summas 318,62 eurot (295,86 eurot (baassumma) + 62,76 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)) alates 01.04.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
4.Punktis 3.2 nimetatud elatisemäär muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
5.Määrata kindlaks punktis 3.2 nimetatud elatise suuruse arvutamise alused - PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassummale lisada PKS § 101 lg 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest maha arvestada pool hagejale
2-26-102034 makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 40 eurot; PKS § 101 lg 5 ja PHS § 17 lg 3 ls 2).
6.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt kostja A. K. on kohustatud maksma punktis 3 nimetatud igakuise elatise iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4) iga jooksva kuu 1. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja A. D. arvelduskontole nr XXX.
7.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
8.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
endi
kanda.
Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Nõue ja asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on N. K. hagi A. K. vastu elatise saamiseks.
2.Hageja palus mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatise tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.04.2025–31.03.2026 eest summas 3620,88 eurot ning alates 01.04.2026 kuni 31.03.2027 summas 318,62 eurot kuus ja edaspidi iga-aastaselt muutuvas suuruses, määrates elatise suuruse kindlaks perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel, kuni hageja täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni.
2-26-102034 Tagasiulatuv elatis summas 3620,88 eurot on arvutatud PKS § 101 lg-te 3–5 alusel, lähtudes igakuisest elatisest summas 301,74 eurot (301,74 eurot × 12 kuud = 3620,88 eurot). Hageja palus määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise korra, mille kohaselt tuleb igakuine elatis tasuda hageja seadusliku esindaja pangakontole nr XXX iga kuu 1. kuupäevaks.
3.Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja ja hageja seadusliku esindaja alaealine laps. Alates 2021. aasta detsembrist ei ole kostja hageja elus osalenud. Sellest ajast alates on hageja seaduslik esindaja A. D. püüdnud kostjaga ühendust saada ning nõudnud kostjalt lapse ülalpidamiseks elatist, kuid kostja ei ole elatist maksnud. Hageja igakuised keskmised vajadused ühe vanema kohta on 400,50 eurot. Kohtu seisukoht
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
5.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 21.06.2026. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule nõutele vastavat hagivastust esitanud, mistõttu kohus loeb, et kostja ei ole hagile vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.
6.Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et hagi on õiguslikult osaliselt põhjendamatu. Seetõttu rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega osaliselt. Kohtu põhjendused
7.Kohus selgitab, et üldpõhimõtte kohaselt mõistab kohus elatise kohustatud isikult välja alates hagi esitamisest, kuid kui kohustatud isik ei ole ülalpidamiskohustust täitnud, siis võib hageja kooskõlas perekonnaseaduse (PKS) §-ga 108 nõuda elatise väljamõistmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (tagasiulatuv elatise nõue). Elatise väljamõistmise algushetkeks saab pidada maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise hetke, milleks antud juhul on 27.01.2026 (vt ka Kõve, V. jt, TsMS III kommenteeritud väljaanne, kirjastus Juura, Tallinn 2018, lk 265). Kohus selgitab, et tagasiulatuvat elatist on võimalik nõuda alates 01.04.2025 kuni 26.01.2026, kuivõrd alates 27.01.2026 on võimalik nõuda edasiulatuvat elatist. Ajavahemiku 01.04.2025-26.01.2026 eest arvutatud elatis on 2968,73 eurot (301,74 eurot × 9 kuud + 253,07 eurot 2026. aasta jaanuari 26. päeva eest (301,74/31 × 26)).
8.Hageja palus mõista elatise välja kuni hageja täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Kohus selgitab, et PKS § 97 p 2 järgne täisealiseks saanud õppiva lapse elatisenõue on iseseisev nõue, mitte PKS § 97 p-s 1 sätestatud alaealise lapse elatisenõude jätk, mistõttu
2-26-102034 ei või kohus mõista alaealise lapse kasuks välja elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni (RKTKo 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 13).
9.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja hagi osaliselt rahuldamata. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt alates 01.04.2025 kuni 26.01.2026 summas 2968,73 eurot ning edasiulatuvalt PKS § 101 lg-te 3–5 alusel arvutatud määras alates 27.01.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti määrab kohus, et kostja on kohustatud tasuma elatise iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4) hiljemalt jooksva kuu 1. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja pangakontole. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 1 kohaselt jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, mistõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.