Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-24-140794
Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Alan Biin
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.08.2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-140794
Tsiviilasi
B2 Impact OÜ väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
175,14 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn), lepinguline esindaja Marie Tsine (e-post: XXX); Kostja: V. K. (isikukood XXX; registreeritud elukoht XXX; tegelik elu- või viibimiskoht teadmata).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
hagi
V.
K.
vastu
võlgnevuse
2-24-140794 viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda riigilõivu Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Kostja V. K. ja OÜ XXX sõlmisid 22.07.2023 laenulepingu nr XXX. Laenusaaja laenutingimuste kohaselt lepiti kokku laenusummas 150 eurot. Kostjale anti laen perioodiga 1 aasta. Lepingu kohaselt on laenu krediidikulukuse määr 44,6% aastas, aastane intressimäär 22,74%, lepingu kestus 12 kuud, lepingutasu 3,80 eurot. Laenusumma 150 eurot on kostja arvelduskontole kantud 22.07.2023, millest on laenusaaja laenutingimuste muudest tingimustest tulenevalt kinni peetud lepingutasu 7 eurot, tagatisfondi tasu 3,75 eurot ja ülekandetasu 0,50 eurot. Kostja kohustus oli maksta laenusumma ja intressi tagasi osamaksetena laenulepingus kokkulepitud maksegraafiku alusel. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku summas 56,82 eurot, millest põhinõude katteks on arvestatud 46,62 eurot, intressi katteks 10,07 eurot ja viivise katteks 0,14 eurot. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed, mistõttu edastas XXX OÜ kostjale 16.03.2024 teatise, millega andis kostjale täiendava 14 kalendripäevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja, hoolimata talle edastatud lepingu ülesütlemise hoiatusest võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse 22.12.2023, 22.01.2024 ja 22.02.2024 osamakse tasumisega, ütles XXX OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 01.04.2024, loovutades olemasoleva nõude kostja vastu hagejale B2 Impact OÜ-le. Enne lepingu sõlmimist esitas kostja taotluse krediidi saamiseks, esitades andmed sissetuleku (700 eurot), majapidamiskulud (300 eurot) ja finantskohustused (200 eurot). XXX OÜ kontrollis kostja andmeid avalikest andmebaasidest, tehes päringu AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister. Kehtivaid maksehäireid kostjal ei olnud. Keskmise igakuise sissetuleku kontrollimiseks tehti päring pensioniregistri andmebaasi ja saadi vastus 649 eurot. Andmete
2-24-140794 analüüsimise tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel (kuumakse oli 14,10 eurot). Kohtu selgitused Kostja sai 02.12.2025 menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte väljaande Ametlike Teadaannete kaudu 28.12.2025. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole, mistõttu teeb kohus TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 120 eurot ning menetluskuludelt (120 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt edasiulatuvat viivist kõrgemas kui seadusjärgses määras. Hageja ei ole suurema kahju olemasolu põhjendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.