2627,50 eurot Hageja: Primero Finance OÜ (registrikood 12401448), lepinguline esindaja Cärolin Markus Kostja: M. V. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetlus (kirjalik menetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 17.08.2021 sõlmitud laenuja tagatisomandamise lepingust nr XXX ja selle lisadest tulenev põhivõlg 1656,87 eurot, intressid 201,24 eurot, puksiir- ja müügikulu 165,92 eurot, viivis perioodi 23.04.2025 24.08.2026 eest 658,61 eurot ja viivis 1822,79 eurolt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni summa täieliku tasumiseni 27% aastas (0,0739% päevas).
3.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
4.Jätta hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda.
Mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 385 eurot.
6.Mõista kostjalt välja hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
7.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele
vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodes nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank – EE221700017003510302; LHV Pank – EE567700771003819792. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi nõue ja asjaolud
1.Hageja esitas 15.07.2025 hagi kostja vastu nõudega mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 17.08.2021 sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise lepingust nr XXX ja selle lisadest tulenev põhivõlgnevus 1656,87 eurot, intress 201,24 eurot, puksiir- ja müügikulu 165,92 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 111,80 eurot ja viivis 1822,79 eurolt (1656,87+165,92) alates 16.07.2025 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni 0,0739% päevas.
2.Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.
2.1.Hageja ja kostja sõlmisid 17.08.2021 laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr. XXX. Hageja andis kostjale laenu 3200 eurot. Kostja kohustus tegema hagejale igakuiseid tagasimakseid 90,17 eurot kuus (välja arvatud esimene makse, mille suurus oli 108,75 eurot) 72 kuud (kuni 25.08.2027) intressimääraga 27% aastas ehk 0,0739% päevas. Krediidi kulukuse määr oli 30,93%. Lepingu ja ka lepingu lisade punktis 5.3. on pooled kokku leppinud viivise määraks lepingujärgse intressimäära. Hageja saatis 17.08.2021 kostja e-postile XXX tutvumiseks lepingu ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe. Järgnevalt saatis hageja kostjale 17.08.2021 enda poolt digiallkirjastatud lepingu ja kostja saatis 17.08.2021 hagejale digiallkirjastatud lepingu tagasi. Leping alusel omandas hageja laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks eritingimuste punktis 12 toodud mootorsõiduki RENAULT MASTER, väljalaskeaasta 2007, registreerimisnumber: XXX, kerenumber: XXX. Sõiduki otsene valdus jäi kostjale. Tagatislepingu puntki IV 1.5. järgi, kui kostja on kõik laenumaksed nõuetekohaselt tasunud, annab hageja sõiduki omandi kostjale.
2.2.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud järgmised väited. Kostja soovis laenu sõiduki ostmiseks. Kostja tegi laenutaotluse hageja veebilehel 16.08.2021 kell 16:54. laenu taotlusse märgitud andmetest ei koostata eraldi dokumenti, vaid andmed kuvatakse hageja infosüsteemis. Laenutaotlusse märkis kostja järgmise teabe: nimi, isikukood, majapidamiskulud, telefoni number, e-posti aadress, sissetulek, igakuised kohustused.
Kostjal on neli ülalpeetavat. Hageja kontrollis 16.08.2021 kell 16:55 kostja ülalpeetavate arvu rahvastikuregistrist ning sai kinnitust, et kostjal on neli ülalpeetavat nii nagu kostja oli avaldanud. Kostjal puudusid 16.08.2021 kell 16:55 Creditinfo Eesti AS (varem Krediidiinfo) andmetel kehtivad maksehäired. Kostjal oli olnud 2015. aastal üks maksehäire ja kostja on antud võlgnevuse ära tasunud 2018 aastal. Rohkem maksehäireid kostjal ei olnud. Kostja selgitas, et saab tööandjalt tasu kaks korda kuus. Accountscoringu vahendusel on võetud kostja kohta andmed kõikidest pankadest ja kategoriseeritud need. Pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja sai juuli eest tasu 565,78 eurot + 565,40 eurot (kokku 1131,18 eurot), juuni eest 493,16 eurot + 296,27 eurot + 580,22 eurot (kokku 1369,65 eurot), mai eest 543,11 eurot + 492,98 eurot (kokku 1036,09 eurot). Seega on kostja kolme kuu keskmine netopalk 1178,97 eurot. Lisaks igakuised alimendid 300 eurot ja vanemahüvitis 991 eurot ehk kostja viimase kolme kuu igakuine keskmine sissetulek oli 2469,97 eurot. Kostja tööandja oli XXX OÜ. Hageja kontrollis kostja pangakonto väljavõttest majapidamiskulusid 812 eurot ja kohustusi 673 eurot. Kostja selgitas, et maksed J. V. on üürimaksed, hageja arvestas need maksed majapidamiskuludesse (812 eurot juba sisaldab üürimakseid). Lisaks on analüüsitud kostja maksekäitumist ja tuvastatud, et puudusid hasartmängu maksed, inkassomaksed ja hasartmängule viitavad tehingud. Krediidivõimekuse hindamisel on hageja arvestatud kostja sissetulekuks 2469,97 eurot, majapidamiskuludeks 812 eurot ja kohustusteks 673 eurot. Taotletava laenu igakuine osamakse 90,17 eurot. Seega peale majapidamiskulude, igakuiste kohustuste ja laenu kuumakse maha arvestamist jäi kliendile vabu vahendeid 894,10 eurot (2469,97 – 812 – 673 – 90,17 = 894,10). Hageja võttis arvesse, et kostjal on varem hagejaga olnud lepinguline suhe kolmel korral ja kostja on täitnud lepingust tulenevaid kohustusi alati tähtaegselt. Kostja on varasemalt sõlminud hagejaga laenulepinguid sõidukite ostmiseks ja kõigil kolmel korral tasus kostja laenu maksed korrektselt tagasi. Hageja ja kostja sõlmisid 09.08.2016 laenulepingu ja kostja tasus laenumaksed täielikult ja pooled kinnitasid seda allkirjaga. Hageja ja kostja sõlmisid 26.07.2017 laenulepingu, kostja tasus laenumakseid korrektselt ning tasus põhiosa täielikult ennetähtaegselt ja pooled kinnitasid seda allkirjaga. Hageja ja kostja sõlmisid laenulepingu 11.09.2018, kostja tasus laenumakseid korrektselt ning tasus põhiosa täielikult ennetähtaegselt ja pooled kinnitasid seda allkirjaga. Varasem pikaaegne maksekäitumine annab tugeva ülevaate, kas laenu taotleja tasub laenumakseid korrektselt. Hageja võttis arvesse kostja poolset varasemat maksekäiutmist.
2.3.Hageja teostas laenu väljamakse 18.08.2021 sõiduki müüjale D. S. vastavalt hageja ja kostja vahelise lepingu punktile 2. Ostetud sõiduki omanikuks registreeriti kostja.
2.4.Kostja teostas 28 maksegraafiku järgset makset, jäi maksetega viivitusse ja soovis maksepuhkust. Pooled sõlmisid 15.03.2024 lepingu lisa nr XXX, seejärel 07.05.2024 lepingu lisa nr XXX, 9.07.2024 lepingu lisa nr XXX, millega anti kostjale järjest maksepuhkust ning mille tulemusel pikenes laenu periood kuni 25.02.2028. Kuivõrd oli kostja maksetega viivituses, siis soovis kostja kokkulepet tasumise osas. Pooled sõlmisid 13.09.2024 lepingu lisa nr XXX. Eritingimuste punktis 1 leppisid pooled kokku, et laenu summat suurendatakse 29,20 euro võrra seoses sellega, et laenuandja loobub eelmärgitud summas enne lisa jõustumist kehtinud graafiku järgsest viimasest maksetähtpäevast kuni 10.09.2024 arvestatud intressi nõudmisest, mistõttu väljamakset
eelmärgitud summas laenusaajale ei tehta. Samas punktis lepiti kokku, et laenu summat suurendatakse 111,83 euro võrra seoses sellega, et laenuandja loobub eelmärgitud summas enne lisa jõustumist sisse nõutavaks muutunud ja laenusaaja poolt tasumata intressi nõudmisest, mistõttu väljamakset eelmärgitud summas laenusaajale ei tehta. Laenu summa tagastamata osa lisa jõustumisel oli 2642,38 eurot, laenu periood pikenes kuni 25.08.2028 ja igakuine makse suurus 90,59 eurot (välja arvatud esimene makse, mille suurus oli 60,86 eurot).
2.5.Kostja ei tasunud igakuiseid makseid, mistõttu saatis hageja kostjale korduvaid meeldetuletusi võlgnevuse tasumise osas. Hageja nõudis kostjalt kahe erineva kuumakse nõudekirjade eest 10 eurot, iga kuu kirja eest 5 eurot. Kooskõlas VÕS § 113 2 lg-ga 1 saatis hageja iga kuu esmalt ühe tasuta meeldetuletuse ja seejärel tasulise meeldetuletuse. Kostja jäi alates 25.11.2024 maksetega viivitusse. Kostja jättis tasumata 25.11.2024, 25.12.2024 ja 25.01.2025 osamakse, mistõttu saatis hageja kostjale 27.01.2025 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles oli antud võlgnevuse tasumiseks täiendav tähtaeg 10.02.2025. Kostja nimetatud võlgnevust hageja poolt lepingu ülesütlemise hoiatuses märgitud kuupäevaks ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu 12.02.2025 üles, saates lepingu üles ütlemise teate kostja sellele e-posti aadressile, mille kostja ise lepingu sõlmimisel oli nimetanud: XXX.
2.6.Lepingu üles ütlemise korral tuli kostjal sõiduk hageja valdusesse anda. Kostja andis teada, et sõiduk on katki ja seisab XXX. Kostjal ei olnud võimalust ise sõidukit transportida, mistõttu kasutas hageja BaltBid Estonia OÜ puksiirteenust. Sõiduk transporditi sõidukite müügiga tegeleva BaltBid Estonia OÜ-le aadressile XXX. Hageja suunas sõiduki müüki, sõiduki müügiga tegeles BaltBid Estonia OÜ ja esitas selle eest arve nr 2504192, millel on kajastatud puksiirteenus ja müügiteenusena vahendustasu, kokku 165,92 eurot. Hageja kasutas ühte teenuse pakkujat puksiirteenuse ja müügiteenuse jaoks, sest nii on lihtsam ja soodsam. Sõiduk õnnestus 22.04.2025 müüa hinnaga 900 eurot. Sõidukite müümisega tegelev BaltBid Estonia OÜ leiab ostja ja ostab sõiduki algselt endale ja seejärel müüb sama hinnaga edasi ostjale. Selliselt ei vastuta hageja sõiduki ostja ees vaid vastutab BaltBid Estonia OÜ. Müügist saadud tulust 900 eurost 10 eurot arvestati kahe tasulise meeldetuletuskirja katteks ja 890 eurot põhiosa katteks, mille tulemusena on põhiosa jääk 1656,87 eurot.
2.7.Kostja sai laenu 3341,03 eurot (laenusumma 3200 + 13.09.24 lepingu lisa 29,20 eurot + 111,83 eurot) ja tasus laenusumma katteks kokku 794,16 eurot, lisaks sõiduki müügist saadud 890 eurot, seega on tagastamata põhiosa 1656,87 eurot (3341,03 - 794,16 – 890 = 1656,87). Kostjal on tasumata 25.11.2024, 25.12.2024 ja 25.01.2025 intressid summas 165,91 eurot. Kuivõrd ütles laenuandja Lepingu üles 12.02.2025 ehk 13 päeva enne uue osamakse arvestust, siis lisanduvad ühe päeva intressid 35,33 eurot. Kokku on tasumata intresse 165,91 + 35,33 = 201,24 eurot. Hageja nõuab viivist põhinõudelt 1656,87 eurolt, puksiirteenuselt ja müügiteenuselt 165,92 eurolt ehk kokku 1822,79 eurolt alates lõpliku nõudekirja saatmisele järgnevast päevast, s.o alates 23.04.2025 kuni võla tasumiseni 27% aastas ehk 0,0739% päevas. Otsuse põhjendused
3.Hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud ja saadetud ka kostja e-postiaadressidele. Kostjale oli määrusega antud tähtaeg hagile vastamiseks, kostja vastanud ei ole.
TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
4.Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited ja selgitused (toodud kohtumääruse punkti 2 alapunktides) laenu taotlemise, lepingutingimustega nõustumise kinnitamise ja kostjale lepingudokumentide saatmise kohta. Kohus märgib, et nõude aluseks olev leping ja kõik selle lisad on kostja poolt digiallkirjastatud. Kohus loeb tuvastatuks, et krediidiandja tuvastas kostja isiku, kostja kinnitas tingimustega nõustumist, kostja tegi tahteavaldused laenu saamiseks ja lepingu muutmiseks, krediidiandja rahuldas laenutaotluse ning saatis kostjale lepingudokumendid püsival andmekandjal.
5.Pidades silmas Euroopa Kohtu praktikat, millest tulenevalt peab kohus omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust, sh seda, kas välja olid toodud nõutud andmed (st ka sõltumata siseriiklikest menetlusseadustiku sätetest, mis pärsiksid tõendite hindamist ning seeläbi kohtu kontrollikohustuse täitmist), märgib kohus, et hageja esitatud leping, sh Euroopa Tarbijakrediidi teabeleht, sisaldas nõutud teavet, sh intressi, krediidi kulukuse määra, krediidi kogukulu ja tagasimaksete kohta. Kohus kontrollis, et krediidi kulukuse määr ei ületanud laenu andmise ajal (17.08.2021) kehtinud maksimaalset määra (mis oli 56,04%). Arvestades hageja väiteid vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta ja lisatud tõendeid, ei saa kohus öelda, et hageja oleks vastutustundliku laenamise kohustust rikkunud. Kohus kontrollis lisatud tõenditest kostja sissetulekuid, olemasolevaid finantskohustusi ning muid väiteid ning ei tuvastanud, et tõendid väiteid ei kinnitaks.
6.Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited kostjale laenu kasutusse andmise, kostja tagasimaksete, maksetega viivitusse jäämise ning lepingu üles ütlemise tahteavalduse saatmise ning täiendava tähtaja andmise kohta. Lepingu üles ütlemise eeldused olid seega täidetud (kostja oli viivituses vähemalt kolme järjestikuse maksega) ning talle oli tulutult antud täiendav tähtaeg võla tasumiseks. Leping on üles öeldud ja kogu tagastamata põhivõlg on sissenõutavaks muutunud.
7.Kohtule esitatud lepingu tingimuste punktis 6 on sätestatud, et kui Laenusaaja ei täida Tagatisega tagatud mis tahes kohustusi kohaselt (mh viivitab sissenõutavaks muutunud rahaliste kohustuste täitmisega) või kui Laenuandja ütleb Laenulepingu üles, on Laenuandjal õigus võtta ning Laenusaajal kohustus anda viivitamatult Tagatise ja selle päraldiste otsene valdus üle Laenuandjale. Tagatise ja selle päraldiste otsese valduse Laenuandjale üleandmiseks kohustub Laenusaaja tooma Tagatise koos selle päraldistega valduse üleandmiseks määratud tähtaja jooksul oma kulul Laenusaaja jaoks lähimasse Laenuandja klienditeeninduskeskusesse või muusse Laenuandja poolt määratud kohta, välja arvatud juhul, kui Laenuandja kasutab Tagatislepingu p-s 6.2 sätestatud õigust tulla Tagatisele ja selle päraldistele ise järele. Kui Laenusaaja ei täida nõuetekohaselt Tagatise või selle päraldiste otsese valduse Laenuandjale üleandmise kohustust, on Laenuandjal õigus pöörduda Laenuandja poolt valitud kolmanda isiku poole, kes teostab vajalikud toimingud Tagatise ja selle päraldiste otsese valduse Laenuandjale üleandmiseks. Laenusaaja on kohustatud hüvitama Laenuandjale kõik kulud vastavalt Laenuandja hinnakirjale, mida
viimane kannab seoses Tagatise ja selle päraldiste otsese valduse ülevõtmisega, mh kolmanda isiku tasud, kulud seoses Tagatise otsese valduse saamiseks vajalike hagide ja muude nõuete esitamisega. Samuti on lepingus (p 6.6) sätestatud, et Juhul, kui Laenusaaja rikub ühte või mitut Tagatisega tagatud kohustust (mh jätab kohustuse täies mahus täitmata või täidab kohustuse üksnes osaliselt) või kui Laenuandja ütleb Laenulepingu üles, on Laenuandjal õigus Tagatis Laenusaaja Tagatisega tagatud rahaliste kohustuste katteks realiseerida.
6.9.Tagatislepingu p-s 6.8 viidatud Tagatise realiseerimisväärtuse arvelt arvestatakse esimeses järjekorras kaetuks võla sissenõudmiseks tehtud kulud (mh meeldetuletuskirjade edastamise ja inkassoteenuse kasutamise kulud), teises järjekorras võlgnetav põhisumma, kolmandas järjekorras intress ning neljandas järjekorras muud kohustused (mh Laenuandja poolt kantud kulutused Tagatise ja selle päraldiste otsese valduse saamiseks, Tagatise hoiustamiseks, Tagatise hindamiseks ja Tagatise võõrandamiseks (mh võimalikud Tagatise remondi- ja puhastuskulud ning müügiga seotud vahendus- ja muud tasud), tasumata viivised, leppetrahvid, kahjuhüvitised jms). Seega pidi kostja lepingu kohaselt sõiduki peale lepingu üles ütlemist (mis toimus 12.02.2025) hageja valdusesse andma, hagejal oli õigus sõiduk võõrandada ning katta võõrandamisest saadud rahast müügi ja valdusesse saamise (pukseerimise) kulud. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited sõiduki hageja valdusesse saamise kohta (asjaolu, et sõiduk oli katki ning kostja ise seda hageja juurde ei transportinud; pukseerimine, millega seondus kulu) ning sõiduki müügi kohta (millega seondus samuti kulu). Nende kulude tasumise nõude esitas hageja enda väitel kostjale 22.04.2025. Kohus loeb ka selle väite kostja poolt omaks võetuks. Hageja esitatud nõudekirjast (dtl 114) nähtuvalt andis hageja kostjale pukseerimise ja müügikulude tasumiseks tähtaja 7 päeva. Seda arvestades muutus nende kulude tasumise nõue sissenõutavaks tähtaja möödumisel, ehk 29.04.2025. Viivist sellest summalt saab nõuda sissenõutavaks muutumisest.
8.Arvestades hageja väiteid selle kohta, mille katteks ta on kostja poolt tasutu ning sõiduki müügist laekunu arvestanud, tuleb kostjalt poolte vahelise lepingu ja VÕS § 396 lg 1, § 397 § 101 lg 1 punktide 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 alusel välja mõista tagastamata sissenõutavaks muutunud laenusumma 656,87 eurot, intressid 201,24 eurot, puksiir- ja müügikulu 165,92 eurot. Viivisenõude rahuldab kohus selliselt, et mõistab 1656,87 eurolt viivise välja alates hageja nõutud kuupäevast ehk 23.04.2025, kuid 165,92 eurolt alates 29.04.2025. Viivise mõistab kohus välja kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni 27% aastas, 0,0739% päevas. Kohtuotsuse 59.28 eurot.
päeva
seisuga
arvestatud
viivis
on
658,61
eurot
(=
599.33
+
Menetluskulud, kohtulahendi täitmine ja kätte toimetamine
8.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja toob hagis välja, et tema menetluskulud on olnud riigilõiv 385 eurot. Riigilõiv on põhjendatud menetluskulu ja kohtu hinnangul on ka õigusabikulu proportsionaalne ja põhjendatud. Kohus mõistab need kostjalt välja. Lisaks taotleb hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks alates kohtuotsuse jõustumisest, menetluskulude hüvitamiseni menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos
menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
9.TsMS § 468 lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.
10.Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.