4.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade PankrS § 175 lg 7 alusel V.Y kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 07.06.2022 määrusega välja V.Y pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Oksana Kutšmei. Tartu Maakohtu 01.06.2023 määrusega (jõustus 20.06.2023) lõpetati V.Y pankrotimenetlus raugemise tõttu ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. V.Y kohustustest vabastamise menetluses jäeti
usaldusisik määramata ja kohustati V.Y-d ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama aruandeid kaks korda aastas, hiljemalt 10.juunil ja 10. detsembril ning tegema võlausaldajate väljamakseid iga aasta 25. mail. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 19 579,87 eurot (II järgu nõuded).
2.Võlgnik on menetluses esitanud aruandeid 08.01.2024, 26.06.2024, 04.01.2025, 11.07.2025, 19.02.2026 ja lõpparuande 23.06.2026. Võlgnikule on määratud osaline töövõime. Võlgnik töötas 2025.a esimesel poolaastal ettevõttes Txxxxxxxxx OÜ, seejärel oli registreeritud töötuna ning alates 1. novembrist 2025 on ta määratud puudega lapse hooldajaks. Samuti asus võlgnik 2025. a novembris tööle ExxxxxxEhitus OÜ, kuid terviseprobleemide tõttu viibis kuni maikuuni töövõimetuslehel ning Töötamise registri andmetel on tööleping katseajal lõpetatud. Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud töötasu, töövõimetoetus, ajutise töövõimetuse hüvitis ning puudega lapse hooldajatoetus.
3.Võlgnik esitas 23.06.2026 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks kolme aasta möödumise tõttu ning selgitas, et on täitnud seadusest tulenevaid kohustusi vastavalt oma tegelikele ja objektiivsetele võimalustele. Võlgniku töötamist on mõjutanud tema tervislik seisund ja osaline töövõimetus, puudega lapse hooldamine ning võlgniku elukoht kuna piirkonnas on sobivate töökohtade valik väga väike ning ühistranspordiga tööl käimine äärmiselt keeruline.
4.Kohus andis 30.07.2026 võlausaldajatele võimaluse esitada seisakoht menetluse lõpetamise osas.
4.1.Bondora AS vastas 30.07.2026, et maksed võlgniku poolt puuduvad ja nõude jääk on 11290,06 eurot. Bondora AS ei ole nõus võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamisega ega soovi enda ärakuulamist kohtuistungil.
4.2.B2 Impact OÜ esitas seisukoha 03.08.2026. Võlausaldaja nõude katteks ei ole kohustustest vabastamise menetluses ühtegi tagasimakset tehtud, millest ei saa järeldada ka mõistlikult tulutoova tegevuse otsimisega. Võlausaldaja nõuete aluseks on kohtulahend, mis tähendab, et võlausaldaja on lisaks teinud kulutusi ka kohtukulude näol. Võlausaldaja palub võlgnik jätta kohustustest vabastamata.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
6.Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. PankrS § 1933 lg 2 kohaselt, kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus 01.06.2023 kohtumäärusega, mis jõustus 20.06.2023, saab kohus otsustada PankrS § 1933 lg 2 järgi võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise alates 20.06.2026. 2/5
7.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
8.Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud PankrS § 175 lg 2 sätestatust, võlausaldajate seisukohtadest ja võlgniku poolt avaldatust.
9.Kohus on V.Y taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
10.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. V.Y ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
11.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
11.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete kohaselt oli võlgnikul kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel määratud osaline töövõime. Tervisest tulenevatel põhjustel ei ole võlgnik leidnud endale sobivat püsivat tööd – ta on lühiajaliselt töötanud ettevõtetes Txxxxxxxxd OÜ ja Exxxxx Ehitus OÜ. Võlgnik on olnud Töötukassas registreeritud ja on alates 2025.a novembrist määratud puudega lapse hooldajaks. Riigikohus on tsiviilasjas 2-11-24696 30.10.2019 lahendis leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal tõepoolest kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Nii võib täistööajaga töötamise kohustuse välistada nt perekondlike kohustuste täitmine (laste kasvatamine, abi vajavate perekonnaliikmete hooldamine) või seadusest tulenevad piirangud, mis takistavad võlgnikul töötada. Antud juhul saab pidada osalist töövõimet, võlgniku terviseprobleeme ja puudega lapse hooldamist kogumis piisavaks põhjuseks, et võlgnik pole püsivalt töötanud. Samuti on võlgnikul töö leidmist raskendanud elukoht kuna piirkonnas on sobivate töökohtade valik väike. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.
11.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud kõik aruanded ning aruannetele on lisatud kõik konto väljavõtted. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik alati vastanud ning puuduvad andmed, et ta varjanuks oma vara. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.
PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.
Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud töötasu, töövõimetoetus, ajutise töövõimetuse hüvitis ning puudega lapse hooldajatoetus. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele, mistõttu ei ole 3/5
usaldusisik võlausaldajatele väljamakseid teinud. Ehkki võlgnik ei ole ka vabatahtlikult näidanud üles tahet panustada menetlusele eesmärgipäraselt võlausaldajate nõuete rahuldamisse, ei saa seda pidada seaduse järgi loovutamiskohustuse rikkumiseks. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust.
11.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel saanud pärimise teel vara, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.
11.5.PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.
12.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1–2 ja lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasja nr 3-2-146-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Kohus ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks varjanud oma sissetulekuid, eesmärgiga jätta võlausaldajate nõuded tasumata või jätta süüliselt võlausaldajatele väljamaksed tegemata. Kohus, hinnates võlgniku käitumist PankrS §-s 173 sätestatud kohustuste täitmises, on seisukohal, et võlgnik ei ole oma kohustusi süüliselt rikkunud. Kohus on arvamusel, et võlgnikule ei saa panna menetluses ebarealistlikke ootusi tulu teenimiseks. Võlgnik on selgitanud (ja esitanud kohtule tõendid), millised on olnud tema võimalused tulu teenida ning milline on tema tervislik seisund ja perekondlikud kohustused. Kohus leiab, et konkreetse juhtumi asjaolud annavad aluse võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja vabastada võlgnik kohustustest. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused.
13.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Võlgnik on oma kohustusi menetluse jooksul täitnud vastavalt enda ja oma ülalpeetava tervislikule seisundile. Võttes arvesse kohtule esitatud tõendeid, mille kohaselt oli võlgnikul käesoleval suvel operatsioon ning sellega seotud taastumine võtab aega, siis ei pea kohus tõenäoliseks, et ka menetluse pikendamisel oleks võlgnikul võimalik nõuete katteks eraldisi teha. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist.
14.Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 sätestatud alused, mil kohus 4/5
keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et V.Y tuleb juhindudes PankrS § 1933 lg 2 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
15.PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
16.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud V.Y pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka V.Y pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
17.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Aruanne on kohtule esitatud 23.06.2026 ja kohus loeb PankrS § 172 lõikes 4 toodud kohustuse täidetuks. V.Y saab usaldusisiku kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Maimu Laumets
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.