MR Trade OÜ hagi MMVC OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
550 eurot 17 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: MR Trade OÜ (registrikood 12686623), seaduslik esindaja X.P Kostja: MMVC OÜ (registrikood 16633262), seaduslik esindaja G.V
Kohtuistungi toimumise aeg
10. september 2026
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista MMVC OÜ-lt MR Trade OÜ kasuks välja 541 eurot 31 senti (s.o põhivõlgnevus 439 eurot 20 senti ja otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 102 eurot 11 senti).
3.Mõista MMVC OÜ-lt MR Trade OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt (439 eurolt 20 sendilt) määras 0,05% päevas alates 26. septembrist 2026 kuni põhivõla tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud MMVC OÜ kanda.
5.Mõista MMVC OÜ-lt MR Trade OÜ kasuks välja riigilõiv 100 eurot.
6.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti
kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.MR Trade OÜ (hageja) esitas 19. oktoobril 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse MMVC OÜ-lt (kostjalt) 468 euro 90 sendi saamiseks. Kuivõrd kostja esitas vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks Tartu Maakohtule.
2.Hageja esitas 18. novembril 2025 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja 468 eurot 90 senti (s.o põhinõue 445 eurot 30 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 23 eurot 60 senti), samuti viivis põhinõudelt (445 eurolt 30 sendilt) määras 0,05% päevas alates 1. novembrist 2025 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 4. aprillil 2024 raamatupidamisteenuse kokkuleppe, mille kohaselt koostas hageja kostjale majandusaasta aruannet. Hageja tehtud töö ei piirdunud üksnes majandusaasta aruande koostamisega, sest kostja esitatud algandmed olid puudulikud või ebaõiged. Enne aruande koostamist tuli hagejal teha lisatöid, mh valuutakontode ja saldode kontrolli, USD, EUR ja GBP tehingute ning kursivahede korrigeerimist, Wise’i ja Revoluti kontodega seotud kannete kontrollimist, EMTA andmetega kooskõla kontrollimist, samuti kostja juhendamist ja tema tehtud paranduste ülevaatamist. Majandusaasta aruande koostamise ja lisatööde tegemise eest esitas hageja kostjale arve nr 1848 summas 445 eurot 30 senti. Kostja ei ole arvet praeguse ajani tasunud.
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja rahuldada hagi 140 euro ulatuses. Kostja tellis hagejalt majandusaasta aruande koostamise (140 eurot), kuid ei ole lisatöid tellinud. Hageja kehtestas kostjale raamatupidamiskriteeriumid selleks, et kostja saaks raamatupidamist iseseisvalt pidada. Selle konsultatsiooni eest tasus kostja juba aprillis 2024. Hiljem muutis hageja kriteeriume ja just seetõttu pidi kostja juba tehtud raamatupidamiskandeid ümber tegema.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Esmalt märgib kohus, et menetluses on kohtule esitatud võõrkeelsed tõendid (leping, poolte e-kirjavahetus, WhatsApp’i vestluses). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 33 lg 1 teine lause sätestab, et kui menetlusosalise kohtule esitatud dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu. Arvestades poolte suhtluse mahtu, ei pidanud kohus tõendite tõlkimist mõistlikuks. Samuti on poolte suhtluskeel olnud inglise keel ning ka kostja ei ole ingliskeelsete tõendite vastuvõtmisele vastu vaielnud. TsMS § 33 lg 1 teise lause ei nõudnud kohus hagejalt esitatud tõendite tõlkimist.
6.Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli 4. aprillil 2024 sõlmitud raamatupidamisteenuse kokkulepe (dtl 105 – 107). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja igapäevase raamatupidamisega tegeles kostja ise, hageja pidi koostama kostja 2024. aasta majandusaasta aruande. Majandusaasta aruande koostamise eest pidi kostja tasuma hagejale 140 eurot (dtl 89). Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et hageja koostas 2024. aasta majandusaasta aruande ja esitas selle äriregistrile.
7.Kohus on seisukohal, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
8.Praeguses asjas leppisid pooled kokku selles, et hageja koostab kostja 2024. aasta majandusaasta aruande ja kostja tasub selle eest hagejale 140 eurot. Arve nr 1848 (dtl 154) sisaldab mh 2024. aasta majandusaasta aruande koostamise tasu 145 eurot (lisandub käibemaks). Kuivõrd pooled leppisid kokku tasus 140 eurot, ei saa hageja nõuda kostjalt 145 euro tasumist. Kohtuistungil kinnitas kostja, et ta ei ole arvet üldse tasunud. Samas ei õnnestunud kohtul kohtuistungil kindlaks teha, miks kostja ei ole tasunud arvet selles osas, mis seondub majandusaasta aruande koostamisega. Kohus on seisukohal, et hageja nõue majandusaasta aruande koostamisega seonduvalt on põhjendatud 140 euro ulatuses (lisandub käibemaks), kokku 170 euro 80 sendi ulatuses. Kohus jätab hageja nõude majandusaasta aruande koostamisega seonduvalt rahuldamata 5 euro ulatuses (koos käibemaksuga 6 euro 10 sendi ulatuses).
9.Järgmisena analüüsib kohus, kas hageja nõue lisatöö osas on põhjendatud. Arvelt nr 1848 (dtl 154) nähtuvalt on hageja teinud 4 tundi lisatööd tunnitasuga 55 eurot (kokku seega 220 eurot, millele lisandub käibemaks). Lisatööde eest tasu nõudmise eelduseks on, et pooled on kokku leppinud tööde tegemises ja nende eest makstavas tasus (VÕS § 635 lg 1). Lepingu p 3.1 kohaselt tasub klient raamatupidajale teenuste osutamise eest tasu, mis arvestatakse tehtud kirjete arvu, muude raamatupidamistoimingute ning vajaduse korral lisatööle kulunud aja alusel. Lisatööle kulunud aeg kajastatakse igakuisel arvel (edaspidi tasu) (inglise keeles „customer pays to accountant for providing services remuneration according to the number of entries and the various accounting activities and, if necessary, the time spent on additional work, which is recorded in the monthly invoice hereinafter „Fee“). Seega on pooled kokku leppinud, et vajadusel tuleb kostjal tasuda ka lisatööde eest.
10.Hageja selgitas kohtuistungil, et ta ei teavitanud kostjat eraldi lisatööde tegemise vajalikkusest majandusaasta aruande koostamisel. Hageja selgitas hagis ja täiendavalt ka kohtuistungil, et majandusaasta aruande koostamisel kontrollib hageja, kas saldod on õiged (Maksu- ja Tolliameti saldo, võlad tarnijatele jne). Kui saldod on õiged, saab hagejal koostada majandusaasta aruande. Praegusel juhul oli kostja raamatupidamises ebakõlasid ning seega tuli hagejal välja selgitada, kas erinevus tulenes kannetest. Hageja on esitanud WhatsApp’i vestluse (dtl 143 – 150), millest nähtuvalt on hageja põhjalikult selgitanud kostjale, milliseid
andmeid tuleb majandusaasta aruande koostamiseks parandada. Hageja selgitas, et korrigeeris detsembri käibedeklaratsiooni. Lisaks tegeles hageja ka Simplbooks’is andmete ülevõtmisega. Kostja ei ole hageja selgitusele vastu vaielnud. Kohus nõustub hagejaga selles, et see on käsitlev lisatööna, mitte majandusaasta aruande koostamise osana. Seega on kohus seisukohal, et kostjal on kohustus tasuda ka lisatööde eest.
11.VÕS 637 lg 1 kohaselt, kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Lisatöö tasustamisel on hageja lähtunud 55 euro suurusest tunnitasust (lisandub käibemaks). Kohtute esitatud tõenditest nähtub, et aprillis 2024 esitatud arvel nr 5974 (dtl 119) oli tunnitasuks samuti 55 eurot (lisandub käibemaks). Seega on tegemist tavalise tasuga VÕS § 637 lg 1 mõttes. Hageja on hagi p-des 3.2 – 3.3 selgitanud ka lisatöö arvestust perioodil
29.maist 2025 kuni 12. juunini 2025. Kohus on seisukohal, et ka hageja arvestatud tundide arvestus (4 tundi) on kohtule esitatud tõendeid arvestades põhjendatud.
12.Eelnevat ei mõjuta kostja esitatud tõendid kostja juhatuse liikme majanduse ja rahanduse magistrikraadi olemasolu kohta (dtl 192 – 199). Kostja juhatuse liikme välisriigis omandatud haridus ei tähenda kohtu hinnangul automaatselt seda, et tema Eestis tehtud raamatupidamine oli korrektne ning seda ei pidanud parandama. On eluliselt usutav hageja selgitus selle kohta, et eri riikides on raamatupidamise nõuded erinevad ning ka kutsetegevuses tegutsevalt raamatupidajalt ei saa eeldada, et ta valdab teise riigi raamatupidamisnõudeid sellisel tasemel, mis võimaldaks tal selles riigis raamatupidamist nõuetekohaselt pidada. Kohtu järeldust ei mõjuta ka asjaolu, et aprillis 2024 tasus kostja hagejale raamatupidamisteenuse eest. Arvelt nr 5974 (dtl 119) nähtuvalt oli tegemist märtsi 2024 konsultatsiooni ja ülevaate ning käibedeklaratsioonide esitamise teenusega. Seega oli arve nr 5974 seotud konkreetse teenusega. Kohtu hinnangul ei ole ka kahetunnise konsultatsiooni jooksul võimalik anda ammendavaid juhiseid Eestis peetava raamatupidamise osas. Seega ei saa kohus nõustuda kostja väitega selle kohta, et lisatööde tegemise tingis hageja enda juhiste hilisem muutmine.
13.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu (dtl 139 – 141) p 5.3 kohaselt on viivise määr 0,5% päevas. Hagis ja viivise arves (dtl 121) on hageja aga lähtunud viivise määrast 0,05% päevas. Kuivõrd hagimenetluses on kohus seotud hageja nõudega (TsMS § 5 lg 1), ei saa kohus mõista kostjalt hageja kasuks suurema viivise, kui hageja on taotlenud. Kuivõrd kohus jätab hageja põhinõude 6 euro 10 sendi ulatuses rahuldamata, teeb kohus uue viivise arvestuse. Hageja on arvestanud viivist perioodi 18. juuni 2025 kuni 31. oktoober 2025 eest. Kohus arvestab viivise välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Viivis perioodi eest 18. juuni 2025 kuni 25. september 2026 (otsuse tegemise aeg) põhinõudelt (439 eurolt 20 sendilt) on 102 eurot 11 senti (siinkohal kasutas kohus viivisekalkulaatorit). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka viivise põhivõlalt alates 26. septembrist 2026 kuni põhivõla tasumiseni määras 0,05% päevas.
14.Eelneva tõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 439 eurot 20 senti (140 + 220) x 1,22) ja otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 102 eurot 11 senti, kokku 541 eurot 31 senti. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka viivise põhivõlalt (439 eurolt 20 sendilt) alates 26. septembrist 2026 kuni põhivõla tasumiseni määras 0,05% päevas. 6 euro 10 sendi ulatuses jääb nõue rahuldamata.
15.Viimaks käsitleb kohus menetluskulusid. Kuigi kohus jättis hageja nõude osaliselt rahuldamata, moodustab rahuldamata jäänud nõue (6 eurot 10 senti) hageja nõuetest vaid väga väikse osa. Samuti ei olnud rahuldamata jäänud nõudel sisulist mõju menetluse mahule ega menetluskulude tekkimisele. TsMS § 163 lg 1 alusel peab kohus põhjendatuks jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
16.Hageja menetluskulu on riigilõiv 100 eurot. Hageja kinnitas kohtuistungil, et muid menetluskulusid pole tal tekkinud. Kuivõrd riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, on tegemist põhjendatud kuluga. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 100 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.