X hagi Y vastu ühisvara jagamiseks ning Y vastuhagi X vastu ühisvara jagamiseks
Vaidlustatud otsus
Pärnu Maakohtu 13.07.2026 vaheotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y 21.08.2026 apellatsioonkaebus
Asja hind ringkonnakohtus
3500 €
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) X (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar Kostja (apellant) Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta kostja apellatsioonkaebus menetlusse.
2.Otsustada asi TsMS § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
3.Pärnu Maakohtu 13.07.2026 vaheotsus tühistada ja saata läbivaatamiseks samale maakohtule.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Pärnu Maakohtu menetluses on X (hageja) hagi Y (kostja) vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks ning kostja vastuhagi hageja vastu ühisvara jagamiseks. Poolte abielu lahutati 17.02.2025 osaotsusega, mis jõustus 11.04.2025. Menetlusse on jäänud ühisvara jagamise nõuded.
2.Hageja taotles vaheotsuse tegemist ja palus tuvastada, et XXX kinnistu registriosa nr XXXXXX ning CCC korter 9 registriosa nr CCCCCC ei kuulu poolte ühisvara koosseisu, vaid on hageja lahusvara. Hageja tugines XXX kinnistu puhul sellele, et kinnistu omandati tema ema tasuta loovutatud maa tagastamise nõudeõiguse alusel, ning CCC korteriomandi puhul sellele, et korteriomand anti talle tasuta üle.
3.Kostja vaidles hageja taotlusele vastu. XXX kinnistu osas leidis kostja, et kinnistu väärtus on abielu kestel poolte, eelkõige kostja töö ja rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud ning kinnistu tuleb lugeda ühisvaraks. CCC korteriomandi osas väitis kostja, et 2010.–2014. aastal M ja Wga tehtud tehingud olid näilikud, nende tegelik eesmärk oli ühisvara ajutine varjamine ning korteriomand kuulus tegelikult jätkuvalt poolte ühisvara hulka. Kostja taotles muu hulgas Ma, W ja F ülekuulamist tunnistajatena.
MAAKOHTU OTSUS
4.Maakohus tegi 13.07.2026 vaheotsuse, millega tuvastas, et XXX kinnistu ja CCC korter 9 ei kuulu poolte ühisvara koosseisu, vaid kuuluvad hageja lahusvara hulka.
4.1.Maakohus pidas vaheotsuse tegemist menetlusökonoomia seisukohalt põhjendatuks, sest enne vara väärtuse kindlakstegemist tuli lahendada vaidlus selle üle, kas XXX kinnistu ja CCC korteriomand kuuluvad ühisvara koosseisu või hageja lahusvarasse.
4.2.XXX kinnistu puhul lähtus maakohus sellest, et kinnistu omandati tasuta loovutatud maa tagastamise nõudeõiguse alusel ja tuleb käsitada hageja lahusvarana. Kostja ei tõendanud, et kinnistu omandati poolte ühiste vahendite eest või et abielu kestel tehtud kulutused ja töö suurendasid just selle kinnistu väärtust selliselt, et kinnistu tuleks lugeda ühisvaraks. CCC korteriomandi puhul leidis maakohus, et kostja ei ole tõendanud M ja W ning poolte kokkulepet, mille järgi 2014. a tehingu eesmärk oli taastada või säilitada korteriomandi kuulumine poolte ühisvarasse.
APELLATSIOONKAEBUS
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Pärnu Maakohtu 13.07.2026 vaheotsuse tervikuna tühistada ja mõista apellatsioonimenetluse kulud välja hagejalt.
5.1.Kostja leiab, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust, kui jättis rahuldamata kostja taotluse kuulata tunnistajatena üle M, W ja F. Kostja hinnangul olid nende ütlused suunatud just nende asjaolude tõendamisele, mille tõendamatusele maakohus vaheotsuses tugines. Kostja väitel saab tehingu näilikkust tuvastada ka ühisvara jagamise nõude lahendamise põhjendustes ega ole vaja eraldi tuvastushagi.
5.2.Kostja väidab, et vaheotsuse tegemise eeldused ei olnud täidetud, sest otsustamiseks vajalikud asjaolud ei olnud selged ja maakohus keeldus samal ajal kostja pakutud tõendite kogumisest. XXX kinnistu osas leiab kostja, et maakohus ei arvestanud kinnistu väärtuse suurenemist abielu kestel tehtud töö ja kulutuste tulemusel. CCC korteriomandi osas leiab kostja, et tehingute ahel M ja Wga oli näilik ning korteriomand kuulub poolte ühisvara koosseisu. Alternatiivselt palub kostja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks koos juhisega võtta vastu kostja tõendid ja kuulata tunnistajad üle.
2 (3)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse ja lahendab asja TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu vaheotsus tühistatakse menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses, ja asi saadetakse uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule (TsMS § 656 lg 1 p-d 1 ja 5 ning § 657 lg 1 p 3). Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
7.Apellatsioonkaebuse keskne väide on põhjendatud. Maakohus on rikkunud TsMS § 230 lg-test 1 ja 2 ning § 238 lg-st 1 tulenevaid tõendamise ja tõendite kogumise reegleid ning võtnud kostjalt ära tegeliku võimaluse esitada tõendeid oma tõendamiskoormuse täitmiseks.
7.1.Maakohus heitis kostjale vaheotsuses ette, et kostja ei ole vajalikul määral tõendanud XXX kinnistu ja CCC korteriomandi kuulumist poolte ühisvara koosseisu. Samas jättis maakohus rahuldamata kostja taotluse kuulata tunnistajatena üle M, W ja F. Nende tunnistajate ütlustega soovis kostja tõendada just neid asjaolusid, mille tõendamatusele maakohus hiljem vaheotsuses tugines.
7.2.Selline menetluslik olukord ei ole lubatav. Ühelt poolt ei saa kohus tugineda lahendi tegemisel järeldusele, et poole väited on tõendamata, kui kohus on teiselt poolt jätnud rahuldamata poole taotlused koguda just nende väidete tõendamiseks vajalikke tõendeid. Riigikohus on samasuguses olukorras selgitanud, et kohtud rikuvad menetlusõigust, kui heidavad poolele ette tõendite esitamata jätmist, kuid ei rahulda samal ajal poole taotlusi, mille eesmärk oli nende väidete tõendamine (RKTKo 07.06.2011, 3-2-1-35-11, p 13).
7.3.Tunnistajate ülekuulamise taotlused olid asjakohased, sh ei saa välistada tunnistajate ütlustega notariaalse tehingu näilikkuse tõendamist. Ma ja W ütlused puudutasid CCC korteriomandiga seotud tehingute tegelikku eesmärki ja väidetavat näilikkust. F ütlustega soovis kostja tõendada hagejale ja kostjale ühiselt antud laenu ning selle seost ühisvarasse kuuluvate kohustustega. Need asjaolud olid vaheotsuse esemega seotud vähemalt ulatuses, milles maakohus hindas, kas kostja on esitanud piisavad tõendid vara ühisvarasse kuulumise või sellega seotud asjaolude kohta.
7.4.Kui kohus pidas tunnistajate ülekuulamise taotlusi ebapiisavalt põhjendatuks või kostja viiteid tõendatavatele asjaoludele ebaselgeks, tulnuks kohtul juhtida sellele kostja tähelepanu ja anda võimalus taotlusi täpsustada. Taotluste rahuldamata jätmine olukorras, kus nende tõendite puudumist kasutati hiljem kostja kahjuks, rikkus kostja õigust olla ära kuulatud ja õigust tõendada oma vastuväiteid.
8.Menetlusõiguse rikkumine võis mõjutada vaheotsuse tulemust. Maakohus tugines vaheotsuse tegemisel olulises osas sellele, et kostja ei ole tõendanud XXX kinnistu väärtuse suurenemist ja CCC korteriomandi tehingute näilikkust. Kuna kostjalt võeti võimalus esitada nende asjaolude tõendamiseks tunnistajate ütlusi, ei saanud maakohus teha vaheotsust eeldusel, et asjaolud on tõendite seisukohalt piisavalt selged. Rikkumist ei saa kõrvaldada ringkonnakohtus üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, sest oluliste tõendite vahetu kogumine ja hindamine tuleb üldjuhul teha esimese astme kohtus.
9.Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu vaheotsus tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul võtta seisukoht kostja tõendustaotluste kohta, vajaduse korral võimaldada nende täpsustamist ning seejärel hinnata kogutud tõendeid tervikuna. Menetluskulude jaotus otsustatakse asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3 ls 2). (allkirjastatud digitaalselt)
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.