4.Käesoleva määruse jõustumisel lõpeb kohtu 03.11.2025.a määrusega (resolutsiooni p.9) K.L. varale seatud käsutuskeeld.
5.Rahuldada K.L. usaldusisiku Evelin Laanemäe tasu taotlus ja määrata usaldusisiku Evelin Laanemäe tasu suuruseks K.L. kohustustest vabastamise menetluses 198 eurot.
6.Anda K.L.-ile hüvitamiskohustusega menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest 198 eurot.
7.Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta usaldusisiku Evelin Laanemäe usaldusisiku tasu katteks riigi vahenditest 198 eurot Mittetulundusühing Nõutuba (registrikood 80303499) arveldusarvele nr EE142200221049196550.
8.Välja mõista K.L.-ilt menetlusabikulu 198 eurot riigituludesse.
9.Anda K.L.-ile tähtaeg menetlusabikulu riigituludesse tasumiseks 30 päeva arvates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Menetlusabikulu tuleb tasu Maksu-ja Tolliameti arvelduskontole, mille rekvisiidid on märgitud käesolevale määrusele lisatud makseinfo lehele.
10.Menetlusabikulude tasumisega viivitamise korral tuleb K.L.-il tasuda kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele resolutsiooni punkti 7 osas.
12.Avaldada FIMS § 49 lg 14 alusel teade K.L. kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest. Määruse peale menetluskulude osas võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik rahandusministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Usaldusisiku tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 30.12.2024 kohtumäärusega kuulutati välja K.L. pankrot, algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus ja kohus määras pankrotihalduriks Urmas Trossi. Tartu Maakohtu 03.11.2025 kohtumäärusega lõpetati K.L. pankrotimenetlus raugemise tõttu ning jätkati 30.12.2024 algatatud kohustustest vabastamise menetlust. Kohus määras K.L. kohustustest vabastamise menetluses uueks usaldusisikuks Evelin Laanemäe. Usaldusisik pidi teostama väljamakseid võlausaldajatele iga aasta 31. oktoobriks ja esitama kohtule aruandeid iga aasta 3.novembriks. Esimene aruanne tuli esitada 30.11.2026. Pankrotimenetluses jäi rahuldamata nõudeid kokku 5852,57 eurot.
2.Usaldusisik esitas kohtule 26.06.2026 taotluse, milles märkis, et pole saanud võlgnikuga kontakti ning võlgnik ei ole esitanud usaldusisikule vajalikke andmeid. Usaldusisik palub kohtu abi võlgnikuga kontakti saamiseks. Kohus suhtles võlgnikuga 01.07.2026 telefoni teel ning võlgnik lubas usaldusisikule andmed saata. Usaldusisik teatas kohtule 15.07.2026 et võlgnik ei ole endiselt ühendust võtnud ega andmeid esitanud. Kohus püüdis võlgnikuga telefoni teel kontakti saada 29.07.2026, kuid see ei õnnestunud. Kohus pöördus info
saamiseks K.L. kriminaalhooldaja poole. Vastuse kohaselt ei oma võlgnik alates 08.06.2026 ametlikku töökohta ning on töötuna arvel Eesti Töötukassas.
3.Kohus kohustas võlgnikku andma võlgniku vanne FiMS § 49 lg 7 alusel ja määras võlgniku vande andmiseks istungi 28.09.2026. Võlgnik esitas 23.09.2026 kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks kuna ei soovi käimasoleva menetlusega jätkata.
4.28.09.2026 esitatud tasu taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmisele kokku 3 tundi järgmiselt: päringute saatmine pankadele, vastustega tutvumine, säilitamine – 30 minutit; avaldused seoses Smart-ID loomisega 05.2026; 08.2026 – 30 minutit; kliendiga suhtlemine telefoni/e-kirjade vahendusel, korduvate päringute edastamine – 1 tund; kohtu teavitamine, kokkuvõtte koostamine – 1 tund. Usaldusisik palub kohtul määrata tasuks 198 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest (tunnitasuga 66 eurot).
5.Usaldusisik esitas 29.09.2026 seisukoha, milles leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada võlgnikku kohustustest vabastamata kuna võlgnik on rikkunud FIMS § 47 lg 1-4 tulenevaid kohustusi. Võlgniku käitumine (kontaktide varjamine, sissetulekute varjamine, välismaisele kontole raha suunamine ning päringute eiramine) on olnud tahtlik ja takistanud täielikult usaldusisiku järelevalvet ning võlausaldajate huvide kaitsmist.
KOHTU SEISUKOHT
1.FIMS § 49 lg 8 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
2.FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
3.FIMS § 49 lg 7 sätestab, et võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
4.Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud.
5.FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Usaldusisik ei ole võlgnikuga ühendust saanud ning võlgnik ei ole teavitanud usaldusisikule elu- ja tegevuskoha vahetusest. Kriminaalhooldaja vastuse kohaselt võlgnik
käesolevalt ei tööta ja on registreeritud töötuna Eesti Töötukassas. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, töötutoetus, ülekanded erinevatelt eraisikutelt ja hasartmängutulu. Puuduvad andmed võlgniku välismaa arvelduskonto sisu kohta. Võlgnik usaldusisikule loovutusi teinud ei ole. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud FIMS § 47 lõigetes 1 ja 2 ning § 49 lõikes 7 toodud kohustusi teatada kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
6.FIMS § 47 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Kuna võlgnik ei ole esitanud usaldusisikule andmeid enda sissetulekute kohta, siis kohtul puuduvad täielikud andmed hindamaks FIMS § 47 lõigetes 3–5 toodud loovutuskohustuse täitmist.
7.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Riigikohus on 17.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p-s 11 selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (FIMS § 47 lg 1). Seega on kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine kooskõlas füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise regulatsiooni eesmärgiga põhjendatud üksnes juhul, kui võlgnikul on reaalne võimalus menetluses osaleda ja teha kõik endast sõltuv võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnik ei ole olnud kättesaadav usaldusisikule ega kohtule ning ei ole esitanud usaldusisikule vajalikke andmeid. Võlgnikule on pankrotimenetluses korduvalt selgitatud tema kohustusi (06.11.2024 ja 24.09.2025 istungitel) ja talle on kohustustest vabastamise menetluses nimetatud usaldusisik, kelle päringutele ei ole võlgnik vastanud. Usaldusisiku poolt edastatud võlgniku konto väljavõtetelt nähtuvaid üksikud töötasu laekumised ja peamiselt eraisikute kanded. Lisaks hulgaliselt kandeid hasartmängukeskkondadele (Optiwin, Pafer, Paf, Unibet, Novoloto). Kohus määras võlgniku vande andmiseks istungi 28.09.2026, kuid kuna võlgnik esitas 23.09.2026 avalduse menetluse lõpetamiseks, siis jäeti toiming ära. Kohus leiab, et võlgnik on oma käitumisega näidanud, et tal puudub huvi menetluse läbimise vastu ja ta on tahtlikult jätnud oma FIMS § 47 lõigetes 1–5 ja § 49 lõikes 7 nimetatud kohustused täitmata ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pärast vande all teabe andmise kohustamist esitas võlgnik hoopiski avalduse menetluse lõpetamiseks.
8.Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluses on ilmnenud enne kolme aasta möödumist FIMS § 49 lõigetes 5 ja 7 nimetatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata. Kohtu algatusel ja usaldusisiku hinnangul tuleb FIMS § 49 lg 8 alusel keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik on rikkunud FIMS § 47 lõigetes 1–5 nimetatud kohustusi tahtlikult ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
9.FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus keeldub K.L. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka K.L. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
10.Kuna kohus lõpetab K.L. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Evelin Laanemäe FIMS § 55 lg 1 p 1 alusel vabastada usaldusisiku kohustustest K.L. kohustustest vabastamise menetluses.
11.Kohus on 03.11.2025.a määrusega seadnud menetluse tagamiseks käsutuskeelu K.L. varale, keelates K.L.-il temale kuuluva vara, s.h. pangakontodele laekuva raha käsutamine ilma usaldusisiku nõusolekuta. Käsutuskeelu seadmine hõlmas kõiki K.L. nimel olevaid pangakontosid, s.h. arvelduskontot ja ettevõtluskontot. Kuna kohus lõpetab K.L. suhtes toimuva kohustustest vabastamise menetluse, lõpevad koos menetluse lõppemisega ka menetluse tagamiseks seatud abinõud (FiMS § 16 lg 3). Menetluse tagamise abinõud lõpevad käesoleva kohtulahendi jõustumisel. Usaldusisiku tasu määramine
12.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (2025-31.03.2026. a 88,60 eurot, alates 01.04.2026 94,60 eurot). FIMS § 54 lg.6 kohaselt Usaldusisiku tasu makstakse ja kulutused hüvitatakse kohustustest vabastamise menetluses kohtumääruse alusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel. Usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast.
13.Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele kolm tundi tunnitasuga 66 eurot; kokku 198 eurot (käibemaksuta).
14.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku Evelin Laanemäe tasuks määrata 198 eurot.
15.Usaldusisik on kohtule esitatud ülevaates märkinud, et tema ametialasele kontole ei ole võlgniku poolt loovutusi aruandeperioodil tehtud Seega tuleb kasutada menetlusabi. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluses võlgnikule antud menetlusabi väljamõistmine pankrotivõlgnikult riigi tuludesse toimub TsMS § 183 lg.2 alusel, millest teine ja kolmas lause sätestavad: Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti
väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
16.FIMS § 8 lg.5 sätestab: Võlgade ümberkujundamise kava täitmise või kohustustest vabastamise korral ei pea võlgnik riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama. Kuna kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, tuleb võlgnikult menetlusabikulud riigi kasuks välja mõista. TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 2 kohaselt võib TsMS § 179 lg-s 1 nimetatud kulud pärast asjas tehtud lahendi jõustumist välja mõista määrusega nii kohus, kelle menetluses kulud tekkisid, kui ka asja lahendanud maakohus. TsMS § 179 lg 5 järgi peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 51 kohaselt samas paragrahvis nimetatud menetluskulud tasutakse ja tasaarvestatakse maksukorralduse seaduses (MKS) sätestatud korras. TsMS § 179 lg 9 näeb ette, et kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.
17.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus K.L.-ilt TsMS § 179 lg 1 alusel välja menetlusabikulud (usaldusisiku tasu) summas 198 eurot riigituludesse. TsMS § 179 lg-te 5 ja 9 järgi on K.L. kohustatud käesoleva määruse täitma selle jõustumisest alates 30 päeva jooksul (kohus kohaldab seaduses ettenähtust teistsugust tähtaega) ning maksmisega viivitamise korral tasuma viivist seadusjärgses määras kuni kohustuse täitmiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.