Politsei- ja Piirivalveameti taotlus saada luba G.Ri kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Janika Jürgen-Määr Puudutatud isik G.R (sündinud xx.xx.xxxx, Somaalia Liitvabariigi kodanik), esindaja PPA-ga sõlmitud lepingu alusel Uljana Ponomarjova
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetluses, 30.09.2026. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus. Anda luba G.Ri kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks alates 30.09.2026, s.o kuni 30.12.2026 (kaasa arvatud).
2.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204). HKMS § 134 lg 2 p 1 kohaselt asendab käesolev määrus halduskohtu istungi kirjalikku protokolli. Kohtuistungi helisalvestis on kättesaadav e-toimikust. Kohus tõlgib määruse somaalia keelde masintõlke abil.
29.09.2026 kontrollis politsei saadud teabe põhjal korterit aadressil Jõe tn 4C-42a, Tallinn, kus viibis kaheksa isikut: kuus Somaalia ja kaks Eritrea kodanikku. Isikute sõnul olid Somaalia kodanikud saabunud Eestisse kolm ööd varem marsruudil Valgevene–Leedu–Eesti ning nad toodi kortermaja ette tumesinise kaubikuga. Üks korteris viibinud isikutest oli Somaalia Liitvabariigi kodanik G.R, sündinud xx.xx.xxxx. Isikusamasus tuvastati isiku enda ütluste ja isikusamasuse tuvastamise akti alusel.
2.G.R peeti 29.09.2026 kell 10.13 aadressil Jõe tn 4C-42a, Tallinn, kinni VSS § 23 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 2 ja 3 alusel ning toimetati kinnipidamiskeskusesse.
3-26-3071
3.29.09.2026 avaldas isik taustakontrolli käigus soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset ning tema kinnipidamise alust muudeti: isik peeti 29.09.2026 kell 18.20 kinni VRKS § 65 lg 2 p-de 2, 5 ja 7 alusel.
4.PPA esitas 30.09.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba G.Ri kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kolmeks kuuks. Taotlus tugineb VRKS § 66 lg-le 2, § 65 lg 2 p-dele 2 ja 7 ning VRKS § 65 lg 3 p-le 1 koostoimes VSS § 68 p-ga 6. Isiku Leedu Vabariigile üleandmise osas tugineb taotlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklitele 33 ja 44. Taotluse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
4.1.Isik on Somaalia Liitvabariigi kodanik. Ta on sündinud xx.xx.xxxx Mogadishus, tema emakeel on somaalia keel ning ta oskab ka inglise ja vene keelt. Isikusamasus tuvastati isiku enda esitatud andmete ja isikusamasuse tuvastamise akti alusel. Isikul ei ole Eestis ega Schengeni alal pereliikmeid, tal puuduvad tuvastatud erivajadused ning PPA-le teadaolevalt puuduvad kinnipidamist välistavad tervisega seotud asjaolud.
4.2.Isiku reisiteekond oli Somaalia – Araabia Ühendemiraadid – Venemaa – Valgevene – Leedu – Läti – Eesti. Isik soovis enda sõnul jõuda Saksamaale. Esialgu tuvastatud andmetel sisenes isik Schengeni alale Leedu Vabariigi kaudu. PPA teeb isiku Leedu Vabariigile üleandmiseks tagasivõtutaotluse ning käsitab Leedut isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise eest vastutava liikmesriigina määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 alusel. Kui Leedu nõustub tagasivõtutaotlusega, alustab PPA isiku üleandmist määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras.
4.3.PPA taotleb isiku kinnipidamist ka VRKS § 65 lg 2 p 2 alusel, et selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevad asjaolud, eelkõige põgenemisohu tõttu. Kui isikut ei saa Leedu Vabariigile üle anda, tuleb rahvusvahelise kaitse menetlus läbi viia Eestis. Menetluses tuleb selgitada välja isiku väited ja taotluse aluseks olevad asjaolud, koguda asjakohast teavet ja tõendeid ning hinnata isiku rahvusvahelise kaitse vajadust.
4.4.PPA põhjendab põgenemisohtu VRKS § 65 lg 3 p 1 ja VSS § 68 p 6 alusel. Isik saabus Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult, ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust esimeses liikmesriigis ning avaldas soovi kaitset taotleda alles pärast kinnipidamist. Isik on öelnud, et tema eesmärk oli jõuda Saksamaale. PPA hinnangul annavad need asjaolud alust arvata, et isik võib vabaduses viibides jätkata liikumist teise liikmesriiki, hoiduda Leedule üleandmisest või jätta tulevikus tekkiva lahkumiskohustuse vabatahtlikult täitmata.
4.5.PPA hinnangul ei ole leebemad meetmed piisavad. VRKS § 67 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivid ega VRKS § 60 lg-tes 1 ja 2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud ei tagaks kinnipidamise eesmärki. Isik viibib Eestis ebaseaduslikult, tema suhtes esineb põgenemise oht, Eesti ei ole talle tuttav riik, tal puuduvad dokumendid ja piisavad rahalised vahendid. Isiku senine ebaseaduslik liikumine läbi mitme riigi ning kavatsus jõuda Saksamaale annavad PPA hinnangul alust arvata, et ta ei pruugi vabaduses viibides järgida talle pandud kohustusi ega olla ametiasutusele üleandmis- ja kaitsemenetluseks kättesaadav.
5.Kohus vaatas PPA taotluse läbi 30.09.2026 kohtuistungil.
3-26-3071
6.Isik selgitas kohtuistungil Eestisse saabumise asjaolusid ja et ta soovis tulla Eestisse, et esitada rahvusvahelise kaitse taotlus. Varasemalt tal palju infot Eesti kohta ei olnud. Eestisse tuli ta üheskoos isikutega, kellega koos ta kinni peeti.
7.Isiku esindaja selgitas kohtuistungil, et isiku kinnipidamiseks on olemas seadluslik alus ja esindajal ei ole vastuväiteid kinnipidamise tähtaja osas.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus rahuldas 30.09.2026 kohtuistungil PPA taotluse suulise resolutsioonmäärusega ning esitab käesolevas määruses kirjalikud põhjendused.
9.VRKS § 66 lg 2 alusel võib halduskohus anda PPA-le loa pidada rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni kuni neli kuud VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud juhtudel (vt ka VRKS § 66 lg 1). Kinnipidamine on lubatud üksnes siis, kui leebemaid alternatiive ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada (VRKS § 65 lg 1). Riigikohtu halduskolleegium on rõhutanud, et rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine on erandlik abinõu, mille vajalikkust ja proportsionaalsust tuleb põhjendada isiku konkreetsete asjaolude põhjal (RKHKo 3-19-1068/39).
10.VRKS § 65 lg 2 p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui esineb põgenemise oht. VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. Mõlemal juhul eeldab kinnipidamine põgenemisohu esinemist.
11.Kohus leiab, et praegusel juhul on kinnipidamine võimalik mõlemal PPA viidatud alusel ning menetluse praeguses etapis võib nendele alustele tugineda üheaegselt. PPA viib esmajärjekorras läbi isiku Leedu Vabariigile üleandmise menetlust. Määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 kohaselt vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest üldjuhul esimene liikmesriik, kuhu taotleja Schengeni alale ebaseaduslikult sisenes. Asjas kogutud andmed, sealhulgas isiku selgitused ja taustakontrolli kokkuvõte, annavad põhjendatud aluse arvata, et isiku esimene Schengeni alale saabumise riik oli Leedu, kust ta liikus Läti kaudu edasi Eestisse. Seega on PPA alustanud esmaseid toiminguid üleandmismenetluses, mille läbiviimisel tuleb järgida määruses (EL) 2024/1351 sätestatud tähtaegu.
12.VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldamine ei eelda, et vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteade oleks juba esitatud või vastutav liikmesriik lõplikult kindlaks määratud. Määruse (EL) 2024/1351 art 38 lg 1 järgi algatatakse vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlus viivitamata. Määruse art 45 lg 1 eeldab sõnaselgelt, et art 44 alusel kinnipidamine võib eelneda vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteate esitamisele. Seega võib VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldada ka ajal, mil vastutuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud veel kestavad.
13.Taotluses esitatud andmete põhjal on tõenäoline, et Eesti ei vastuta puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest ning vastutav liikmesriik on Leedu Vabariik. PPA on kinnitanud, et esitab isiku üleandmise taotluse esimesel võimalusel ning tal on
3-26-3071 väljakujunenud toimiv praktika isikute üleandmiseks teise liikmesriiki. Kohtul ei ole alust arvata, et menetlus ei võiks ka praegusel juhul toimida ladusalt.
14.PPA ei ole veel jõudnud Leedule tagasivõtutaotlust esitada ning määruse (EL) 2024/1351 art 45 kohaselt on selleks aega kuni kaks nädalat. Kui üleandmine osutub võimalikuks, ei tule Eestil puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust sisuliselt lahendada. Kui Leedu keeldub isikut vastu võtmast, tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus lahendada Eestis. Seetõttu on mõlemad kinnipidamise alused asjakohased. Ebaseadusliku rändesurve olukorras ei oleks põhjendatud nõuda PPA-lt iga kinnipidamise aluse kohta eraldi taotluse esitamist, kui kinnipidamise alused esinevad samaaegselt. Selline nõue ei oleks kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega.
15.Kui leiab kinnitust, et rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutab teine liikmesriik ning see liikmesriik nõustub isiku vastu või tagasi võtma, on tegemist samas asjas kohtulikult hinnatud üleandmismenetluse järgmise etapiga, mitte uue kinnipidamise eesmärgiga. VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel kinnipidamisel tuleb üleandmismenetluses järgida määruse (EL) 2024/1351 art-s 45 sätestatud tähtaegu. Kui Leedu Vabariik peaks vastama eitavalt, jätkab PPA puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlust Eestis, arvestades selleks sätestatud tähtaegu.
16.Põgenemisohuna käsitatakse olukorda, kus esineb mõni VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse õiguses sätestatud erisusi (VRKS § 65 lg 3 p 1).
16.1.Käesolevas asjas tuleneb põgenemisoht asjaolude kogumist. Isik saabus Eestisse teekonnal Somaalia – Araabia Ühendemiraadid – Venemaa – Valgevene – Leedu – Läti – Eesti. Ta sisenes Schengeni alale ebaseaduslikult Leedu kaudu, liikus sealt edasi Eestisse ning avaldas siin soovi rahvusvahelist kaitset taotleda alles pärast kinnipidamist. Isik on ise öelnud, et tema eesmärk oli jõuda Saksamaale. Need asjaolud annavad aluse arvata, et vabaduses viibides võib isik jätkata liikumist teise liikmesriiki ega pruugi olla üleandmis- või kaitsemenetluses ametiasutustele kättesaadav.
17.Isiku Schengeni alale ja Eestisse saabumise ning Eestis viibimise asjaolud kogumis kinnitavad põgenemisohu esinemist PPA viidatud VSS § 68 p 6 alusel. Isik on ebaseaduslikult liikunud läbi mitme riigi, ei taotlenud kaitset esimeses liikmesriigis ja kavatses enda sõnul jõuda Saksamaale. Kuigi isik on kinnipidamise järel menetlustoimingutes koostööd teinud, ei kaalu see asjaolude kogumis üles tema edasiliikumise kavatsusest ja varasemast liikumisest tulenevat ohtu, et ta võib menetlusest kõrvale hoiduda.
18.VRKS § 67 lg 1 kohaselt võib PPA kohaldada kinnipidamise asemel leebemaid meetmeid: elamist kindlaksmääratud kohas, PPA-s registreerimas käimist või dokumendi hoiule andmist (vt VRKS § 67 lg 2 ja § 60 lg 1 koostoimes). Kohus on hinnanud neid meetmeid puudutatud isiku olukorras eraldi. Isikul puuduvad Eestis teadaolev elukoht, püsivad sidemed, isikut tõendav dokument ja piisavad vahendid iseseisvaks toimetulekuks. Tema teekond läbi mitme riigi ja väljendatud kavatsus jõuda Saksamaale näitavad, et kohustus elada kindlaksmääratud kohas või käia PPA-s registreerimas ei tagaks praeguses menetlusstaadiumis piisavalt tema
3-26-3071 kättesaadavust. Dokumendi hoiuleandmine ei ole võimalik, sest isikul puudub dokument. Seetõttu ei ole kinnipidamise eesmärki praegu võimalik leebema meetmega saavutada.
19.PPA-l on kohustus isik viivitamata kinnipidamiskeskusest vabastada, kui kinnipidamise alused ära langevad (VRKS § 71 lg 1). VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel, s.o isiku teisele riigile üleandmiseks kinnipidamisel, tuleb kinnipidamise aluse äralangemist hinnata määruse (EL) 2024/1351 art-st 44 tulenevate tähtaegade põhjal. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 4 järgi tuleb isik vabastada muu hulgas juhul, kui üleandev liikmesriik ei pea kinni vastuvõtmispalve esitamise tähtaegadest, ei tee art 42 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul üleandmisotsust või kui üleandmine ei toimu art 45 lg-s 3 nimetatud viienädalase tähtaja jooksul.
20.Määruse avaldamise korral tuleb puudutatud isiku nimi ja sünniaeg asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 5, VRKS § 9 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.