Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Liniger OÜ hagi A. Z. vastu võla ja viivise nõudes 11 861,47 eurot Hageja Liniger OÜ (registrikood 12186553), lepinguline esindaja V. K., e-post xxx Kostja A. Z. (isikukood xxx), elukoht xxx, e-post xxx
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Kirjalikus menetluses
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt A. Z.lt hageja Liniger OÜ kasuks välja põhivõlg 8271,60 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1885,53 eurot ning edasiulatuv viivis põhivõla (8271,60 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.09.2026 kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhivõla ulatuses.
3.Jätta menetluskulud 95,7% ulatuses kostja kanda ja 4,3% ulatuses hageja kanda.
4.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2976,27 eurot.
5.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2976,27 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Liniger OÜ (hageja) esitas 21.10.2024 Harju Maakohtule hagi A. Z. (kostja) vastu võla ja viivise nõudes. Hageja nõuab kostjalt põhivõlga 8271,60 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist 570,74 eurot ja viivist määraga 0,1% päevas põhivõlalt alates 21.10.2024 kuni põhivõla tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt on kostja xxx korteri omanik. 2024. a mais pöördus kostja hageja poole nimetatud korteris kapitaalremondi tegemiseks hinnapakkumise saamiseks. 24.05.2024 tegi hageja pakkumise hinnaga 18 899 eurot + käibemaks. Kostja vastas pakkumisele nõustumusega ja palus hagejal asuda töid tegema. Tööd algasid 31.05.2024. Sellega loeb hageja pooltevahelise töövõtulepingu sõlmituks. Pärast tööde alustamist pöördus kostja hageja poole palvega esitada esimene arve tööde eest mitte tema enda nimele, vaid tema ettevõtte nimele. 03.06.2024 edastas kostja hagejale oma ettevõtte andmed (X OÜ), ent samas e-kirjas märkis, et kui osa töid tehakse ettevõtte nimel, siis müügi korral ei saa ta remondikulusid müügihinnast maha arvata, kuna kostja kavatseb korteri hiljem müüa eraisikuna ja peab näitama remondikulusid, et maksta tulumaksu hinnaerinevuselt müügihinna ja remondikulude vahel. Hageja vastas kostjale, et sellisel juhul tuleb arve vormistada kostja nimele. 06.06.2024 edastas hageja kostjale teostatud tööde vaheakti koos aktile vastava arvega, mille alusel tuli tasuda 6 161,00 eurot (5 050,00 eurot + käibemaks). Aktil on märgitud kuupäevaks 30.05.2024 ning hageja selgitas akti edastades kostjale, et see on vormistatud eelmise kuu seisuga. Kuivõrd kostja ei olnud selleks ajaks asunud kindlale seisukohale, kelle nimele tuleb dokumendid vormistada, märgiti aktis tellijana nii kostja isiklikult kui ka tema ettevõte. Arve oli aga vastavalt kostja esialgsele palvele vormistatud ettevõtte nimele. Kostja tasus arve 07.06.2024 temale kuuluva äriühingu pangakontolt. Asjaolu, et arve on esitatud kostja palvel ettevõtte nimele ja on tasutud ettevõtte kontolt, ei tähenda, et leping sõlmiti X OÜ-ga. Töövõtulepingu sõlmimisel ei olnud hageja teadlik kostja äriühingust. X OÜ asutati 21.05.2024. Hageja kui kogenud äriühing ei oleks sõlminud hiljuti asutatud äriühinguga lepingut summaga üle 20 000 euro. 12.06.2024 saatis hageja kostjale allkirjastamiseks töövõtulepingu. Kostja ei ole lepingut allkirjastanud, kuid ei ole ka ühtegi vastuväidet lepingu tingimustele ega lepingu sõlmimisele esitanud. Seejuures jätkusid korteri remonditööd katkestamatult edasi. Hageja leiab, et kostjale saadetud lepingu tingimused on pooltele siduvad, sest kostja vaikimisi nõustus hageja poolt saadetud lepinguga, jättes lepingu osas mistahes vastuväiteid esitamata. 21.06.2024 toimus poolte kohtumine objektil ja tehtud tööde ülevaatamine. Kostja vaatas tööd üle ning ei esitanud tööde kohta ühtegi pretensiooni. 22.06.2024 edastas hageja teostatud tööde vaheakti ja arve 8 552,20 eurot (7 010,00 + käibemaks). Ühtegi vastuväidet aktis märgitud töödele kostja ei esitanud. Kõnealune arve jäi tasumata. 23.06.2024 tuli kostja objektile ja hakkas täiesti põhjendamatuid pretensioone esitama. Kõik kostja väited olid 2 (9)
seejuures selgelt otsitud. 25.06.2024 nõudis kostja korteri vabastamist hageja asjadest ja tööriistadest. Samal päeval viis hageja oma tööriistad korterist välja ja andis korteri võtmed kostjale üle. 06.08.2024 tegi hageja varasemalt saadetud aktis ja arves väiksemaid parandusi (eemaldas ühe väiksema töö, mis korteri üleandmise hetkel ei olnud veel teostatud) ning saatis kostjale parandatud akti ja arve 8271,60 euro tasumiseks koos nõudekirjaga. Kuivõrd arves ja aktis kajastatud tööd olid juba teostatud, siis nõudekirjas palus hageja tasuda arve hiljemalt 12.08.2024. Kostja arvet ei tasunud. Hageja teostatud ja kostja poolt tasumata jäetud tööd vastavalt aktile on järgmised (sh materjalid): kipsplaadist seinte paigaldus, krohvimistööd, vee- ja kanalisatsioonitorude paigaldus, elektrimontaažitööd (elektrikaablite ja pistikute paigaldus), vee- ja elektritrasside ümberpaigutamine, dekoratiivkarniisi krohvimine, transport, materjalide laadimine ja korrusele viimine. Kostja vastas hageja edastatud parandatud aktile, arvele ja nõudekirjale, et tema nõue vaadatakse läbi alles siis, kui remonditööd on lõppenud ja on teada summa puuduste kõrvaldamiseks, mille Liniger OÜ tegi remonditööde käigus. Samal päeval vastas hageja esindaja kostjale, et hagejale ei ole arusaadav, millistest puudustest kostja kirjutab ning kui kostja väidab, et hageja töödes esinevad puudused, mida ei ole veel kõrvaldatud, siis hageja esindaja teeb ettepaneku kooskõlastada nende puuduste ülevaatamise aeg. Kostja sellele ettepanekule ei vastanud. Hageja esindaja 23.08.2024 meeldetuletusele vastas kostja 28.08.2024 e-kirjaga, milles viitas oma naabrile, kes on väidetavalt kannatanud hageja töö tõttu ning korteriühistu väidetavale pretensioonile seoses sissepääsu piirde kahjustamisega. Ühtegi hageja töös esinevat puudust kostja ei kirjeldanud, kuigi hageja tegi ettepaneku loetleda väidetavad puudused ja vaadata tööd ühiselt üle. Hagi aluseks olevad tööd olid valmis 23.06.2024. Hagi aluseks olev arve summaga 8271,60 eurot edastati kostjale 06.08.2024 koos nõudega tasuda arve hiljemalt 12.08.2024. Seega nõuab hageja viivist alates 13.08.2024 lepingus kokkulepitud määras 0,1% päevas. Kui kohus asub seisukohale, et 12.06.2024 saadetud leping, mis näeb ette viivise määra 0,1% päevas, ei ole pooltele siduv, siis hageja nõuab viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.A. Z. vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kostja ei sõlminud hagejaga isiklikult ühtegi lepingut, vaid tööd tellis X OÜ. Hageja esindaja pakkus esialgu võimalust teha tööd mitteametlikult ilma käibemaksuta eraisiku nimele, millega kostja ei nõustunud. Kostja palus, et tööd tehtaks ettevõtte nimel ja koostataks ametlik leping. Selleks saatis kostja hagejale ka oma ettevõtte andmed. Kõikide tööde eest tasuti X OÜ arvelt. Hageja edastas kostjale 30.05.2024 ka ehitustööde akti, kus on lepingupoolena märgitud X OÜ. Kostja osalus piirdus X OÜ juhatuse liikme rolliga. Kostja asutas X OÜ xxx korteri renoveerimiseks. X OÜ on registreeritud aadressil xxx. Kõnealune korter on soetatud ärilisel eesmärgil ja antud X OÜ kasutusse eesmärgiga korter välja üürida. Korteri kasutus oli otseselt seotud X OÜ tegevusega, mitte kostja tegevusega eraisikuna. Seega ei saa kostja vastu töövõtulepingust tulenevaid nõudeid esitada. Hageja tehtud tööde kvaliteet oli äärmiselt madal. Hageja on tekitanud ebakvaliteetsete töödega kahju nii X OÜ-le kui ka naaberkorterile (xxx) ja korteriühistu varale. Kui kostja avastas töödes puudused, palus ta neid hagejal parandada. Selle asemel loobus hageja tööde lõpetamisest ja puuduste kõrvaldamisest ning lahkus objektilt, võttes kaasa ehitusmaterjalid, mille eest oli juba tasutud. Lisaks rikkus hageja tahtlikult juba tehtud tööd, lõigates korteris läbi elektrijuhtmed. Sellest tulenevalt otsustas X OÜ jätta lepingu hagejaga allkirjastamata. Puuduste kõrvaldamiseks otsis kostja uue ehitaja. Vigade parandamine ja tööde lõpetamine läks maksma oluliselt rohkem, kui oli algne hagejaga kokkulepitud summa. Hageja nõutav summa ei vasta tehtud tööde mahule, arvestades, et hageja jättis tööd pooleli, rikkus tahtlikult tehtud töid ja omastas materjale.
KOHTU PÕHJENDUSED
3 (9)
3.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt: põhinõude puhul täies ulatuses ja viivisenõude puhul osaliselt.
4.Kostja esitas 21.08.2026 täiendavad tõendid. Kohus määras 24.08.2026 kirjaga kostjale tähtaja tõendite vastuvõtmise taotluses puuduste kõrvaldamiseks. Kostjal tuli iga tõendi puhul selgitada, mis asjaolu see tõend tõendab ning esitada võõrkeelsete tõendite tõlked. Kostja ei kõrvaldanud kohtu osundatud puudusi kohtu määratud tähtajaks. Kohus jätab kostja 21.08.2026 esitatud tõendid (dtl 249–271) tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg 5, § 238 lg 3 p 4 ja § 33 lg 3 alusel tähelepanuta, s.o ei arvesta neid asja lahendamisel.
5.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 19). TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6.Hageja leiab, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kohtu hinnangul vastab praegusel juhul korteri renoveerimiseks sõlmitud leping töövõtulepingu tunnustele.
7.Puudub vaidlus, et pooled ei allkirjastanud kirjalikku lepingudokumenti, mille projekti on hageja kohtule esitanud (dtl 38–41) ja mille hageja edastas kostjale allkirjastamiseks 12.06.2024 (dtl 33–34, tõlge dtl 65). Seadus ei sätesta töövõtulepingule vorminõuet, st see võib olla sõlmitud ka näiteks kirjalikku taasesitamist võimaldavas või suulises vormis (vt nt RKTKo 07.06.2023, 2-20-3044, p 10).
8.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
9.Hageja on esitanud tõendid kostjale hinnapakkumise ja kirjaliku lepingu projekti edastamise kohta (dtl 29–30, 33–34, tõlge dtl 65). Samuti on hageja esitanud kostjale 31.05.2024 edastatud sõnumid ja foto, milles hageja teatab põranda eemaldamisest ja isolatsiooni puudumisest ning kostja vastab hagejale, „Tänan, hästi“ (dtl 51). Sõnumivahetus viitab sellele, et töid alustati hiljemalt 31.05.2024. Kostja ka ei eita hagejalt xxx korteri remonditööde tellimist, tööde tegemist ega hagejale osaliselt tööde eest tasumist.
10.Kostja väidab, et lepingut hagejaga ei sõlminud mitte tema kui eraisik, vaid X OÜ, mida tema esindas juhatuse liikmena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 2 sätestab, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Kohtupraktika järgi eeldab TsÜS § 116 lg 2 kohaldamine, et majandus- või kutsetegevuses teise isiku nimel tehingu tegemisel on tehingu teisele poolele äratuntav, millise teise isiku ettevõttes või kutsetegevuses isik tegutseb (RKTKm 15.10.2014, nr 3-2-1-79-14, p 12). 4 (9)
Seega lasub kostjal tõendamiskoormis selles osas, et ta ei sõlminud lepingut enda nimel, vaid esindas X OÜ-d ning lepingu sõlmimisel oli või pidi see olema hagejale äratuntav.
11.Hageja esitatud e-kirjavahetusest vahemikus 24.05.–26.05.2024 seoses hinnapakkumise tegemisega puuduvad viited X OÜ-le (dtl 29–30). Kostja on oma e-kirjadele kirjutanud alla oma eesnime. 03.06.2024 edastas kostja hagejale X OÜ nime ja registrikoodi ning märkis, et kui osa töid tehakse ettevõtte kaudu, siis ei ole võimalik korteri müügi korral remondikulusid müügihinnast maha arvata. Hageja vastas samal päeval, et sellisel juhul peab kostja kõik ametlikult tegema ja arved oma nimele võtma (dtl 33–34, tõlge dtl 65). Kostja viitab, et 30.05.2024 kuupäevaga aktil (dtl 35) on tellijana märgitud X OÜ. Hageja on aga kohtule esitanud ja tõendanud, et kõnealune akt edastati kostjale 06.06.2024 ning akti edastamisel märkis hageja, et tegi arve (ja sellega seoses arusaadavalt ka akti) eelmise kuu seisuga (dtl 33, tõlge dtl 65). Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks hinnapakkumist küsinud ja selle aktsepteerinud X OÜ nimel või andnud enne tööde alustamist teada, et tööde tellijaks on X OÜ, s.o kostja sõlmib lepingu X OÜ nimel. Puudub vaidlus, et remonditava korteri omanik oli kostja, mitte X OÜ. Kostja 03.06.2024 e-kirjast järeldub, et nimetatud kuupäeva seisuga ei olnud kostja ise veel kindel, kas talle on üldse rahaliselt otstarbekas vormistada arved X OÜ nimel. Seega, kui kostja isegi pärast tööde alustamist veel ei teadnud, kelle nimele lasta arved vormistada, siis järelikult ei pidanud hagejale olema äratuntav, et tellijaks on X OÜ, mitte kostja. Ka kirjalikus lepingudokumendis, mille hageja kostjale 12.06.2024 allkirjastamiseks edastas, on hageja tellijana märkinud kostja. Seejuures on aktil nr 1 märgitud tellijaks nii kostja kui ka X OÜ. Arvel nr 300524-1 (dtl 37) on maksjaks märgitud X OÜ. Arve on kolmes osas tasunud X OÜ (dtl 79–81). Aktil 2 (dtl 45) ja arvel nr 220624-1 (dtl 44) on tellijaks märgitud aga kostja. Kohtule esitatud tõendite põhjal on usutav hageja väide, et temale arusaadavalt sõlmis ta lepingu kostjaga ning esimene arve vormistati kostja palvel ettevõtte nimele, teine akt ja arve aga kostja nimele seoses sellega, et remondikulusid arvestataks tulumaksu määramisel, kui kostja korteri eraisikuna edasi müüb.
12.Kohus märgib, et äriregistri väljatrüki kohaselt on X OÜ asutatud 21.05.2024 ning kostja kui ainuosanik on otsustanud 08.01.2025 lõpetada äriühingu tegevuse ning lõpetamiskanne on tehtud 14.01.2025 (dtl 104). Järelikult on äriühing loodud vahetult enne remonditööde algust ning otsustatud lõpetada 16 päeva pärast kostja vastuse kohtule edastamist. Seega ei olekski hagejal enam võimalik X OÜ vastu oma nõuet maksma panna. Kohus nõustub hagejaga, et kostja tõenäoliselt püüab jätta muljet lepingu sõlmimisest äriühinguga, et jätta võlgnevus likvideeritavasse äriühingusse, millel teadaolevalt puuduvad varad. Sellist käitumist ei saa pidada heauskseks.
13.Eelneva põhjal loeb kohus tuvastatuks, et töövõtuleping sõlmiti hageja ja kostja vahel.
14.Hageja nõuab kostjalt tasumata arve maksmist ehk lepinguliste tööde eest tasumist. Lepingulise tasu nõude rahuldamine eeldab, et on selgeks tehtud, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti (VÕS § 639 lg 1). Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks.
15.Kohtule esitatud 24.05.2024 hinnapakkumise (dtl 31–32, tõlge dtl 60–61) kohaselt oli tööde kogumaksumus 18 889 eurot (käibemaksuta). Hinnapakkumise kohaselt pidi sellele summale lisanduma ka käibemaks. Puudub vaidlus, et arve nr 300524-1 summaga 6161 eurot (dtl 37), mis on esitatud aktil 1 (dtl 35) kajastatud tööde eest, on tasutud. Hageja nõuab kostjalt arve nr 220624-1 (dtl 44) tasumist. Nimetatud arve on esitatud aktil 2 (dtl 45) kajastatud tööde eest.
16.Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude 5 (9)
maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (vt RKTKo 03.06.2016, 3-2-1-18-16, p 14).
17.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Riigikohus on selgitanud, et kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja (RKTKo 18.04.2018, 2-14-61484, p 18; vt ka 28.10.2008, 3-2-1-80-08, p-d 22 ja 24). Kui tellija ei ole tööd vastu võtnud, võib töövõtja tasunõue muutuda siiski sissenõutavaks, kui töö tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel, sest töö on valmis, kuid tellija ei võta alusetult tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Siiski peab töövõtja seejuures tõendama, et tööd olid valmis ja nõuetekohased ning tellija keeldus alusetult töid vastu võtmast mõistliku aja jooksul (vt RKTKo 21.06.2018, 2-16-5851, p 24; RKTKo 02.03.2015, 3-2-1-145-14, p 20). Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt RKTKo 10.05.2017, 3-2-141-17, p 12.4).
18.Hageja väitel kohtus tema esindaja 21.06.2024 kostjaga objektil ja tööd vaadati üle. Hageja väitel ei esitanud kostja tööle ühtegi pretensiooni. Hageja edastas kostjale 22.06.2024 teostatud tööde vaheakti ja arve ning 06.08.2024 parandatud akti ja arve. Kostja tuli 23.06.2024 uuesti objektile ja asus tööde kohta esitama pretensioone. 25.06.2024 nõudis kostja korteri hageja asjadest ja tööriistadest vabastamist. Samal päeval viis hageja oma tööriistad korterist välja ja andis korteri võtmed kostjale üle. Hageja leiab, et ühtegi sisulist pretensiooni aktis toodud töödele ei ole kostja esitanud ning mõistlik tähtaeg töö vastuvõtmiseks on möödunud. Seetõttu tuleb hageja arvates aktis toodud tööd lugeda vastuvõetuks ja akti alusel esitatud arves märgitud nõue sissenõutavaks muutunuks.
19.Hagiavalduse kohaselt on hageja tehtud ja kostja poolt tasumata jäetud tööd vastavalt aktile järgmised (materjalid on hinna sees): kipsplaadist seinte paigaldus, krohvimistööd, vee- ja kanalisatsioonitorude paigaldus, elektrimontaažitööd (elektrikaablite ja pistikute paigaldus), vee- ja elektritrasside ümberpaigutamine, dekoratiivkarniisi krohvimine, transport, materjalide laadimine ja korrusele viimine. Hageja on esitanud fotod nii pooleliolevatest kui ka valmis töödest, millelt nähtub eelnimetatud tööde tegemine (dtl 134–226). Transpordi ja materjalide toimetamise kulu on toodud ka hinnapakkumisel ning arvestades, et hageja jõudis valmis suurema osa töödest ja töödeks vajalikud materjalid transporditi objektile, on hagejal õigus saada ka selles osas tasu hinnapakkumisel märgitud ulatuses (kumbki 300 eurot). Hageja esitatud tõendite põhjal loeb kohus tuvastatuks, et aktil 2 näidatud tööd on reaalselt tehtud.
20.Kostja väitel tegi hageja tööd ebakvaliteetselt, lõikas läbi elektrijuhtmed ning viis objektilt ära materjale, mille eest oli juba tasutud. Kostja väited seoses naaberkorteri ja korterelamu kaasomandi osade kahjustamise kohta jätab kohus tähelepanuta, kuivõrd need ei ole praeguses vaidluses asjakohased.
21.Elektrijuhtmete osas on hageja selgitanud, et hageja paigaldas uue elektrijuhtmestiku kuni vana elektrikilbini, et need hiljem ühendada. Kuna kostja nõudis hageja lahkumist objektilt, jäid elektritööd lõpetamata. Hageja tegi elektritöid 1500 euro ulatuses, samas kui lõpetatud tööde maksumus oleks olnud hinnapakkumise järgi 2000 eurot. Aktil 2 (dtl 45) on toodud elektritööde kogumaksumus 2000 eurot ja akteeritud tööde maht 1500 eurot. Kostja ei ole esitanud tõendeid ega veenvaid selgitusi, mis kinnitaks, et juhtmed on kahjustamise eesmärgil läbi lõigatud või on osaliselt tehtud elektritööd muul moel nõuetele mittevastavad.
6 (9)
22.Materjalide omastamise osas ei ole kostja täpsustanud, milliseid kostja poolt kinni makstud materjale ja mis maksumuses on hageja objektilt ära viinud. Tegemist on paljasõnalise ja kontrollimatu väitega. Ka muude puuduste ja tema korterile tekitatud kahju kohta ei ole kostja konkreetseid väiteid ega tõendeid esitanud, kuigi kohus selgitas oma 15.01.2026 kirjas pooltele tõendamiskoormist ja määras muuhulgas kostjale tähtaja tema väidetud puuduste kohta tõendite esitamiseks.
23.Eelneva põhjal saab järeldada, et akteeritud ulatuses oli töö nõuetekohane. Tööd jäid lõpetamata seoses sellega, et kostja nõudis hageja lahkumist objektilt (dtl 43). Kuivõrd töövõtjapoolset lepingurikkumist ei ole kohus tuvastanud, saab tegemist olla tellija ülesütlemisõiguse kasutamisega VÕS § 655 lg 1 alusel (mille võimalikule kohaldamisele on kohus viidanud ka 15.01.2026 kirjas). Kui tellija on töövõtulepingu VÕS § 655 lg 1 alusel üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Seejuures peab hageja tõendama, et tööd, mille eest ta kostjalt tasu nõuab, olid lepingus kokkulepitud, samuti nende tööde eest lepingu järgi makstava tasu suurust. Tähtis ei ole see, kas kostja on need tööd ka vastu võtnud (RKTKo 11.02.2016, 3-2-1-171-15, p 15). Hageja ei nõua praegusel juhul kogu lepingujärgset tasu, vaid üksnes tasu reaalselt tehtud tööde ja tarnitud materjalide eest. Hageja tasunõue 8271,60 eurot on kokkuvõttes põhjendatud ja tuleb rahuldada.
24.VÕS § 113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
25.Hageja nõuab kostjalt viivist alates 13.08.2024 põhivõlalt 8271,60 eurot määraga 0,1% päevas kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte põhinõuet ületavas summas. Allkirjastamata lepingudokumendi p 5.3 sätestab, et tellija kohustub tasuma tähtajaks tasumata summade eest viivist 0,1% päevas tähtajaks tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest (dtl 39). Hageja edastas lepingu kostjale 12.06.2024 e-kirjaga (dtl 33–34, tõlge dtl 65), s.o pärast tööde alustamist. Pooled ei ole lepingut allkirjastanud. Samuti ei nähtu kohtule esitatud kirjavahetusest, et kostja oleks näiteks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avaldanud nõusolekut lepingu tingimustega. Kostja vaikimist ei saa lugeda tahteavalduseks. Ka arvetel, muuhulgas kostja tasutud arvel, ei ole viivise määra märgitud. Seega ei saa lugeda, et lepingudokumendi punkt, mis nägi ette viivise määra 0,1% päevas, sai lepingu osaks. Hageja saab nõuda viivist seadusjärgses määras, s.o VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
26.Kuna arve nr 220624-1 tuli hageja antud täiendava tähtaja jooksul tasuda hiljemalt 12.08.2024, muutus tasunõue sissenõutavaks 13.08.2024 ja sellest kuupäevast on põhjendatud arvestada viivist. Hageja on esitanud ka alternatiivse viivisearvestuse seadusjärgse määraga, mille järgi oli 20.10.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 191,30 eurot. Viivisekalkulaatori abil tehtud arvutuse järgi on kohtuotsuse tegemise ajaks (22.09.2026) sissenõutavaks muutunud täiendavalt viivis 1694,23 eurot, s.o kokku 1885,53 eurot. Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel välja mõista otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1885,53 eurot ning edasiulatuv viivis põhivõlalt 8271,60 eurot seadusjärgses määras.
27.Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 8271,60 eurot, otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1885,53 eurot ning edasiulatuva viivise põhivõla (8271,60 eurot) tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.09.2026 kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. 7 (9)
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
28.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
29.Kui kõik hagis esitatud nõuded on suunatud raha maksmisele, on põhjendatud lähtuda menetluskulude jaotamisel hageja rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonist (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751/184, p 31; 29.11.2017, 2-14-56641/69, p 23.1). Kohus jaotab menetluskulud praegusel juhul võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav. Hagi rahuldamise määra leidmisel võetakse arvesse põhinõue ja sissenõutavaks muutunud viivis (RKTKo 06.06.2018, 2-15-4981/106, p 19).
30.Hagis esitatud põhinõue koos hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisega on kokku 8 842,34 eurot (8271,60 + 570,74). Kohus rahuldas hagi (arvestades hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist) 8 462,9 euro ulatuses (8271,60 + 191,30), s.o 95,71% ulatuses. Kohus jätab ümardatult 95,7% kuludest kostja kanda ja 4,3% hageja kanda.
31.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
32.Hageja 04.09.2026 menetluskulude nimekirja (dtl 278) kohaselt on hageja menetluskulud kokku 3540 eurot ilma käibemaksuta, sh riigilõiv 840 eurot, kohtueelse nõudekirja koostamine ja kirjavahetus ning esindamine maksekäsu kiirmenetluses ja kohtumenetluses.
33.Praeguse tsiviilasja hagihind on 11 861,47 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 12 500 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 840 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtu poolt kontrollitud. Tasutud riigilõiv 840 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu.
34.TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Nimetatud sättest tulenevalt ei saa hageja ka hagi rahuldamise korral nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist TsMS § 4842 esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro suuruse menetluskulude hüvitise maksmist (§ 484 2 teine lause). Seega saab praegusel juhul maksekäsu kiirmenetluse põhjendatud menetluskuluks lugeda 20 eurot. Seda ületavas osas, s.o 55 euro (150 × 0,5 = 75; 75 – 20 = 55) ulatuses ei ole maksekäsu kiirmenetluse kulud põhjendatud.
35.Hageja esindaja tunnitasu määr on 150 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul võib praeguse vaidluse sisu, keerukust ja mahtu arvestades pidada esindaja tunnitasu määra põhjendatuks, arvestades, et see ei ületa Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda mitteadvokaadist esindaja puhul. Hageja esindaja on teinud tööd kokku 17,5 tundi (kui 8 (9)
jätta kõrvale maksekäsu kiirmenetluses esindamine 0,5 tundi). Hageja esindaja ajakulu hõlmab ka kohtueelse nõudekirja koostamist ja kirjavahetust 2,5 tunni ulatuses (s.o 375 eurot). Kohus märgib, et menetluskuludena on hüvitatavad menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised õigusabikulud ei ole käsitatavad asja läbivaatamise kulude (TsMS § 143) ega kohtuväliste kuludena (TsMS § 144). Sellised kulud on põhimõtteliselt hüvitatavad VÕS § 128 lg 3 alusel otsese varalise kahjuna (vt nt RKTKo 09.02.2011, 3-2-1-138-10, p 26; RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751/184, p 28). Vastavat kahjunõuet ei ole hageja esitanud. Seega ei saa hageja menetluskulusid 375 euro ulatuses kostjalt välja mõista.
36.Muus osas on esindaja toimingud ja ajakulu põhjendatud. Seega loeb kohus hageja põhjendatud menetluskuludeks kokku 3110 eurot (840 + 20 + 2250).
37.Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Seega puuduvad kostjal menetluskulud, mida kohus saaks kindlaks määrata.
38.Kuivõrd 95,7% kuludest jääb kostja kanda ja 4,3% hageja kanda, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 2976,27 eurot (3110 × 95,7%).
39.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud (dtl 27, 278), mistõttu kohus märgib, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
40.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.