Võlaõigus

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kas: SEB Pank - a/a EE571010220229377229 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X) Swedbank - a/a EE062200221059223099 (BIC/SWIFT: HABAEE2X) Luminor Bank - a/a EE221700017003510302 (BIC/SWIFT: RIKOEE22) LHV Pank - a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) Coop Pank - a/a EE604204278601694436 (BIC/SWIFT: EKRDEE22) Maksekorralduse selgituse reale märkida: tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest riigilõivu tasuti. Maksedokument riigilõivu tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 31.03.2026 esitas Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vastu põhivõla 3197,02 euro, intressi 98,73 euro, sissenõudmiskulu 50 euro, viivise 1875,12 euro ja alates 01.04.2026 viivise saamiseks määras 24% aastas, mida hageja täpsustas 13.04.2026. Kostja ja Telia Eesti AS vahel on sõlmitud 06.11.2017 kliendileping, 20.10.2017 ja 30.08.2018 sõlmiti kostjaga liitumislepingud telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks, mille järgi oli kostjal õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt Telia Eesti AS hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms. 18.12.2022 sõlmiti kostjaga teenuseleping T99582 (teenus: Telia TV Mini) ja leping nr T99579 (teenus: Telia Play). Kostjaga on sõlmitud järgmised järelmaksulepingud erinevate kaupade ostmiseks: 28.11.2019 sõlmiti järelmaksuleping 1498782, intressimäär 21,90% aastas, lepingutasu 9,90 eurot, krediidi kulukuse määr 24,58% aastas; 30.05.2022 sõlmiti järelmaksuleping 2139981, intressimäär 21,90% aastas, lepingutasu 1 euro, krediidi kulukuse määr 1,29% aastas; 02.09.2022 sõlmiti järelmaksuleping 2164601, intressimäär 21,90% aastas, lepingutasu 19,90 eurot, krediidi kulukuse määr 25,95% aastas; 14.09.2022 sõlmiti järelmaksuleping 2167802, intressimäär 21,90% aastas, lepingutasu 19,90 eurot, krediidi kulukuse määr 34,24% aastas; 14.12.2022 sõlmiti järelmaksuleping 2195090, intressimäär 21,90% aastas, lepingutasu 19,90 eurot krediidi kulukuse määr 26,72% aastas. 31.05.2022 sõlmiti kostjaga seadme Apple iPhone 13 Pro Max 128 GB tumehall seadmekindlustusleping kuutasuga 12,90 eurot.

14.12.2022 sõlmiti kostjaga seadmete kasutusleping 1709411 seadmete/teenuste kasutamiseks. 14.12.2022 sõlmiti kostjaga seadmete kasutusleping 1709412 seadmete kasutamiseks. Kostja ei täitnud lepinguga võetud kohustusi. Telia Eesti AS saatis kostjale 7.08.2023 lepingu(te) ülesütlemise hoiatuse. Kuna kostja ei ole võlgnevust tasunud täiendava tähtaja jooksul, öeldi kostjaga sõlmitud lepingud üles 25.09.2023. Kostjal on põhivõlgnevus kasutatud teenuste eest 717,84 eurot (sh koduteenused, mobiilsideteenused, seadme kasutuslepingust tulenevad teenused ja seadmete üüritasu ja seadmekindlustustasu). Kostja oli lepingu 2167802 järelmaksu osamaksetega võlgnevuses alates 9. maksegraafikujärgsest osamaksetest kuni ülesütlemisele eelnenud 12. osamakseteni. Kostja oli lepingu 2195090 järelmaksu osamaksetega võlgnevuses alates 6. maksegraafikujärgsest osamaksetest kuni ülesütlemisele eelnenud 9. osamakseteni. Kostja oli lepingu 1498782 järelmaksu osamaksetega võlgnevuses alates 43. maksegraafikujärgsest osamaksetest kuni ülesütlemisele eelnenud 46. osamakseteni. Kostja oli lepingu 2139981 järelmaksu osamaksetega võlgnevuses alates 12. maksegraafikujärgsest osamaksetest kuni ülesütlemisele eelnenud 15. osamakseteni. Kostja oli lepingu 2164601 järelmaksu osamaksetega võlgnevuses alates 9. maksegraafikujärgsest osamaksetest kuni ülesütlemisele eelnenud 12. osamakseteni. Kostja järelmaksulepingutest tulenev põhivõlgnevus on summas 2479,18 eurot. Lisaks on kostjal järelmaksulepingutest tulenev intressivõlgnevus 98,73 eurot. Hageja on kandnud võla sissenõudmisega seotud kulusid summas kokku 50 eurot, mille palub kostjalt välja mõista. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivis. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 21.10.2023 põhisummalt 3197,02 eurot kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 31.03.2026 määras 24% aastas. Sissenõutavaks muutunud viivisenõue on summas 1875,12 eurot. Hageja taotleb edasise viivise välja mõistmist alates 01.04.2026 määras 24% aastas. Hageja omandas nõude loovutamise teel 08.07.2025. Kostja maksevõime hindamisel kontrolliti Maksehäireregistrit – maksehäired puudusid, ja lähtuti taotlustes toodust. 21.04.2026 esitas hageja VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse ja alternatiivse lepingu täitmise nõude. Kostja sai lepingu 2167802 alusel kauba kokku summas 309,98 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 199,94 eurot (kuni 8.osamakseni k.a). Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu 2167802 alusel saadud krediidisumma 110,04 eurot (309,98-199,94) ning viivis alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 21.12.2023. a VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni täitmiseni. Kostja sai lepingu 2195090 alusel kauba kokku summas 632,98 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 164,06 eurot (kuni 5.osamakseni k.a). Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu 2195090 alusel saadud krediidisumma 468,92 eurot (632,98-164,06) ning viivis alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 21.12.2024. a VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni täitmiseni.

Kostja sai lepingu 1498782 alusel kauba kokku summas 1283,90 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 1687,73 eurot (kuni 42.osamakseni k.a). Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis ümberarvestuse alusel saab lugeda nõude tasutuks. Kostja sai lepingu 2139981 alusel kauba kokku summas 1348,80 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 317,78 eurot (kuni 11.osamakseni k.a). Ka ümberarvestuse puhul oli kostja viivituses 20.06-20.09.2023 tagasimaksetega, seega leping on 25.09.2023 kehtivalt üles öeldud. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu 2139981 alusel saadud summa 1031,02 eurot (1348,80-317,78) ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 26.09.2023 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni täitmiseni. Kostja sai lepingu 2164601 alusel laenu kokku summas 543,80 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 140,03 eurot (kuni 8.osamakseni k.a). Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 403,77 eurot (543,80140,03). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 25.09.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 20.04.2026 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 463,28 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 140,03 eurot seega võlgnevuses on 323,25 eurot. Kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates 19. osamaksest 20.04.2024. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevust summas 323,25 eurot ja edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 323,25 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni täitmiseni. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kätte toimetatud 13.08.2026, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kostja ja Telia Eesti AS vahel on sõlmitud 06.11.2017 kliendileping, 20.10.2017 ja 30.08.2018 sõlmiti kostjaga liitumislepingud telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks, mille järgi oli kostjal õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt Telia Eesti AS hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms. 18.12.2022 sõlmiti kostjaga teenuseleping T99582 (teenus: Telia TV Mini) ja leping nr T99579 (teenus: Telia Play). 31.05.2022 sõlmiti kostjaga seadme Apple iPhone 13 Pro Max 128 GB tumehall seadmekindlustusleping kuutasuga 12,90 eurot. 14.12.2022 sõlmiti kostjaga seadmete kasutusleping 1709411 seadmete/teenuste kasutamiseks. 14.12.2022 sõlmiti kostjaga seadmete kasutusleping 1709412 seadmete kasutamiseks. Kostjal on põhivõlgnevus kasutatud teenuste eest 717,84 eurot (sh koduteenused, mobiilsideteenused, seadme kasutuslepingust tulenevad teenused ja seadmete üüritasu ja seadmekindlustustasu) – arved nr 20230523373933 teenuste eest kokku 133,21 eurot, 20230624118202 teenuste eest 131,35 eurot, 20230724895839

teenuste eest 33,23 eurot, 20230825642617 teenuste eest 33,23 eurot, 20230926198847 teenuste eest 386,82 eurot. Hageja on arvestanud viivist viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 21.10.2023 lepingujärgses määras 24% aastas ja taotleb ka edasise viivise välja mõistmist määras 24% aastas. Kohus leiab, et hagi on nimetatud osas põhjendatud ja tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus mõistab kostjalt välja põhivõlana 717,84 eurot, viivisena 496,55 eurot (perioodi 21.10.2023 kuni 07.09.2026 eest) ja alates 08.09.2026 viivise arvestatuna põhivõlalt (717,84 eurot) määras 24% aastas kuni põhivõla tasumiseni. Kostjaga on sõlmitud järgmised järelmaksulepingud erinevate kaupade ostmiseks: 28.11.2019 sõlmiti järelmaksuleping 1498782, intressimäär 21,90% aastas, lepingutasu 9,90 eurot, krediidi kulukuse määr 24,58% aastas; 30.05.2022 sõlmiti järelmaksuleping 2139981, intressimäär 21,90% aastas, lepingutasu 1 euro, krediidi kulukuse määr 1,29% aastas; 2.09.2022 sõlmiti järelmaksuleping 2164601, intressimäär 21,90% aastas, lepingutasu 19,90 eurot, krediidi kulukuse määr 25,95% aastas; 14.09.2022 sõlmiti järelmaksuleping 2167802, intressimäär 21,90% aastas, lepingutasu 19,90 eurot, krediidi kulukuse määr 34,24% aastas; 14.12.2022 sõlmiti järelmaksuleping 2195090, intressimäär 21,90% aastas, lepingutasu 19,90 eurot krediidi kulukuse määr 26,72% aastas. VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes

võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18). Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-1421710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-2113098, p 21). Hageja selgitas, et kostja maksevõimet hinnati laenutaotlustes toodud andmete põhjal, samuti teostati päringud maksehäirete kontrolliks, ilma konto väljavõtte esitamise nõudeta. Kohus leiab, et üksnes taotluste ja avalike registripäringute põhjal ei ole võimalik kostja krediidivõimelisust hinnata. Kohus leiab, et kostja sissetulekute ja igakuiste kohustuste, sh finantsiliste, kindlakstegemiseks oleks olnud kohane pangakonto väljavõtte küsimine ja hindamine. Kuna kostja pangakontoväljavõtet ei ole esitatud, siis loeb kohus, et kostja osas on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna üksnes taotluse ja maksehäire kontrolli põhjal ei ole võimalik hinnata tarbija krediidivõimelisust. Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, mis on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks, st kõik maksed tuleb lugeda põhivõla katteks, hageja saab nõuda tasumata põhivõlga ja viivist vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muid tasusid hageja nõuda ei saa. 21.04.2026 esitas hageja VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse ja alternatiivse lepingu täitmise nõude. Kostja sai lepingu 2167802 alusel kauba kokku summas 309,98 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 199,94 eurot (kuni 8.osamakseni k.a). Kuna laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu 2167802 alusel saadud krediidisumma 110,04 eurot (309,98-199,94) ning viivis alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 21.12.2023 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni täitmiseni. 07.09.2026 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 33,43 eurot. Kostja sai lepingu 2195090 alusel kauba kokku summas 632,98 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 164,06 eurot (kuni 5.osamakseni k.a). Kuna laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu 2195090 alusel saadud krediidisumma 468,92 eurot (632,98-164,06) ning viivis alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 21.12.2024 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni täitmiseni. 07.09.2026 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 84,47 eurot. Kostja sai lepingu 1498782 alusel kauba kokku summas 1283,90 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 1687,73 eurot (kuni 42.osamakseni k.a). Kuna laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis ümberarvestuse alusel saab lugeda nõude tasutuks. Kostja sai lepingu 2139981 alusel kauba kokku summas 1348,80 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 317,78 eurot (kuni 11.osamakseni k.a). Ka ümberarvestuse puhul oli kostja viivituses 20.06-20.09.2023 tagasimaksetega, seega leping on 25.09.2023

kehtivalt üles öeldud. Kuna laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu 2139981 alusel saadud summa 1031,02 eurot (1348,80-317,78) ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 26.09.2023 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni täitmiseni. 07.09.2026 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 342,39 eurot. Kostja sai lepingu 2164601 alusel laenu kokku summas 543,80 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 140,03 eurot (kuni 8.osamakseni k.a). Kuna laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 403,77 eurot (543,80-140,03). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 25.09.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 20.04.2026 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 463,28 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 140,03 eurot seega võlgnevuses on 323,25 eurot. Kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates 19. osamaksest 20.04.2024. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevust summas 323,25 eurot ja edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 323,25 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni täitmiseni. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Kuna käesoleva tagaseljaotsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud ka 20.05.2026 osamakse 12,16 eurot, 20.06.2026 osamakse 16,47 eurot, 20.07.2026 osamakse 16,78 eurot, 20.08.2026 osamakse 17,09 eurot, siis tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud osamaksed summas 62,50 eurot. Kuna kostja suhtes on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikutud, kuulub välja mõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras igalt sissenõutavaks muutunud osamakse põhiosalt järgmiselt: 20.05.2026 osamakselt 12,16 eurot viivis arvestatud alates 21.05.2026 kuni 07.09.2026 summas 0,38 eurot; 20.06.2026 osamakselt 16,47 eurot viivis arvestatud alates 21.06.2026 kuni 07.09.2026 summas 0,37 eurot; 20.07.2026 osamakselt 16,78 eurot viivis arvestatud alates 21.07.2026 kuni 07.09.2026 summas 0,23 eurot, 20.08.2026 osamakselt 17,09 eurot viivis arvestatud alates 21.08.2026 kuni 07.09.2026 summas 0,09 eurot. Kokku seega sissenõutavaks muutunud viivis 1,07 eurot. Alates 08.09.2026 tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus nõustub hagejaga selles, et on põhjendatud alus arvata, et kostja ei tasu makseid ka edaspidi. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuv 20.09.2026 osamakse summas 18,02 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla makselt osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni osamakse tasumiseni. Kuna kostja suhtes on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikutud, siis muid kulusid hageja nõuda ei saa. Menetluskuludest

Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 163 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi osaliselt (62% ulatuses), jäävad menetluskulud kostja kanda 62% ulatuses ja hageja kanda 38% ulatuses. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 595 eurot. Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 7 tundi, hinnaga 169 eurot tund ilma km. Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust tervikuna, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 5 tunni ulatuses. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ja mahuka vaidlusega, sarnaseid hagisid on hageja esitanud kohtule korduvalt. Õigusabi on osutatud hinnaga 169 eurot tund, mida peab kohus samuti ülemääraseks. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Arvestades käesoleva asja keerukust ja mahukust, esindaja kvalifikatsiooni, on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks antud juhul 100 eurot ilma km. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 500 eurot ilma km. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 1095 eurot, millest kostja peab hüvitama 62% ehk 678,90 eurot. Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.