Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; asukoht Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa, Tallinn, 10617, Harju maakond); volitatud esindaja Pille Martin (e-post: XXX); Kostja: R. H. (isikukood XXX; viimane teadaolev elukoht XXX; tegelik elu- või viibimiskoht teadmata).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt R. H. hageja B2 Impact OÜ kasuks krediidikonto lepingust nr XXX tulenev laenu põhiosa võlgnevus 2146,96 eurot ja viivis võlgnevuselt 2146,96 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni võlgnevuse (2146,96 eurot) tasumiseni.
Jätta rahuldamata hageja B2 Impact OÜ nõue mõista kostjalt R. H. välja põhivõlgnevus 1353,04 eurot, intress 327,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 541,82 eurot, võla sissenõudmiskulud 35 eurot ja edasiulatuv viivis, mis ületab p-s 2 väljamõistetud viivist.
4.Toimetada tagaseljaotsus kostjale R. H. avalikult kätte. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
5.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud 49% ulatuses kostja ja 51% ulatuses hageja kanda.
2.Mõista kostjalt R. H. hageja B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulud summas 274,40 eurot.
2-25-107550
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (274,40 eurot) tuleb kostjal R. H. tasuda hagejale B2 Impact OÜ ́le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda riigilõivu Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 3500 eurot, intress 327,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 541,82 eurot ja võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulu 35 eurot. Kostja ja XXX AS (endine XXX) sõlmisid 25.06.2023 krediidikonto lepingu nr XXX laenulimiidiga 3500 eurot. Lepingu tingimustest tulenevalt oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 24. kuupäevaks (arvestusperiood on kalendrikuu) vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest ja intressimaksest. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 37,68% ja 0,10% päevas. Tulenevalt lepingu tingimustest viivisemäär võrdub intressiga, seetõttu viivisemäär on 37,68% aastas. Krediidikontolepingu nr XXX krediidi kulukuse määr on 45,67% aastas. Krediidiandja tegi perioodil 25.06.2023 – 18.09.2024 R. H. krediidikonto arvelduskontole nr XXX väljamakseid summas 3718,98 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 1572,02 eurot, millest on arvestatud põhiosa katteks 218,98 eurot, intressi katteks 1352,16 eurot, viivise katteks 0,88 eurot.
2.Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega, kui jättis täielikult teostamata tagasimaksed 24.10.2024; 14.06.2024 ja 14.07.2024. 26.11.2024 saatis krediidiandja kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse summas 377,24 euro tasumiseks kuni 16.12.2024. Kuivõrd kostja ei täitnud
2-25-107550 lepingut ega teostanud tagasimakseid, siis ütles krediidiandja lepingu alates 17.12.2024 ühepoolselt üles ja loovutas B2 Impact OÜ-le.
3.Krediidiandja tegi päringu EMTA ́le. Päring toimub IT süsteemide vahendusel automatiseeritult ning saadud tulemuse alusel arvutab XXX IT-süsteem välja sellele vastava sissetuleku suuruse vastavalt XXX sise-reeglitele. EMTA andmetest nähtuvalt oli tarbija kostja netosissetulek 1438 eurot kuus. XXX AS tegi 25.06.2023 päringu Creditinfo andmebaasi, kontrollimaks avalike maksehäirete olemasolu. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel kostja kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Kostja märkis taotluses enda majapidamiskulude suuruseks 500 eurot, finantskohustuste suuruseks 185 eurot. Kostja märkis, et tal puuduvad ülalpeetavad ning et ta töötab Nordea ́s. Kohtu põhjendused
4.Kostja sai 30.10.2025 menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte väljaande Ametlike Teadaannete kaudu 22.11.2025. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt TlnRngK nr 2-22-145432, p 23).
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ja XXX AS sõlmisid 25.06.2023 krediidikonto lepingu nr XXX laenulimiidiga 3500 eurot (dtl 41-70), mille tingimuste kohaselt pidi kostja tagastama laenu ja sellelt arvestatud intressi iga kuu 24. kuupäeval (dtl 41). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.
6.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2023 krediidiasutuste eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,72%. VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenude väljastamise ajal oli seega vastavalt 3 x 16,72%= 50,16%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 45,67% aastas, mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
7.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta
2-25-107550 ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
8.XXX AS saatis kostjale 26.11.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 16.12.2024 (dtl 83). XXX AS hoiatas, et võlgnevuse tasumata jätmisel loetakse leping lõppenuks (dtl 83). Krediidiandja luges lepingu ülesöelduks 17.12.2024. Krediidiandja loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale (dtl 83). Kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
9.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
10.Hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks tõendeid esitanud. Krediidiandja selgitus vastutustundliku laenamise kohta ei tõenda vastutustundlikku laenamist. Samuti ei tõenda krediidiandja väidetav infosüsteemi väljavõte kostja sissetuleku kohta päringu tegemist EMTA ́le ega päringu vastust. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja regulaarne sissetulek oli laenu taotlemisel 1438 eurot. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et krediidiandja kontrollis kostja väiteid ülalpeetavate puudumise kohta, kostja majapidamiskulude kohta summas 500 eurot ja finantskohustuste kohta summas 185 eurot. Laenutaotlus ei tõenda kostja keskmist sissetulekut ega kostja püsivaid kohustusi. Hageja ei ole seega tõendanud ühtegi väidet vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta. Seega on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Seega on krediidiandja enda risk, et ta jätab vajalikud tõendid kogumata või neid tõendamiseks vajalikul kujul ei säilita. Hageja peab tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete omandamisel arvestama asjaoluga, et kohtumenetluses oma nõude maksmapanekuks tuleb vastutustundlikku laenamist tõendada.
11.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.
2-25-107550
12.Hageja kohtule ümberarvest ei esitanud. Kohtule nähtub, et kostja sai krediidiandjalt laenu summas 3718,98 eurot (dtl 71-78) ja hagi kohaselt tegi tagasimakseid summas 1572,02 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt oli krediidikonto leping tähtajatu (dtl 41). Lepingu üldtingimuste p 11.2 järgi kuumakse pidi olema vähemalt 10 eurot. Hagile lisatud nõude arvestuse kohaselt tegi kostja viimase makse 16.09.2024 (dtl 79). Kuivõrd pärast 16.09.2024 pole kostja tagasimakseid teinud (vähemalt 10 euro ulatuses), oli kohtu hinnangul lepingu lõpetamine 17.12.2024 õiguspärane. Seega on laenu põhiosa võlgnevus muutunud sissenõutavaks ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2146,96 eurot (3718,98 - 1572,02). Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata (hageja ümberarvestust ei esitanud ning oma nõudeid ei täpsustanud). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt 2146,96 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 560 eurot. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul hagi rahuldatakse ligikaudu 49% ulatuses. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 274,40 eurot (49% summalt 560 eurot) ning viivis menetluskuludelt (274,40 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
14.Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluses menetluskulusid kandnud, mistõttu puudub kohtul alus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
15.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.