2-25-104123/15 - Võlaõigus - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Hageja esitas 2. juulil 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 622 eurot 68 senti, intressi 177 eurot 71 senti, võla sissenõudmiskulu 80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 148 eurot 10 senti ja edasiulatuva viivise alates 3. juulist kuni põhivõla tasumiseni 266 euro 54 sendi suuruselt põhivõlalt 19,90% aastas ja 356 euro 14 sendi suuruselt põhivõlalt 15,90% aastas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid COOP FINANTS AS (Coop Finants) ja kostja 3. mail 2022 Säästukaart Pluss kasutamise lepingu nr XXXXXXXXXXXXXX, mille alusel võimaldati kostjale krediidilimiiti 800 eurot. Lepingu kohaselt oli intressimäär 19,90% aastas (0,055% päevas) ning krediidi kulukuse määr 23,29% aastas (kogukulu 884 eurot 37 senti). Kostja kohustus krediiti tagastama iga kuu 10. kuupäevaks minimaalselt 32 eurot. Kostja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt ning Coop Finants saatis 31. mail 2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles Coop Finants 27. juunil 2024 lepingu üles ning loovutas 28. juunil 2024 lepingust tulenevad nõuded hagejale. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal võlgnevus 853 eurot 85 senti, sh tähtajaks tagastamata põhiosa 776 eurot 54 senti, tähtajaks tasumata intress 50 eurot 48 senti, lepingu haldamisega seotud kulu 2 eurot 85 senti ning tasumata jäänud osamaksete tulemusena tekkinud kulud (viivis ja võlateadete tasud) 23 eurot 98 senti. Pärast lepingu ülesütlemist on kostjalt hagejale toimunud laekumisi kokku 510 eurot. Seega on lepingust nr XXXXXXXXXXXXXX tulenev põhivõlg 266 eurot 54 senti. AS Inbank Finance (Inbank) ja kostja sõlmisid 23. jaanuaril 2023 järelmaksulepingu nr XXXXXXXXXXXX, mille alusel võimaldati kostjale kaupa (iPhone 14 128GB) maksumusega 1035 eurot 56 senti. Lepingu kohaselt oli intress 15,90% aastas (0,46 eurot päevas) ning krediidi kulukuse määr 31,58% aastas (kogukulu 685,74 eurot). Lepingutasu oli 19 eurot ning igakuine osamakse 35 eurot 87 senti (osamaksete kogusumma 1721 eurot 30 senti). Kostja kohustus kauba eest tasuma maksegraafiku alusel perioodil 20. veebruar 2023 – 20. jaanuar 2027. Kostja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt ning Inbank saatis 17. juunil 2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles Inbank 27. juunil 2024 lepingu üles ning loovutas 28. juunil 2024 lepingust tulenevad nõuded hagejale. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostja tasunud põhinõude katteks kokku 169 eurot 42 senti ning peale lepingu ülesütlemist on kostja tasunud hagejale 510 eurot. Seega on lepingust nr XXXXXXXXXXXX tulenev põhivõlg 356 eurot 14 senti. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata perioodi 21. juuni 2024 – 27. juuni 2024 eest arvestatud intressid 127 eurot 23 senti. Hageja palus juhul, kui kohus leiab, et Coop Finants on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõla 380 eurot 6 senti, sellelt 22. jaanuari 2026. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 10 eurot 19 senti ja alates 23. jaanuarist 2026 viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja selgitas, et kostja kasutas perioodil 6. mai 2022 – 4. veebruar 2024 krediiti kokku 1562 eurot 6 senti. Kostja tasus perioodil 15. juuni 2022 – 16. veebruar 2024 kokku 672 eurot ning pärast lepingu ülesütlemist laekus täiendavalt 510 eurot. Tegemist on tähtajatu lepinguga ning VÕS § 4061 lg 4 kohaselt tuleb nõude ümberarvestamisel lähtuda eeldusest, et krediit tagastatakse ühe aasta jooksul viimasest kasutuselevõtust. Viimane krediidi kasutuselevõtt toimus 4. veebruaril 2024 ning ühe aasta tähtaeg lõppes 5. veebruaril 2025. Lepingu ülesütlemine 27. juunil 2024 ei olnud kehtiv. Hageja palus juhul, kui kohus leiab, et Inbank on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mõista kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja

3.Maakohus jättis 13. veebruari 2026. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, märkides, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Vaidlust ei ole selles, et Coop Finantsi ja kostja vahel sõlmitud leping nr XXXXXXXXXXXXXX ning Inbanki ja kostja vahel sõlmitud leping nr XXXXXXXXXXXX on tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõttes. Maakohus leidis, et lepingud ei ole tühised liiga kõrge krediidi kulukuse määra tõttu VÕS § 406 2 lg 1 alusel. Krediidiandjad rikkusid kostjaga tarbijakrediidilepinguid sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet, mille järgimise kohustus tuleneb VÕS § 403 4 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmane tagajärg on, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks tuleb lugeda seadusjärgne määr ning muid tasusid kostja hagejale sellisel juhul VÕS § 403 4 lg 7 järgi ei võlgne. Maakohus märkis, et lepingu nr XXXXXXXXXXXXXX sõlmimise ajal 28. septembril 2022 oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonide intressimäär 0%. Seega kostja ei pea tasuma hagejale intressi. Maakohus leidis, et hageja lepingust nr XXXXXXXXXXXXXX tuleneva nõude kujunemine on vastuoluline ja ebaselge ega võimalda tuvastada nõude tegelikku suurust. Hagiavalduses esitatud andmed kostja tehtud tagasimaksete kohta ei ühti hagiavalduse lisadest nähtuvate andmetega. Hageja 22. jaanuari 2026. a seisukoha punktis 2.1 on märgitud, et kostja tasus 672 eurot, samas hagiavalduse lisast 15 nähtub tagasimaksete summana 785 eurot 52 senti ning lisas 16 esitatud võlainfo tabeli laekumiste sakilt nähtub omakorda 1099 eurot (kui maha arvutada maksed, millel ei ole viidet konkreetsele lepingule, siis on maksete summa 885 eurot). Selliste vastuolude korral ei ole kohtul võimalik tuvastada, milline on tegelikult tasutud summade kogumaht ning sellest tulenevalt ka tasumata põhivõla suurus. Esitatud arvutuskäik ei ole läbipaistev ega kontrollitav. Lisaks nähtub hageja enda väidetest, et pärast lepingu ülesütlemist on kostja tasunud veel 510 eurot. Kui lähtuda lisas 16 kajastatud tagasimaksete summast 1099 eurot ning liita sellele pärast ülesütlemist tasutud 510 eurot, on kostja tasunud kokku 1609 eurot. Arvestades, et kostja kasutas krediiti kokku 1562 eurot 6 senti, ei jää sellisel juhul põhivõlga üldse tasumata, vaid tasutud summa ületab kasutatud

krediidisumma. Ümberarvestuse tulemusel ei saa põhivõlg suureneda. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on üksnes kokkulepitud intressi ja muude tasude vähendamine või ärajäämine, mitte tarbija põhisumma suurenemine. Põhinõue saab koosneda üksnes tegelikult kasutusse võetud ja tagastamata krediidisummast, millest tuleb maha arvata kõik kostja tehtud maksed. Eeltoodut arvestades on hageja nõue esitatud kujul sisemiselt vastuoluline ja arvestuslikult põhjendamatu ning ei võimalda kohtul tuvastada nõude tegelikku suurust. Hageja käsitlus, mille järgi lõpeb tähtajatu tarbijakrediidileping tulenevalt VÕS § 4061 lg 4 pst 2 kaheteistkümne võrdse tagasimakse tähtaja möödumisel, on ekslik. Viidatud normist ei tulene tähtajatu tarbijakrediidilepingu kestus, vaid krediidikulukuse määra arvutamisel aluseks võetavad kriteeriumid. Arvelduskrediidi puhul, mille korral ei ole määratud tagastatavate osamaksete maksimaalset suurust, ei teki VÕS § 4034 lg 7 kohaldamisel olukorda, kus lubamatu intressi ja kõrvalnõuete arvel kujuneks ettemakse, mille arvelt saaks lugeda kaetuks tulevasi osamakseid põhivõla katteks. Erinevalt fikseeritud maksegraafikuga krediidilepingust tuleb arvelduskrediidi puhul lugeda kõik tehtud maksed põhivõla katteks nende tasumise ajal. Seetõttu ei saa käsitada tehtud makseid ettemaksetena, mis lükkaks edasi aja, millal kostja jäi kolme järjestikuse osamakse tasumisega viivitusse VÕS § 416 tähenduses. Hageja esitatud seisukohtadest ega tõenditest ei nähtu tasutud summade ja võlgnevuste koondarvestust alates lepingu sõlmimisest viisil, mis võimaldaks kohtul kontrollida, millal kostja esimest korda kolme järjestikuse osamakse tasumisega viivitusse jäi. Sellest tulenevalt ei ole võimalik kontrollida ka viivisenõude arvestuse õigsust ega selle suurust. Hageja ei ole tõendanud, et ülesütlemise materiaalsed eeldused VÕS § 416 lg 1 mõttes oleksid täidetud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks olnud maksete tasumisega viivituses ka siis, kui lähtuda VÕS § 4034 lg 7 kohastest ümberarvutustest, mille järgi saanuks krediidiandja kostjalt nõuda üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Eeltoodut arvestades ei ole hageja tõendanud lepingust nr XXXXXXXXXXXXXX tuleneva nõude kujunemist ega selle sissenõutavaks muutumist. Nõude suurus, arvestuskäik ja ülesütlemise alus on esitatud vastuoluliselt ning ei võimalda kohtul tuvastada, millises ulatuses ja millisel õiguslikul alusel on kostjal hageja ees tasumata kohustus. Seetõttu ei ole lepingust nr XXXXXXXXXXXXXX tuleneva nõude rahuldamiseks õiguslikku ega faktilist alust. Maakohus märkis, et lepingu nr XXXXXXXXXXXX sõlmimise ajal 23. jaanuaril 2023 oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonide intressimäär 2,50%, mistõttu oli seadusjärgne intressimäär 10,50% aastas. Muid tasusid kostja ei võlgne. Laenulepingust nähtub, et kostjal tuli maksegraafiku kohaselt tasuda 20. veebruarist 2023 kuni 20. jaanuarini 2027 igakuiseid põhiosa- ja intressimakseid. Hageja andmetel on kostja teinud perioodil 16. mai 2023 – 16. veebruar 2024 tagasimakseid 500 eurot 24 senti ning pärast lepingu ülesütlemist täiendavalt 510 eurot, kokku 1010 eurot 24 senti. Seega on tasutud summa peaaegu võrdne kasutatud krediidisummaga (1035 eurot 56 senti) ning võimalik põhisumma jääk enne seadusjärgse intressi arvestamist on 25 eurot 32 senti. Hageja on esitanud ümberarvestuse ning taotlenud TsMS § 369 alusel ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete väljamõistmist, väites, et 20. oktoobri 2026. a seisuga on jääkmaksumus 135 eurot 44 senti. Maakohus leidis, et esitatud ümberarvestus ei kajasta tegelikke tasutud summasid nende tasumise ajal põhivõla vähendamiseks ega võimalda kontrollida nõude kujunemist. Kui maksed arvestada nende tasumise ajal põhivõla katteks, ei

9.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et hageja esitatud ja hagiavalduse lisadest nähtuvad andmed kostja tagasimaksete kohta on vastuolulised ega võimalda kohtul tuvastada hageja põhinõude suurust. Hageja märgib 22. jaanuari 2026. a menetlusdokumendis, et kostja kasutas perioodil 6. mai 2022 – 4. veebruar 2024 krediiti kokku 1562 eurot 6 senti, kostja tegi Coop Finantsile perioodil 15. juuni 2022 – 16. veebruar 2024 tagasimakseid 672 eurot ning tasus hagejale perioodil 1. november 2024 – 9. juuli 2024 kokku 510 eurot, ning seega on hageja põhinõude suurus 380 eurot 6 senti (1562,06-672,00510). Samas oli hagiavalduse kohaselt hageja põhinõude suurus 266 eurot 54 senti (st väiksem kui hageja ümberarvestatud nõue). Hagiavaldusele lisatud tehingute väljavõtte kohaselt on kostja teinud Coop Finantsile perioodil 15. juuni 2022 – 16. veebruar 2024 tagasimakseid 785 eurot 52 senti (hagiavalduse lisa 15, dtl 91). Hagiavaldusele lisatud võlainfo tabelis (hagiavalduse lisa 16) on samal perioodil tasutud summana lehel „SK+ nõuete saldo“ märgitud 672 eurot (dtl 95) ja lehel „CCS laekumised“ märgitud 1099 eurot (dtl 99). Sealjuures on maksete kuupäevad samad, kuid summad osaliselt erinevad. Hageja ei ole ka apellatsioonkaebuses kostja maksetega seonduvat täiendavalt selgitanud. Kui lähtuda sellest, et kostja kasutas krediiti kokku 1562 eurot 6 senti ning tasus perioodil 15. juuni 2022 – 16. veebruar 2024 Coop Finantsile 1099 eurot ja perioodil 1. november 2024 – 9. juuli 2024 hagejale kokku 510 eurot, on kostja teinud makseid rohkem kui krediidisumma ulatuses. Hageja ei väida, et laekumisi oleks osaliselt arvestatud VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi või muude nõuete katteks, mida hagejal on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral õigus nõuda. Kuigi üldjuhul peab kostja tõendama, et ta on laenu tagasi maksnud, siis olukorras, kus hageja esitatud andmed on vastuolulised ja hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtub, et kogu krediidisumma võib olla tagasi makstud ja hageja ei ole neid vastuolusid kõrvaldanud, on põhjendatud jätta hagi lepingust nr XXXXXXXXXXXXXX tuleneva nõude rahuldamata.