kohus ei nõustu nõude kvalifitseerimisega käenduslepingust tuleneva regressinõudena, tuleb kohtul kohaldada asjaoludele vastavat materiaalõiguslikku normi omal algatusel. Seetõttu esitas hageja apellatsioonkaebuses alternatiivselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude ning jäi selle juurde ka puuduste kõrvaldamiseks esitatud menetlusdokumendis. Muudele alternatiivsetele nõuetele hageja enam ei tuginenud.
7.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude hageja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt on maakohus esitatud asjaolusid ja tõendeid õigesti tõlgendanud ning on tuvastanud poolte ühise tahte. Kohus tuvastas õigesti, et käenduslepingu p-s 4.5 kokku lepitud kostja vastutus oli seotud hageja poolt garantiikohustuse täitmisega Coop panga ees, mida ei ole toimunud. Samas on kohus toonud välja, et ka lepingu teistsugusel tõlgendamisel (st kui kostja vastutus ei oleks seotud hageja poolt garantiikohustuse täitmisega) ei saaks ikkagi hagi rahuldada, kuna hageja on tasunud summasid Mahemuna OÜ-le, mitte Coop pangale. Kohus ei ole samastanud hagejat ja hageja esindajat ning nende makseid. Kohus on hinnanud asjaolusid ja poolte selgitusi seoses Mahemuna OÜ kontole kantud summadega, sest VÕS § 29 p 3 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada ka lepingupoolte käitumist. Kohus ei ole lepingu tõlgendamisel rikkunud hea usu põhimõtet. Kohus on lahendanud vaidluse poolte kokkuleppe alusel. Apellant põhjendab oma seisukohti Mahemuna OÜ osanike vaheliste suhetega, mis ei oma vaidluse lahendamisel tähendust. Apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks kostja hageja nõuetega mingis osas nõustunud, on vale. Põhjendatud ei ole etteheited alternatiivnõuete mittekäsitlemise osas, kuna hageja ei esitanud maakohtus alternatiivseid nõudeid. Kohtu selgitamiskohustus ei tähenda, et kohus peaks täitma hageja esindaja rolli ja välja pakkuma, millistel alternatiivsetel alustel võiks hageja nõudeid esitada ning milliseid asjaolusid ja tõendeid esitada. Kohus soovitas hagejal võtta lepinguline esindaja. Kuna hageja alternatiivseid nõudeid ega nende aluseks olevaid asjaolusid ja tõendeid maakohtus ei esitanud, ei saa hageja neid nõudeid esitada ka ringkonnakohtus. Seetõttu ei pea kostja vajalikuks esitada vastuväiteid alternatiivsetele nõuetele, kuid märgib, et vaidleb alternatiivsetele nõuetele ja nende põhjendustele täies ulatuses vastu ka sisuliselt. Hageja ajab alternatiivseid nõudeid põhjendades segamini erinevad õigussuhted ja nende osalised. Nõuet põhjendatakse Mahemuna OÜ osanike vaheliste suhetega ning arvutustes ei tehta vahet, kes kellele ja kuidas on makseid teinud. Hageja ei ole Mahemuna OÜ osanik. Kohus ei pidanudki seetõttu analüüsima osanike kohustusi ja finantspanuseid. Kohus on selgitanud, et hagejal võib olla nõue Mahemuna OÜ vastu. Kostja palub keelduda apellatsioonkaebusele lisatud tõendite vastuvõtmisest. Suur osa dokumentidest on korduvad, uute tõendite esitamise lubatavust ei ole põhjendatud. Apellatsioonkaebus on koostatud asjatundmatult tehisintellekti abiga ning on sedavõrd segane, et see raskendab oluliselt sellele vastamist. Tegemist on menetlusõiguste heauskse kasutamise kohustuse rikkumisega. Eeltoodut tuleb arvesse võtta vähemalt menetluskulude jaotamisel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta hageja kanda.
9.Maakohus kohaldas materiaalõigust tuvastatud asjaoludele õigesti. Samuti ei tuvastanud ringkonnakohus maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi, sh apellatsioonkaebuses väidetud rikkumisi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega neid kõiki kordamata (TsMS § 654 lg 6). Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Pooltevaheline vaidlus tuleneb kohustuse täitmisest tekkinud tagasinõudeõiguse osas. Maakohus tuvastas, et hageja nõue tuleneb hageja, kostja ja A.A.u vahel 6. jaanuaril 2021 sõlmitud ühisvara jagamise lepingust ja käenduslepingust. Käenduslepingus on pooled kinnitanud, et Mahemuna OÜ ja Coop panga vahel on 17. septembril 2018 sõlmitud laenuleping nr XXXXXX (p 4.1.1.), mida tagab hageja ja Coop panga vahel 18. septembril 2018 sõlmitud garantiileping (p 4.1.2.). Täiendava tagatisena leppisid pooled kokku kostja käenduses viidatud laenulepingust tulenevate Mahemuna OÜ kohustuste, sh nii põhi- kui ka kõrvalnõuete, nõuetekohase täitmise eest. Punkti 4.3 kohaselt vastutab kostja käendajana Coop panga ees käendatava kohustuse rikkumise korral solidaarselt Mahemuna OÜ ja hagejaga. Lisaks leppisid pooled kokku, et juhul kui hageja on täitnud Mahemuna OÜ ja Coop panga vahel 17. septembri 2018 sõlmitud laenulepingust nr XXXXXX tulenevaid Mahemuna OÜ kohustusi, on hagejal kostja kui käendaja vastu tagasinõudeõigus 50% ulatuses hageja poolt täidetud kohustuste summast. Hageja esitas nõude tulenevalt käenduslepingu p-st 4.5.
11.Mahemuna OÜ ja Coop panga vahel sõlmitud laenulepingut tagab garantii (p 4.1.2.). Garantii realiseerimisel täidab garant oma iseseisvat garantiikohustust, mitte põhivõlgniku kohustust. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hageja poolt Mahemuna OÜ-le tehtud makseid käsitada garantiist tuleneva kohustuse täitmisena, sest võlausaldaja ei ole garantiid realiseerinud ega esitanud hageja vastu garantiinõuet. Ringkonnakohus nõustub maakohtu tuvastatud asjaoludega (otsuse p 7), ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6).
12.Maakohus tuvastas (otsuse p-s 6), et käenduslepingu p-s 4.5 leppisid lepinguosalised kokku kostja vastutuses hageja ees juhuks, kui hageja täidab garantiilepingust tuleneva garantiikohustuse Coop pangale. Maakohus tugines vastava järelduse tegemisel poolte esitatud tõlgendustele käenduslepingu sisu kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, kuid peab vajalikuks täiendada käenduslepingu tõlgendust seoses p-s 4.3 sätestatud kostja vastutusega. Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda lepingu tervikust, selle eesmärgist ja poolte ühisest tahtest (VÕS § 29). Hageja on apellatsioonkaebuses märkinud, et lepingu eesmärk oli tagada laenulepingust tulenevate kohustuste täitmine Coop panga ees. Käenduslepingu p 4.2 kohaselt vastutab kostja käendajana isiklikult kogu oma varaga Mahemuna OÜ kõigi laenulepingust tulenevate kohustuste, sealhulgas põhi- ja kõrvalkohustuste täitmise eest. Lepingu p 4.3 kohaselt vastutab kostja käendatava kohustuse rikkumise korral panga ees solidaarselt Mahemuna OÜ ja hagejaga. Lepingu p-st 4.6 nähtub, et lepinguosalised käsitasid käenduslepingut kolmanda isiku ehk panga kasuks sõlmitud lepinguna. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb käenduslepingut tervikuna tõlgendada nii, et pooled reguleerisid selles kostja vastutust olukordadeks, kus võlausaldajal tekib õigus nõuda käenduslepingu täitmist. Sellisel juhul saab võlausaldaja nõuda käendajalt käendatud kohustuse täitmist üksnes siis, kui põhivõlgnik on käendatud kohustust rikkunud. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et Mahemuna OÜ oleks rikkunud Coop pangaga sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi. Samuti ei ole tõendatud, et Coop pank oleks esitanud nõude Mahemuna OÜ, kostja kui käendaja või teiste tagatise andjate vastu. Seega ei ole tõendatud asjaolud, millest saanuks järeldada käenduse realiseerumise või käenduslepingu täitmise vajaduse tekkimist. Sellest tulenevalt puudub alus järeldada, et hagejale oleks tekkinud käendusest tulenev tagasinõudeõigus kostja vastu.
13.Lisaks eeltoodule ei saa hageja nõuet rahuldada ka käenduslepingu p-i 4.5 alusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse p-s 8 esitatud seisukohaga, et käesolevas asjas ei ole saabunud p-s 4.5 sätestatud nõude tekkimise eeldused. Maakohus on tuvastanud ning pooled ei ole sellele vastu vaielnud, et hageja kandis vaidlusalused rahasummad Mahemuna OÜ arveldusarvele, mitte Coop pangale. Seega nähtub tõenditest, et laenulepingust tulenevad maksed Coop panga ees tegi Mahemuna OÜ ise. Hageja ei ole nende maksetega täitnud Mahemuna OÜ kohustusi Coop panga ees ega täitnud ka garantiist või käendusest tulenevat kohustust panga ees. Seetõttu puudub alus nõuda kostjalt käenduslepingu p 4.5 alusel 50% hageja poolt Mahemuna OÜ-le üle kantud summadest. Asjaolu, et hageja kandis rahalisi vahendeid Mahemuna OÜ-le, võib sõltuvalt õigussuhte sisust anda hagejale nõudeõiguse Mahemuna OÜ vastu, sealhulgas lepingulisel või alusetu rikastumise alusel. Käesolevas asjas ei tulene hageja tehtud maksetest aga kostja vastu suunatud nõudeõigust.
14.Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et ta oleks täitnud garantiilepingust või käenduslepingust tulenevat kohustust Coop panga ees ega seda, et oleks saabunud käenduslepingu ps 4.5 sätestatud tagasinõudeõiguse tekkimise eeldused. Samuti ei ole tõendatud laenulepingu rikkumine Mahemuna OÜ poolt ega käenduse realiseerumine. Seetõttu puudub hagejal kostja vastu käenduslepingust tulenev nõue.
15.Hageja väitel rikkus maakohus kvalifitseerimiskohustust, jättes käsitlemata alusetust rikastumisest tuleneva nõude. Kohus kohaldab õigust ise ning ei ole seotud poolte õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei rikkunud selgitamis- ega kvalifitseerimiskohustust. Riigikohus on 29. aprilli 2015 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15 (p 19), viidates varasemale praktikale, selgitanud, et üldjuhul on kohtul kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustus olukorras, kus poolte esitatud asjaolud võimaldavad asja lahendada erinevatel õiguslikel alustel ning poole avaldustest ei ole selge, millisele alusele ta tugineb (vt ka Riigikohtu 16. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-11, p 10). Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning kohus lahendab asja samal õiguslikul alusel, ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1 nimetatud reeglit) ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Samuti ei tähenda kvalifitseerimiskohustus kohtu kohustust soovitada poolele esitada esialgse nõude vähese tõendatuse või õigusliku perspektiivituse korral samas menetluses alternatiivne hagi (Riigikohtu 16. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-11, p 10). Hageja rajas maakohtus oma nõude lepingulisele alusele ning pooled ei vaielnud nõude õigusliku kvalifikatsiooni üle. Maakohus lahendas asja samal õiguslikul alusel. Seetõttu on hageja etteheide maakohtule põhjendamatu.
16.Isegi juhul, kui eeldada maakohtu selgitamis- ja kvalifitseerimiskohustuse rikkumist, ei tooks see käesolevas asjas kaasa kohtulahendi tühistamist. Hageja esitas alternatiivselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude. Hageja väitel sai kostja hageja poolt Mahemuna OÜ arvelduskontole kantud rahalistest vahenditest majanduslikku kasu, kuna vabanes väidetavalt kohustusest finantseerida äriühingu tegevust või täita käenduskohustust. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puudub alus VÕS § 1028 kohaldamiseks kostja suhtes. Tuvastatud ei ole, et hageja oleks andnud rahalisi vahendeid kostjale või et kostja oleks need saanud endale. Asja materjalidest nähtub, et hageja kandis raha Mahemuna OÜ arvelduskontole. Seetõttu ei ole tõendatud kostja rikastumine hageja arvel.
Samuti ei kuulu kohaldamisele VÕS § 1041. Selle sätte kohaldamise eelduseks on teise isiku kohustuse täitmine. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud, et hageja oleks täitnud kostja kohustuse. Kostja osalus äriühingus ei muuda äriühingu kohustusi kostja isiklikeks kohustusteks. Seetõttu ei saa ainuüksi asjaolust, et kostja oli Mahemuna OÜ osanik, järeldada, et hageja poolt äriühingule tehtud maksetega oleks täidetud kostja kohustus või et kostja oleks nende maksete tõttu alusetult rikastunud.
17.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb poolte apellatsioonkaebusega seotud kulud jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks ringkonnakohtus lepingulise esindaja kulu 1292,66 eurot (sh käibemaks), ajakuluga 13 tundi 5 minutit. Sellest kulus kostja esindajal apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks 9 tundi, apellatsioonkaebuse täiendusega tutvumisele ja vastuse koostamisele 3 tundi 35 minutit, menetluskulude nimekirja koostamisele 30 minutit, esindaja tunnitasu oli 2025. aastal 93 eurot ja 2026. aastal 111,60 eurot (käibemaksuga). Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja tunnitasu mõistlik, ning ajakulu põhjendatud ja vajalik (TsMS § 175 lg 1). Seega määrab ringkonnakohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja 1292,66 eurot.
18.Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskuludelt viivise kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.