nende Hageja OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Ahto Järvela Kostja X.S (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
võla
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.
2.Mõista X.S-ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja põhivõlg 1736 eurot 57 senti, mis koosneb järgmistest Telia Eesti AS ja X.S-i vahel sõlmitud lepingutest tuleneva põhivõla jääkidest:
2.1.lepingust nr 1424211 tulenev põhivõlg 68 eurot 43 senti;
2.2.lepingust nr 1451262 tulenev põhivõlg 112 eurot 58 senti;
2.3.lepingust nr 1529198 tulenev põhivõlg 181 eurot 7 senti;
2.4.lepingust nr 1529483 tulenev põhivõlg 348 eurot 48 senti;
2.5.lepingust nr 1700333 tulenev põhivõlg 505 eurot 62 senti;
2.6.lepingust nr 1709671 tulenev põhivõlg 167 eurot 69 senti;
2.7.lepingust nr 1747670 tulenev põhivõlg 352 eurot 70 senti.
3.Mõista X.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt (1736 eurot 57 senti) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
17.detsembrist 2023 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhivõlg.
4.Jätta menetluskulud 37% ulatuses X.S-i kanda ja 63% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
5.Mõista X.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulude katteks 301 eurot 55 senti.
6.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb X.S-il tasuda Aktiva Finance Group OÜ-le menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu elektronposti aadress ; e-toimik: . Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu elektronposti aadress ; e-toimik: . Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 17. detsembril 2024 Tartu Maakohtule hagi X.S-i (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2539 eurot 7 senti, intressid 178 eurot 45 senti, sissenõutavaks muutunud viivised 1925 eurot 3 senti ning viivise 24% aastas põhivõlalt alates 18. detsembrist 2024 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Telia Eesti AS (krediidiandja) ja kostja alljärgnevad lepingud: -
25.märtsil 2019 sõlmitud järelmaksuleping nr 1424211 seadme mobiiltelefon Huawei P20 64 GB Dual SIM (lilla) ostmiseks, mille netohind on 429 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressimäär 21,90% aastas. Lepingutasu 19 eurot 90 senti, mille eest kohustus tasuma perioodilise arvega. Lepingust tulenevalt on krediidi kulukuse määr 27,34%.
-
12.juulil 2019 sõlmitud järelmaksuleping nr 1450487 seadme mobiiltelefon Huawei P20 Lite (must) ostmiseks, mille netohind on 199 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressimäär 21,90% aastas. Lepingutasu 15 eurot 90 senti, mille eest kohustus tasuma perioodilise arvega. Lepingust tulenevalt on krediidi kulukuse määr 34,41%.
-
15.juulil 2019 sõlmitud järelmaksuleping nr 1451262 seadme sülearvuti HP Laptop 15-DA0797NO ostmiseks, mille netohind on 399 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressimäär 21,90% aastas. Lepingutasu 19 eurot 90 senti, mille eest kohustus tasuma perioodilise arvega. Lepingust tulenevalt on krediidi kulukuse määr 27,61%.
-
15.veebruaril 2020 sõlmitud järelmaksuleping nr 1529198 seadme mobiiltelefon Samsung Galaxy A51 (sinine) ja telefonikate KEY Premium Samsung Galaxy A51 ostmiseks, mille netohind on 353 eurot 90 senti. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressimäär 21,90% aastas. Lepingutasu 19 eurot senti, mille eest kohustus tasuma perioodilise arvega. Lepingust tulenevalt on krediidi kulukuse määr 27,96%.
-
17.veebruaril 2020 sõlmitud järelmaksuleping nr 1529483 seadme mobiiltelefon Apple iPhone XR 64 GB (punane) ja telefonikate KEY Premium Apple iPhone XR ostmiseks, mille netohind on 663 eurot 90 senti. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressimäär 21,90% aastas. Lepingutasu 19 eurot 90 senti, mille eest kohustus tasuma perioodilise arvega. Lepingust tulenevalt on krediidi kulukuse määr 26,16%.
-
10.detsembril 2020 sõlmitud järelmaksuleping nr 1700333 seadme Samsung Galaxy S20 FE lilla ostmiseks, mille netohind on 599 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressimäär 21,90% aastas. Lepingutasu 19 eurot 90 senti, mille eest kohustus tasuma perioodilise arvega. Lepingust tulenevalt on krediidi kulukuse määr 26,41%.
-
21.detsembril 2020 sõlmitud järelmaksuleping nr 1709671 seadme Huawei P Smart 2021 must ostmiseks, mille netohind on 199 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressimäär 21,90% aastas.
Lepingutasu 15 eurot 90 senti, mille eest kohustus tasuma perioodilise arvega. Lepingust tulenevalt on krediidi kulukuse määr 29,73%. Kostja rikkus lepingute tingimusi ega tasunud osamakseid. Krediidiandja teavitas kostjat
1.detsembril 2023 lepingute ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võla tasumiseks kuni 15. detsembrini 2023 ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles krediidiandja lepingud 16. detsembril 2023 üles. Nõue on loovutatud hagejale.
2.Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus võttis hagi menetlusse 12. märtsi 2025. a määrusega. Kohtul puuduvad andmed isiku tegeliku elu- ja viibimiskoha kohta. Kohus püüdis dokumente edastada rahvastikuregistris märgitud ja kohaliku omavalitsuse Elva Vallavalitsuse päringu vastuses toodud aadressil XXX, ka Politsei-ja Piirivalveameti kaasabil. Dokumente kätte toimetada ei õnnestunud. Kohus toimetas kostjale dokumendid kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 18. juunil 2025. Kostja ei ole hagile vastanud. Kohus hoiatas kostjat menetlusse võtmise määruses kirjaliku vastamise kohustusest ja tagaseljaotsuse tegemise võimalusest.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.
4.Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks olevate lepingute puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kostja on füüsiline isik, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Kostja oli viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega (VÕS § 416 lg 1), mistõttu ütles krediidiandja 16. detsembril 2023 lepingud üles. Krediidiandja on oma nõude loovutanud hagejale. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid laenulepingu ülesütlemise ega nõude loovutamise kohta.
5.Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2).
5.1.Kohus peab tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks tegema esmalt kindlaks, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kohus on kontrollinud sõlmitud lepingute krediidi kulukuse määra ning määr ei ületa lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga poolt avaldatud kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kohus leiab, et tarbijakrediidilepingud ei ole tühised krediidi kulukuse määra tõttu.
5.2.Kui tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr on kooskõlas seadusega, tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 pdes 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p 9.11 kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Asjakohased vorminõuded ja hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja. Riigikohus on 24. novembri 2023. a otsuse p-des 18 ja 19 tsiviilasjas nr 2-21-13098 leidnud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 403 4 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 403 4 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Hageja on ise menetlusdokumentides märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisel on lähtutud ennekõike taotleja esitatud andmetest. Hageja ei ole analüüsinud kostja pangakonto väljavõtet. Esitatud andmed ei ole piisavad järeldamaks, et kostjal oli piisav maksevõime.
Kuivõrd hageja ei ole kostjalt pangakonto väljavõtteid nõudnud või kogunud muid andmeid kostja sissetulekute ja kohustuste kohta ega hinnanud kostja sissetulekute ja kohustuste suurust piisavalt pika ajavahemiku jooksul, siis ei ole hageja kohtu esialgsel hinnangul vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg on VÕS § 403 4 lg-te 6 ja 7 järgi, et kostjalt saab VÕS § 4034 lg 7 kohaselt nõuda vaid põhivõlga ja seadusjärgset intressi, kuid muid tasusid (sh lepingutasu) kostja teenusepakkujale ega nüüd ka hagejale ei võlgne. Kuivõrd seadusjärgne intress oli kõigi järelmaksuga müügilepingute väidetava ülesütlemise ajal 0%, piirdub hageja nõue kostja vastu vaid põhivõlaga. Kohus lähtub sellest, et periood, millal kostja osamakseid tasuma pidi on möödunud ning põhivõlg on sõltumata ülesütlemise kehtivusest ümberarvutuse korral sissenõutavaks muutunud. Riigikohus on selgitanud, et ümberarvutuse esitamise kohustust ei ole juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 24). Kohus leiab, et eeltoodu on asjakohane ka juhul, kui tarbijakrediidileping on järelmaksuga müügileping.
6.Hageja täpsustas 10. märtsil 2025 kohtule esitatud seisukohas nõude kujunemist ja ülesütlemisega seotud asjaolusid, esitas loovutamisteate ning märkis, et Riigikohtu seisukoha kohaselt ei ole sellise VÕS § 4034 lg 7 arvestuse esitamise kohustust juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098). Hageja on esitanud 10. märtsil 2025 ümberarvestuse, mille kohaselt ei ole kostjal juhul, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikutud, võlgnevust hageja ees lepingust 1450497 tulenevalt. Ülejäänud lepingute osas leiab kohus, et kostjalt tuleb võlgnevus välja mõista alljärgnevalt: -
Lepingu nr 1424211 alusel sai kostja kauba järelmaksuga summas 429 eurot, millele lisandus lepingutasu 19 eurot 90 senti. Kostja on lepingu katteks tasunud 360 eurot 57 senti. Hageja nõuab ümberarvestuse kohaselt põhivõlgnevust summas 88 eurot 33 senti (429+19,90-360,57). Kohtu hinnangul ei võlgne kostja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu lepingutasu summas 19 eurot 90 senti. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt lepingu nr 1424211 alusel välja mõista põhivõlg 68 eurot 43 senti (429-360,57).
-
Lepingu nr 1451262 alusel sai kostja kauba järelmaksuga summas 399 eurot, millele lisandus lepingutasu 19 eurot 90 senti. Kostja on lepingu katteks tasunud 286 eurot 42 senti. Hageja nõuab ümberarvestuse kohaselt põhivõlgnevust summas 132 eurot 48 senti (399+19,90-286,42). Kohtu hinnangul ei võlgne kostja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu lepingutasu summas 19 eurot 90 senti. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt lepingu nr 1451262 alusel välja mõista põhivõlg 112 eurot 58 senti (399-286,42).
-
Lepingu nr 1529198 alusel sai kostja kauba järelmaksuga summas 353 eurot 90 senti, millele lisandus lepingutasu 19 eurot 90 senti. Kostja on lepingu katteks tasunud 172 eurot 83 senti. Hageja nõuab ümberarvestuse kohaselt põhivõlgnevust summas 200 eurot 97 senti (353,9+19,90-172,83). Kohtu hinnangul ei võlgne kostja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu lepingutasu summas 19 eurot 90 senti. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt lepingu nr 1529198 alusel välja mõista põhivõlg 181 eurot 7 senti (353,9-172,83).
-
Lepingu nr 1529483 alusel sai kostja kauba järelmaksuga summas 663 eurot 90 senti, millele lisandus lepingutasu 19 eurot 90 senti. Kostja on lepingu katteks tasunud 315 eurot 42 senti. Hageja nõuab ümberarvestuse kohaselt põhivõlgnevust summas 368 eurot 38 senti (663,9+19,90-315,42). Kohtu hinnangul ei võlgne kostja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu lepingutasu summas 19 eurot 90 senti. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt lepingu nr 1529483 alusel välja mõista põhivõlg 348 eurot 48 senti (663,9-315,42).
-
Lepingu nr 1700333 alusel sai kostja kauba järelmaksuga summas 599 eurot 90 senti, millele lisandus lepingutasu 19 eurot 90 senti. Kostja on lepingu katteks tasunud 94 eurot 28 senti. Hageja nõuab ümberarvestuse kohaselt põhivõlgnevust summas 524 eurot 62 senti (599,9+19,90-94,28). Kohtu hinnangul ei võlgne kostja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu lepingutasu summas 19 eurot 90 senti. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt lepingu nr 1700333 alusel välja mõista põhivõlg 505 eurot 62 senti (599,9-94,28).
-
Lepingu nr 1709671 alusel sai kostja kauba järelmaksuga summas 199 eurot, millele lisandus lepingutasu 15 eurot 90 senti. Kostja on lepingu katteks tasunud 31 eurot 31 senti. Hageja nõuab ümberarvestuse kohaselt põhivõlgnevust summas 183 eurot 59 senti (199+15,90-31,31). Kohtu hinnangul ei võlgne kostja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu lepingutasu summas 15 eurot 90 senti. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt lepingu nr 1709671 alusel välja mõista põhivõlg 167 eurot 69 senti (199-31,31).
-
Lepingu nr 1747670 alusel sai kostja kauba järelmaksuga summas 399 eurot, millele lisandus lepingutasu 19 eurot 90 senti. Kostja on lepingu katteks tasunud 46 eurot 30 senti. Hageja nõuab ümberarvestuse kohaselt põhivõlgnevust summas 372 eurot 60 senti (399+19,90-46,3). Kohtu hinnangul ei võlgne kostja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu lepingutasu summas 19 eurot 90 senti. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt lepingu nr 1747670 alusel välja mõista põhivõlg 352 eurot 70 senti (399-46,3).
Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1736 eurot 57 senti (68,43+112,58+181,07+348,48+505,62+167,69+352,7). Kuivõrd vastutustundliku laenamise rikkumise korral kostja hagejale muid tasusid ei võlgne, jätab kohus hageja nõude muus osas rahuldamata. Hageja on palunud välja mõista ka sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõlalt viivise lepingujärgses määras 24% aastas. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas, kui lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on põhjendatud ja asjakohane mõista kostjalt antud juhul välja viivis seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS § 113 lg 1 alusel. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude seadusjärgses määras viivise väljamõistmiseks ning mõistab kostjalt välja viivise põhivõla summadelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras lepingute lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast (s.o 17. detsember 2023) kuni põhivõla tasumiseni.
7.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt, s.o ligikaudu 37% ulatuses (hagihind esmalt 5251 eurot 92 senti ja peale ümberarvestust 1917 eurot 17 senti (põhinõue 1736 eurot 57 senti + seadusjärgne viivis ühe aasta eest 180 eurot 60 senti), siis jaotab kohus menetluskulud
TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 37% ulatuses kostja kanda ja 63% ulatuses hageja kanda.
8.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 1037 eurot 50 senti (riigilõiv hagiavalduse esitamisel 595 eurot, maksekäsu kiiremenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 422 eurot 50 senti (s.o 2,5 tundi tunnihinnaga 169 eurot, käibemaksuta)). TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigilõivu suurus ja maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga (595 eurot). Hageja lepinguline esindaja taotleb menetluskulu hüvitamist maksekäsu kiirmenetluse eest summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka. See tähendab, et need kulud kannab TsMS § 162 lg 1 alusel kostja. Seadusega on avaldajale maksekäsu kiirmenetluses tekkivate menetluskulude katteks ette nähtud 20 eurot, mistõttu on ka maksekäsu kiirmenetluse kulu kostjalt väljamõistmine põhjendatud. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks õigusabile kaks tundi. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 169 eurot (käibemaksuta). Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest) mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on kohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot. Seega on hageja lepingulise esindaja tasu 200 eurot (2 x 100, käibemaksuta). Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 815 eurot (595 + 20 + 200, käibemaksuta). Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (37%), tuleb menetluskulud jätta 37% ulatuses kostja kanda ja 63% ulatuses hageja kanda. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 301 eurot 55 senti (815*37%). Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Menetluskulud tuleb hageja taotlusel kanda Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE147700771000526428 viitenumbriga 717352203.
9.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
10.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.