Aktiva Finance Group OÜ hagi R. H. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1566,34 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; asukoht Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, 10149 Harju maakond); lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post: XXX); Kostja: R. H. (isikukood XXX; registreeritud elukoht XXX; tegelik elu- või viibimiskoht teadmata).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt R. H. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr XXX tulenev laenu põhiosa võlgnevus 238,86 eurot ja viivis võlgnevuselt 238,86 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.05.2025 kuni võlgnevuse (238,86 eurot) tasumiseni.
Välja mõista kostjalt R. H. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr XXX tulenev laenu põhiosa võlgnevus 573,11 eurot ja viivis võlgnevuselt 573,11 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.12.2025 kuni võlgnevuse (573,11 eurot) tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata hageja Aktiva Finance Group OÜ nõue mõista kostjalt R. H. välja põhivõlgnevus 290,36 eurot, intress 109,73 eurot, võla sissenõudmiskulud 70 eurot ja edasiulatuv viivis, mis ületab p-des 2 ja 3 väljamõistetud viivist.
5.Toimetada tagaseljaotsus kostjale R. H. avalikult kätte. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
6.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
2-25-108971 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud 59% ulatuses kostja ja 41% ulatuses hageja kanda.
2.Mõista kostjalt R. H. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud summas 410,05 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (410,05 eurot) tuleb kostjal R. H.il tasuda hagejale Aktiva Finance Group OÜ ́le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda riigilõivu Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.Hageja palub kostjalt välja mõista laenu põhiosa võlgnevus 1102,33 eurot, intress 109,73 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 102,51 eurot, võla sissenõudmiskulud 70 eurot ja viivis põhinõudelt 1102,33 eurot intressimääraga võrdses määras 16,49% aastas alates 27.05.2025 kuni põhinõude summas 1102,33 euro täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt XXX AS ja kostja sõlmisid 13.11.2023 laenulepingu nr XXX ja laenulepingu nr XXX, millede alusel sai kostja laenu. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustuse täitma vastavalt maksegraafikule. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 18.10.2024 lepingute ülesütlemise hoiatused (tähtajaga 31.10.2024), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuste tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. Kuna kostja ei tasunud lepingutest tulenevaid võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 1.11.2024 lepingud üles.
2.Lähtudes VÕS § 4034 lg-le 2 omandas esialgne võlausaldaja muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses. Krediidiandja
2-25-108971 kontrollis maksehäireid, teostas päringu Maksu- ja Tolliameti registrisse. Krediidiandja arvestas, et kostjal on 1 ülalpeetav, kostja keskmine sissetulek on 1692,23 eurot, kostja finantskohustused/ elatusmiinimum/majapidamiskulud on 970 eurot. Krediidimenetluse kohaselt on kostja finantskohustused/elatusmiinimum/majapidamiskulud 1004,67 eurot, kostja igakuised kohustused Holmi ees 34,67 eurot, tagastamata põhiosa 500 eurot. Kohtu põhjendused
3.Kostja sai 09.12.2025 menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte väljaande Ametlike Teadaannete kaudu 28.12.2025. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt TlnRngK nr 2-22-145432, p 23).
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ja XXX AS sõlmisid 13.11.2023 laenulepingu nr XXX ja laenulepingu nr XXX, millede alusel sai kostja laenu ning pidi tagastama laenusumma koos sellelt arvestatud intressiga maksegraafiku järgi (dtl 47-58). Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.
5.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2023 krediidiasutuste eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,72%. VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenude väljastamise ajal oli seega vastavalt 3 x 16,72%= 50,16%. Kostjale antud laenude krediidi kulukuse määr oli 44,99% aastas, mis ei ületanud laenude väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
6.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
7.XXX AS saatis kostjale 18.10.2024 lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 31.10.2024 (dtl 59-60). XXX AS ütles laenulepingud erakorraliselt üles 01.11.2024 (dtl 61-62). XXX AS loovutas lepingutest tulenevad nõuded hagejale (dtl 63). Kostjal on tekkinud lepingute täitmisest võlgnevus, millise täitmist
2-25-108971 hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
8.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
9.Hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks tõendeid esitanud. Krediidianalüüs ega Finantsinspektsiooni juhend ei tõenda vastutustundlikku laenamist (dtl 64-82). Samuti ei tõenda hagiavalduse teksti sisse pildina lisatud krediidiandja väidetav infosüsteemi väljavõte kostja sissetuleku kohta päringu tegemist EMTA ́le ega päringu vastust. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja regulaarne sissetulek oli laenu taotlemisel 1692,23 eurot. Laenutaotlus ei tõenda kostja keskmist sissetulekut ega kostja püsivaid kohustusi. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendit, et krediidiandja kontrollis enne kostjale laenude andmist maksehäirete puudumist. Kohtule esitatud taust.ee väljavõte kannab 26.05.2025 kuupäeva (dtl 106), laenulepingud olid sõlmitud 13.11.2023. Hageja ei ole tõendanud ühtegi väidet vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta. Seega on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel. VÕS § 403 4 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Seega on krediidiandja enda risk, et ta jätab vajalikud tõendid kogumata või neid tõendamiseks vajalikul kujul ei säilita. Hageja peab tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete omandamisel arvestama asjaoluga, et kohtumenetluses oma nõude maksmapanekuks tuleb vastutustundlikku laenamist tõendada.
10.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.
11.Hageja 12.11.2025 ümberarvestuse kohaselt kostjalt on toimunud lepingule nr XXX laekumisi perioodil 07.12.2023 kuni 09.07.2024 kokku summas 231,14 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhiosa 238,86 (470–231,14) eurot ning viivise alates 16.05.2025 lepingus kokku lepitud viivise määras 16,49% aastas kuni põhiosa tasumiseni. Kostjalt on toimunud lepingule nr XXX laekumisi perioodil 7.12.2023 kuni 9.07.2024 kokku summas 396,89 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhiosa 573,11 (970,00 – 396,89) eurot ning viivise alates 16.12.2025 lepingus kokku lepitud viivise määras 16,49% aastas kuni põhiosa tasumiseni.
2-25-108971
12.Kohtule nähtub, et kostja sai lepingu nr XXX alusel laenu summas 470 eurot (dtl 83) ja hageja selgituste kohaselt tegi tagasimakseid summas 231,14 eurot. Lepingu maksegraafiku järgi lõppes leping tähtaja möödumise tõttu 15.05.2025 (dtl 50). Seega muutus laenu põhiosa võlgnevus terves ulatuses sissenõutavaks. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr XXX tulenev laenu põhiosa võlgnevus 238,86 eurot (470-231,14). Kui võlgnik on rikkunud rahalist kohustust, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt nõuda täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Praegusel juhul on algselt kokku lepitud intressimäär asendunud seadusjärgse määraga, mistõttu tuleb viivis välja mõista seadusjärgses määras (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 31.03.2026 otsus tsiviilasjas nr 2-25-1239, p 10). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt 238,86 eurot alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast (laenu põhiosa sissenõutavaks muutumisest) 16.05.2025 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
13.Kohtule nähtub, et kostja sai lepingu nr XXX alusel laenu summas 970 eurot (dtl 85). Hageja selgituste kohaselt tegi kostja lepingu täitmiseks makseid 396,89 euro ulatuses. Lepingu maksegraafiku järgi lõppes leping tähtaja möödumise tõttu 15.12.2025 (dtl 56). Seega muutus laenu põhiosa võlgnevus terves ulatuses sissenõutavaks. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr XXX tulenev laenu põhiosa võlgnevus 573,11 eurot (970-396,89) ja viivise põhivõlalt 573,11 eurot alates 16.12.2025 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
14.Kuivõrd hageja saatis kostjale võla meeldetuletuskirju enne lepingute lõppemist tähtaja möödumise tõttu, siis jääb hageja võla sissenõudmiskulude nõue rahuldamata. Rahuldamata jääb ka intressinõue, kuivõrd ümberarvestuse kohaselt hageja seadusjärgset intressi ei nõua. Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 315 eurot. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et õigusabikulud hagiavalduse koostamise eest on põhjendatud osaliselt. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Hageja lepinguline esindaja osutas teenust 3 h ulatuses. Kohus peab käesoleva tsiviilasja puhul märgitud ajakulu (3 tundi) õigusabi osutamisel mõistlikuks. Seega leiab kohus, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele summas 360 eurot (käibemaksuta) (3 x 120 eurot). Kokku on põhjendatud hageja menetluskulud summas 695 eurot (315+20+360).
16.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul hagi rahuldatakse ligikaudu 59% ulatuses. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 410,05 eurot (59% summalt 695 eurot) ning viivis menetluskuludelt (410,05 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
2-25-108971
17.Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluses menetluskulusid kandnud, mistõttu puudub kohtul alus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
18.Kohus ei rahulda hageja taotlust, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole. Kohus ei pea vajalikuks sekkuda kohtuotsuse täitmisse ega piirata kohtuotsuse täitmist ühe konkreetse pangakontoga.
19.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.