hageja Bondora aktsiaselts (registrikood 11483929); hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Lindeberg (e-post XXX); kostja I. P. (isikukood XXX).
Keijo
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) hagi kostja I. P. (isikukood XXX) vastu võla nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista kostjalt I. P.-lt (isikukood XXX) hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) kasuks välja põhivõlg 6765.86 eurot, intress 404.71 eurot, haldustasu 92.12 eurot, viivis 3635.84 eurot ja viivis 18,4% aastas põhivõlalt 6765.86 eurolt alates 10.07.2026 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
3.Jätta rahuldamata Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) hagi I. P. (isikukood XXX) vastu tasumata arvete 136.91 eurot ja viivise 123.08 eurot osas.
4.Jätta menetluskulud 2% ulatuses Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) kanda ja 98% ulatuses I. P. (isikukood XXX) kanda.
5.Mõista kostjalt I. P.-lt (isikukood XXX) hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) kasuks välja menetluskulud 98% ulatuses, s.o summas 903.95 eurot.
6.Mõista kostjalt I. P.-lt (isikukood XXX) väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
2-26-107791
7.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
2-26-107791 TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata.
2.Bondora AS esitas 03.04.2026 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 20.04.2026 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 26.05.2026 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 27.05.2026 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. Hageja esitas 09.07.2026 hagiavalduse I. P. vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 6765.86 eurot, intress 404.71 eurot, arved 136.91 eurot, haldustasu 92.12 eurot, ning hagiavalduse esitamiseni arvestatud viivis 3758.92 eurot põhinõude summalt 6994.89 eurot (koguvõlgnevuse summa ilma intressita), samuti viivise põhinõudelt 6994.89 eurot määras 18.4% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni, riigilõiv 840 eurot, õigusabikulud 82.40 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja vahel 27.01.2023 sõlmitud tarbijakrediidileping XXX. Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu ütles hageja lepingud 07.08.2023 üles. Harju Maakohus võttis 15.07.2026 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest.
2-26-107791 Kohtul ei õnnestunud kostjale I. P.-le menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte toimetamiseks, mistõttu on menetlusdokumendid kostjale toimetatud kätte 31.07.2026 teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Hagiavalduse lahendamine
3.Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);
5.Kohtu hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ). Hageja toob välja, et kostja esitas hagejale oma pangakonto väljavõtte (hagiavalduse lisa 14), mille analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 2546.69 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 1388.76 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 764 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 193.90 eurot. Hageja teostas ka
2-26-107791 päringud kolmandate isikute hallatavas registris maksehäirete kontrollimiseks (hagiavalduse lisad 15-16) ja Rahvastikuregistrisse ülalpeetavate kontrollimiseks (hagiavalduse lisa 17). Eelnevast tulenevalt krediidivõimelisuses.
on
kohus
seisukohal,
et
laenuandja
on
veendunud
kostja
6.Täiendavalt väljastas hageja kostjale arved (hagiavalduse lisa 18) kokku summas 136.91 eurot, mis hõlmab lisateenuseid, sissenõudmiskulusid. Kohtu hinnangul ei ole võimalik hageja esitatud tõenditest (hagiavalduse lisa 5 - B Secure Contract, hagiavalduse lisa 6 - B On Track ja lisa 7 - B Secure+) järeldada, et kostjaga on sõlmitud lisateenustega seotud kokkulepped, mistõttu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ega tõendatud hageja nõue B Secure Contract, B On Track ja B Secure+ teenuste eest. Hageja ei ole ka tõendanud meeldetuletuskirjade saatmist. Eelnevast tulenevalt ei ole hageja tasumata arvete nõue põhjendatud.
7.Hageja nõuab edasiulatuvat viivist alates hagiavalduse esitamisest 09.07.2026, kuid hageja on sissenõutavaks muutunud viivist nõudnud kuni hagiavalduse esitamiseni 09.07.2026, mistõttu on põhjendatud edasiulatuv viivis alates 10.07.2026. Hageja nõuab viivist ka tasumata arvetelt ja haldustasult. VÕS § 113 lg 6 sätestab, et viivist ei ole lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kohtu hinnangul on haldustasu puhul tegemist raha kasutamise tasuga, millelt ei saa viivist nõuda. Võttes arvesse, et tasumata arvete nõue ei ole põhjendatud ning haldustasult ei saa viivist nõuda, on hageja sissenõutavaks muutunud viivis 3635.84 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele: põhivõlg 6765.86 eurot, periood 08.08.2023 - 09.07.2026, viivisemäär 18,4% aastas.
8.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 6765.86 eurot, intress 404.71 eurot, haldustasu 92.12 eurot, viivis 3635.84 eurot ja viivis 18,4% aastas põhivõlalt 6765.86 eurot alates 10.07.2026 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja tasumata arvete nõude summas 136.91 eurot ja viivise 123.08 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Hageja nõude suuruseks oli 11 158.52 eurot. Kohus rahuldas hagi summas 10 898.53 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 98%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 2% ulatuses hageja kanda ning 98% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks on hagiavalduse kohaselt tasutud riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulud 82.40 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 240 eurot ja hagi esitamisel 600 eurot, kokku 840 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 48
2-26-107791 eurot (km-ta), mida kohus peab põhjendatuks. Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud esindaja toimingud olid vajalikud ning toimingute ajaline maht 1 tundi ja 43 minutit vastab menetluses tehtud toimingutele ja on kooskõlas menetluse mahu ja keerukusega. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (840 + 82.40) 922.40 eurot, millest kostja kanda jääb 98% ehk 903.95 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 11 tulenevalt tuleb kohtuotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.