Võlaõigus

2-25-6591 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda riigilõivu Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Pooled sõlmisid 11.01.2023 väikelaenulepingu nr XXX, mille alusel väljastas hageja kostjale laenu summas 20 000 eurot. Lepingu punkti 3.2 kohaselt kohustus kostja tagastama laenu annuiteetgraafiku alusel iga kuu 06. päeval alates 06.02.2023, viimase maksega laenutähtpäeval, s.o 06.01.2030. Lepingu punkti 2.1 kohaselt oli intressimäär 7,9% aastas. Lepingu punkti 5.1 kohaselt oli lepingu jõustumisel krediidi kulukuse määr 11,74% aastas. Alates 07.10.2024 ei täitnud kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi, jäädes laenumaksetega võlgnevusse. 08.01.2025 saatis hageja kostjale korduva võlanõudekirja, milles palus tasuda võlgnevuse viivitamatult ning teavitas kostjat, et võlgnevuse tasumata jätmine võib viia lepingu ülesütlemiseni. Kuna kostja hageja varasematele teavitustele ei reageerinud, saatis hageja kostjapoolse maksekohustuse rikkumise tõttu 07.02.2025 kostjale teate lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, nõudes kogu võlgnevuse tasumist hiljemalt 03.03.2025. Kirjas märgitud tähtajaks (s.o 03.03.2025) võlgnevust ei tasutud, mistõttu ütles hageja 09.05.2024 lepingu erakorraliselt üles. Kostjal edastas hagejale oma XXX AS’is oleva arvelduskonto XXX väljavõtte. Arvelduskonto väljavõttelt nähtuvalt oli kostja keskmine netosissetulek analüüsi perioodil 01.07.2022 kuni 08.01.2023 summas 3243 eurot. Kostja märkis laenutaotlusel sissetulekuks 3300 eurot. Hageja arvestas kostja sissetuleku Maksu- ja Tolliameti tõendi järgi 3 213 eurot. Arvelduskontolt nähtuvalt oli kostjal XXX kohustustena krediitkaart XXX limiidiga 2 000 eurot ning krediitkaart XXX limiidiga 1287 eurot. Kostja tasus lastele elatist summas 584 eurot kuus. Lepingu jõustumise päeval arvutatud annuiteetmakse (laenumakse koos intressiga) suurus oli 311,57 eurot (lisa 1 punkt 3.4), millele lisandusid kostja krediitkaartide kohustused XXX AS’is

2-25-6591 arvestuslike maksetega kokku 138.00 eurot kuus (84.00 + 54.00 = 138.00). Nendele kohustustele lisandus elatis summas 584.00 eurot. Seega olid kostja igakuised kohustused pärast lepingu sõlmimist kokku 1033,57 eurot (311.57 + 84.00 + 54.00 + 584.00 = 1033.57), mis ei ületanud 50 % kostja igakuisest netosissetulekust. Kohtu selgitused Kostja sai 07.11.2025 menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte 30.01.2026 väljaande Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole, mistõttu teeb kohus TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Lepingu krediidi kulukuse määr vastab seadusele. Hageja on hagiavalduses selgitanud ja esitanud tõendi selle kohta, et kostja keskmine sissetulek oli 3243 eurot (dtl 56-69). Pangakonto väljavõttelt nähtus ka elatise tasumine summas 584 eurot. Hageja arvestas kostja krediitkaartide kohutustega. Kohus leiab, et hageja järgis vastutustundliku laenu andmise põhimõtet. Kostja sai hagimaterjalid kätte, kuid omapoosleid vastuväiteid hagile ei esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja nõuded kuuluvad rahuldamisele. TsMS § 38 lg 1 p 6 kohaselt kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik ärisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole saladuse kaitse huvist suurem. TsMS § 59 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus toimikuga tutvuda ja saada seal olevatest menetlusdokumentidest ärakirju ning hagimenetluse poolte vastavat õigust piirata ei või (TsMS § 59 lg 11). Muul isikul on TsMS § 59 lg 2 kohaselt hagimenetluses õigus toimikuga tutvuda ja saada toimikus olevast menetlusdokumendist ärakirja üksnes poolte nõusolekul. Kui asjas on menetlus jõustunud lahendiga lõppenud, võib muu isik toimikuga tutvuda ja saada menetlusdokumendi ärakirja asja menetlenud maakohtu loal ka poolte nõusolekuta, kui ta põhistab oma õigustatud huvi dokumentidega tutvumise ja ärakirja saamise vastu (TsMS § 59 lg 3). Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 lg 7 sätestab selgesõnaliselt, et isikud, kellele on avaldatud pangasaladus, võivad seda kasutada ainult õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks ja järelepärimises nimetatud eesmärgil ning neile laieneb pangasaladuse tähtajatu hoidmise kohustus ja vastutus, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuivõrd toimikuga saab menetlusväline isik tutvuda üksnes õigustatud huvi põhistamisel ja kohtu eelneval loal, siis alus konto väljavõtte täiendavalt kinniseks kuulutamiseks puudub. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 1050 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 1050 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin, kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.