Bigbank aktsiaselts osaühingu hagi S. B. ’i vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
14 503.50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Bigbank aktsiaselts (registrikood 10183757); hageja lepinguline esindaja Merilyn Salme-Gordijevitš (Bigbank aktsiaselts, e-post XXX); kostja S. B. (isikukood XXX).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja Bigbank aktsiaseltsi (registrikood 10183757) hagi kostja S. B. ’i (isikukood XXX) vastu võla nõudes tagaseljaotsusega.
2.Mõista kostjalt S. B.-lt (isikukood XXX) hageja Bigbank aktsiaseltsi (registrikood 10183757) kasuks välja tagastamata krediidisumma 12 643.68 eurot, intress 407.47 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, sissenõudekulu 10 eurot ja viivis 142.21 eurot.
3.Mõista kostjalt S. B.-lt (isikukood XXX) hageja Bigbank aktsiaseltsi (registrikood 10183757) kasuks välja viivis 9,9% aastas tagastamata krediidisummalt 12 643.68 eurot alates 03.12.2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud S. B. ’i (isikukood XXX) kanda.
5.Mõista kostjalt S. B.-lt (isikukood XXX) hageja Bigbank aktsiaseltsi (registrikood 10183757) kasuks välja menetluskulud 910 eurot.
6.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
2-25-20782 Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
2-25-20782 TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata.
2.Bigbank aktsiaselts esitas 02.12.2025 hagiavalduse S. B. vastu, millega hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 12 643.68 eurot, intress 407,47 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot, viivis 142.21 eurot, viivis 9,9% tagastamata krediidisummalt aastas alates 03.12.2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni, riigilõiv 910 eurot. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja vahel 19.12.2022 sõlmitud tarbijakrediidileping nr XXX. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu ütles hageja lepingu 23.10.2025 üles. Harju Maakohus võttis 05.02.2026 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastus hagiavaldusele 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohtul ei õnnestunud kostjale S. B.-le menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte toimetamiseks, mistõttu otsustas kohus 02.06.2026 kohtumäärusega avaliku kättetoimetamise. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Hagiavalduse lahendamine
3.Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);
2-25-20782
krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).
5.Kohtu hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Hageja toob välja, et vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 2 omandas hageja teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete, kostja Maksu- ja Tolliameti sissetulekute registri väljavõtte ajaloo alusel ja avalikest registritest saadud info alusel ning arvelduskonto nr väljavõtte alusel. Laenutaotlusel märkis kostja oma igakuiseks keskmiseks sissetulekuks kokku 2300 eurot neto. Hageja tuvastas kostja arvelduskonto väljavõtte alusel, et kostja viimase kolme kuu regulaarseks keskmiseks sissetulekuks oli 2541 eurot kuus. Hageja veendus, et kostjal oli krediiditaotluse esitamise ajal (taotlus esitatud 12.12.2022) olemas regulaarne sissetulek, mida kostja saab eelduslikult ka tulevikus. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli kostjal kehtiv töösuhe tööandjaga AS XXX alates 02.05.2018, st töösuhe oli kestnud üle 4,5 aasta, mille põhjal saab järeldada, et kostjal oli jätkuv töösuhe ning stabiilne sissetulek. Kostja märkis laenutaotlusel, et tal puuduvad igakuiseid krediidikohustused. Hageja tuvastas kostja arvelduskonto väljavõtte põhjal, et kostjal puuduvad igakuised krediidikohustused. Hageja võttis kostjaga 13.12.2022 krediidivõimelisuse analüüsi käigus ühendust, et täpsustada kostja arvelduskontolt tehtud sularaha väljamakseid ja kas ülekanded E. I. on seotud krediidikohustusega. Kostja selgitas, et E. I. on kostja vend, kes elab XXX, kostja aitab teda ja tegemist ei ole kohustusega. Krediidilepingust nr XXX tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 762.28 eurot. Arvestades kostja sissetulekute keskmist suurust summas 2300 eurot kuus, moodustas kostja igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest konservatiivsete arvutuste kohaselt (s.o. väikseim tuvastatud sissetulek ja maksimaalsed kohustused) ca 33,14(762,28/2300,00*100)%, mis on Eesti ühiskonnas ja majanduspiirkonnas praktikas tavapärane ja mõistlik kohustuste osakaal sissetulekutest. Kostjale jäi seega igakuiste elamiskuludena kasutusse 66,86% sissetulekutest ehk 1 537.72 eurot. Kostja käsutuses olnud vabad vahendid (1 537.72 eurot) olid piisavad keskmiste igakuiste majandamiskulude, 37.33 euro, katmiseks. Hageja märgib, et kostja andis hagejale laenutaotluses teada, et kostjal on 2
2-25-20782 ülalpeetav(at), kostja on abielus ja kostja elupinnaks on üürikorter. Hageja selgitab, et iga krediidivõimelisuse analüüsi puhul arvestab krediidiandja tarbija majandamiskulude ning ülalpeetavatega. Käesoleval juhul oli panga sise-eeskirjade kohaselt tarbijale tagatud vahendid enda ülalpidamiseks, sh majandamiskulude kandmiseks. Eelneva alusel on hageja kohtu hinnangul järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
6.Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata krediidisumma 12 643.68 eurot, intress 407.47 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, sissenõudekulu 10 eurot, viivis 142.21 eurot ja viivis 9,9% aastas tagastamata krediidisummalt 12 643.68 eurot alates 03.12.2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
8.Kohus rahuldas hagi, mistõttu tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv 910 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 910 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
9.TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 1 1 tulenevalt tuleb kohtuotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.