B2 Impact OÜ hagi H.S vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1857,58 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood: 11542046; lepinguline esindaja Marie Tsine, e-post: XXX). esindajad Kostja: H.S (isikukood: XXX, aadress: XXX, 65607, XXX). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi H.S vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda ja menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaksmääramata, kuna hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 2-12, 83-85).
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 05.12.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub H.Silt (kostja) välja mõista põhivõlg 1577,70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 84,74 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja edaspidi põhivõlgnevuselt viivised võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse kohtusse esitamisest s.o 05.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 29.07.2021 Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) (laenuandja) iseteeninduskeskkonnas laenutaotluse. Laenuandja saatis läbi iseteeninduskeskkonna taotluses märgitud e-posti aadressile teavituskirja, millega edastas lepingu üldtingimused koos hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades Multitude iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Sellega loeti poolte vahel leping sõlmituks 29.07.2021. Laenulepingu kohaselt võimaldati kostjale limiiti kuni 5000 eurot. Leping sõlmiti tähtajatult. Laenulimiit on korduvkasutatav ja selle suurust võib muuta. Krediidikulukuse määraks kujunes 26,85% aastas ja intressimääraks 24,017% aastas ehk 0,0658% päevas.
3.Kostja kohustus tagastama laenu igakuiselt laenuandja poolt edastatud arvete alusel, mis väljastatakse läbi iseteeninduskeskkonna 15 päeva pärast algse laenu väljamaksmist. Arve miinimumsumma moodustab: a) 5% laenuvõtja poolt laenuandjale võlgnetavast summast (laenust ja teenustasust) või b) 10 eurot, sõltuvalt sellest kumb on suurem; tingimusel et kui kogu laenusumma koos teenustasudega on väiksem kui b), loetakse miinimumsummaks kogu laenusumma koos kohaldavate tasudega. Ebapiisavate maksesummade korral on tagasimaksete jaotumise järjekord järgmine: a) maksmisele kuuluvate summade sissenõudmiskulud; b) laen; c) intress; d) leppetrahvid, teenustasu ja muud kliendi poolt võlgnetavad summad.
4.Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti ajavahemikul 29.07.2021 kuni 04.03.2023 summas 5812 eurot. Kostja on laenulepingu raames teostanud tagasimakseid summas 6849,07 eurot, millest põhinõude katteks arvestati 3920,54 eurot, kulude katteks 184,86 eurot ja intressi katteks 2743,67 eurot.
5.Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust jättes tagastamata veebruarikuu osamakse 100,31 eurot, maksetähtaeg 28.02.2025, märtsikuu osamakse 97,18 eurot, maksetähtaeg 29.03.2025, aprillikuu osamakse 99,35 eurot, maksetähtaeg 29.04.2025 ja maikuu osamakse 101,46 eurot, maksetähtaeg 29.05.2025. 14.05.2025 edastas laenuandja kostjale tema konto kaudu meeldetuletuse lepingu lõpetamisest. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppes leping 20.07.2025 ning kostja kohustub tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse. Pärast lepingu ülesütlemist tasus kostja 313,76 eurot. Seega on võlgnevus hagi esitamise seisuga 1577,70 eurot (5812 – 3920,54 – 313,76). Kostjat teavitati 04.06.2025 nõude loovutamisest hagejale.
6.Hageja arvestab viivist tagastamata laenusummalt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni 05.12.2025 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kostja võlgneb hagejale viivise 84,74 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist seadusjärgses määras.
7.Poolte vahel on sõlmitud kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitamiseks. Lepingule lisatud Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe p-s 3 on selgitatud, et pärast laenulepingu lõppemist kohustub klient tasuma esimese meeldetuletuskirja eest 25 eurot ning järgnevate kirjade eest 5 eurot kui nõue ületab 1000 eurot. Hageja on saatnud kostjale võlateatised kostja kodusele aadressile ja e-posti aadressile. Lisaks tekkisid hagejal seoses võlgnevuse sissenõudmisega täiendavad kulutused, nt võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine, võlgniku andmete kaitsmine jne. Hageja on edastanud kostjale 04.06.2025 nõudekirja 25 eurot, 19.06.2025 pretensiooni 5 eurot ja 03.07.2025 hagihoiatuse 5 eurot. Hageja palub lepingu alusel välja mõista kahjuhüvitise summas 35 eurot.
8.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kontrollis krediidiandja kostja isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Kostja märkis laenuandja iseteenindussüsteemis täidetud taotlusel oma sissetuleku suuruseks 800 eurot ja igakuisteks kulutusteks 140 eurot. Kostja kinnitas, et tal ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja ta ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada võimet teha laenu tagasimakseid. Laenuandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal kostjal
ei olnud ühtegi maksehäiret. Lisaks lähtus laenuandja sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel kostja esitatud pangakonto väljavõttest. Kostja esitatud ja laenuandja poolt kogutud andmeid kogumis analüüsides leidis laenuandja, et kostja on võimeline oma kohustusi täitma.
9.Vastuseks kohtu ettepanekule tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist või esitada nõude ümberarvestus märgib hageja, et ei ole esitatud nõude raames algne võlausaldaja vaid on nõude omandanud loovutamise teel. Esialgne võlausaldaja on hagejale esitanud just sellised selgitused, alusdokumendid ja tõendid, mis on kohtu ette toodud, mistõttu täiendavaid dokumente ja tõendeid ei ole võimalik esitada.
10.Hageja toob siinkohal välja, et Riigikohtu hinnangul ei ole krediidivõime hindamisel ilmtingimata vajalik tugineda üleüldse pangakonto väljavõttele, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Antud juhul oli piisav kostja esitatud andmed ja kehtivate maksehäirete puudumine ning laenuandja ei pidanud vajalikuks küsida täiendavalt kostja pangakonto väljavõtet. Hageja lisab, et leping sõlmitud 2021, seega on laenuandja teostanud kliendi krediidivõimelisuse hindamise 2021 kehtinud krediidiandja sise-eeskirja ja regulatsioonide kohaselt. 5 aastat tagasi kehtisid krediidiandjate jaoks krediidilepingute sõlmimisel teistsugused nõuded võrreldes tänasega, seega on mõeldamatu kohandada täna kehtivaid nõudeid aastaid tagasi tehtud krediidiotsustele.
11.Kostja (dtl 90) on nõus tasuma võlga 50 eurot kuus, kuna on töötu.
KOHTU SEISUKOHT
12.Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
13.Asja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud 29.07.2021 laenutaotluse (dtl 14) 350 euro saamiseks, mis on kinnitatud samal päeval ning Ferratum Bank Plc (krediidiandja) on laenu summas 350 eurot kostja kontole väljamaksnud (dtl 40). Hageja on selgitanud, et kostjaga sõlmiti tähtajatu krediidileping limiidiga 5000 eurot krediidiandja iseteeninduskeskkonnas ning kostjale saadeti laenulimiidi üldtingimused, hinnakiri ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, mille hageja on kohtule esitanud. Ühelgi hageja esitatud dokumendil (dtl 15-16) kostja allkirja ei ole. Kuna tegemist on tarbijakrediidiga VÕS § 402 mõttes, peab tarbija lepingu sõlmimiseks esitatud tahteavalduses olema selgelt märgitud VÕS § 404 lõikes 2 sätestatud teave.
14.VÕS § 408 lg 1 ja 2 kohaselt muutub tarbijakrediidileping, milles on puudu VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave, siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Kohtule esitatud maksekorraldustest nähtuvalt on Ferratum Bank Plc teinud lisaks 29.07.2021 ülekandele kostja pangakontole järgmised ülekanded: 05.11.2021 100 eurot (dtl 30), 07.11.2021 100 eurot (dtl 31), 11.11.2021 50 eurot (dtl 32), 30.12.2021 500 eurot (dtl 33), 06.02.2022 50 eurot (dtl 34), 07.02.2022 82 eurot (dtl 35), 13.02.2022 30 eurot (dtl 36), 15.09.2022 500 eurot (dtl 37), 10.02.2023 200 eurot (dtl 38), 04.03.2023 150 eurot (dtl 39), 05.08.2021 400 eurot ja 400 eurot (dtl 41-42), 20.08.2021 500 eurot (dtl 43), 02.09.2021 400 eurot (dtl 44), 13.09.2021 600 eurot (dtl 45), 28.09.2021 400 eurot (dtl 46), 01.10.2021 300 eurot (dtl 47), 10.10.2021 400 eurot (dtl 48), 24.10.2021 300 eurot (dtl 49). Kuna hageja on tõendanud, et kostja on saanud laenu kätte, saab lugeda lepingu VÕS § 408 lg 2 alusel sõlmituks.
15.Riigikohus on selgitanud, et tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 403 4 lg 7) tühiseks ning kohus peab omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust. Kohus peab kontrollima, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. Samuti on kohtul kohustus kontrollida
krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).
16.VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
17.Hageja selgituste kohaselt kehtib kostja poolt avatud krediidilimiidi suhtes Euroopa tarbijakrediidi teabelehe (dtl 26) p 3 kohaselt krediidikulukuse määr 26,85% aastas, mis jääb VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära piiridesse (viimane avaldatud kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr oli alates 01.07.2021 18,68%, kolmekordne määr seega 56,04%).
18.Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele.
19.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. VÕS § 4034 lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Kuigi kostjal on kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed oma krediidivõimelisuse hindamiseks ning krediidiandja võib neist lähtuda, ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada.
20.Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega tuleb üldjuhul nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.
21.Hageja on hagis märkinud, et on kontrollinud kostja avaldatud sissetulekut ja kohustusi kostja esitatud pangakonto väljavõttest, kuid hiljem on selgitanud, et laenuandja lähtus sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud andmetest. Seega ei ole konto väljavõtet küsitud ning lähtutud on üksnes kostja esitatud ja laenuandja poolt kogutud maksehäire registrist saadud andmetest.
22.Kohus leiab, et hageja esitatud andmetele tuginedes ei ole võimalik järeldada, et kostja tegelik krediidivõime oleks enne lepingu sõlmimist kindlaks tehtud. Hageja on tuginenud üksnes kostja esitatud andmetele ning laenuandja sisemistele protseduurireeglitele, mis määravad laenu saamise tingimused. Samas ei ole hageja kontrollinud kostja esitatud andmete õigsust. Hageja ei ole kogunud piisavalt andmeid kostja krediidivõimelisuse teadasaamiseks ning kohus on sellele ka hageja tähelepanu juhtinud.
23.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja esitatud andmete põhjal ei ole võimalik järeldada, et krediidiandja oleks piisaval määral täitnud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust ning veendunud kostjale laenu andmisel kostja krediidivõimelisuses.
24.Seega on laenuandja rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
25.Kostjale on tehtud ajavahemikul 29.07.2021 kuni 04.03.2023 väljamakseid kokku 5812 eurot. Lepingu üldtingimuste p 2.11 ja 2.15 järgi pidi kostja tegema laenuandjale igakuiselt miinimumsummas makseid 15 päeva jooksul arvel näidatud kuupäevast.
26.Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja pidanud vajalikuks esitada VÕS § 4034 lg 7 järgset ümberarvestust viidates sellele, et tema hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikutud.
27.Riigikohus on sedastanud, et kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses. Kuna tegemist on tähtajatu laenulepinguga ei saa vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu lugeda ilmselt ka lepingut ülesöelduks.
28.Kohtule esitatud maksekorraldustest nähtuvalt on hageja teinud kostja kontole ülekanded kokku 5812 eurot ning hageja väitel on kostja teinud lepingu katteks tagasimakseid 6849,07 euro ulatuses, mis tuleb arvestada põhiosa katteks. Seega võib eeldada, et kostja on laenusumma tagastanud, mistõttu ei ole hageja põhinõue ega kõrvalnõuded põhjendatud.
MENETLUSKULUD
29.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
30.Kostja on ise kohtule vastanud, seega eelduslikult tal menetluskulusid tekkinud ei ole. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata kuna hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.