Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; asukoht Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa, Tallinn, 10617, Harju maakond); volitatud esindaja A T (e-post: xxxx); Kostja: E K (isikukood xxxx; registreeritud elukoht xxxx; epost: xxxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt E K hageja B2 Impact OÜ kasuks krediidilepingust nr xxxx tulenev laenu põhiosa võlgnevus 4955,75 eurot, intress 56,05 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 193,94 eurot, võla sissenõudmiskulud 35 eurot ja edasiulatuv viivis võlgnevuselt 4955,75 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.08.2026 kuni võlgnevuse (4955,75 eurot) tasumiseni.
Jätta rahuldamata hageja B2 Impact OÜ nõue mõista kostjalt E Klt välja põhivõlgnevus 4081,38 eurot, intress 1274,34 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 153,90 eurot ja edasiulatuv viivis, mis ületab p-s 2 väljamõistetud viivist.
4.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud 49% ulatuses kostja ja 51% ulatuses hageja kanda.
2.Mõista kostjalt E K hageja B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulud summas 411,60 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (411,60 eurot) tuleb kostjal E Kl tasuda hagejale B2 Impact OÜ ́le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-25-7839 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda riigilõivu Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 9037,13 eurot, intress 1330,39 eurot, viivis 347,84 eurot, võla sissenõudmiskulud 35 eurot ja edasiulatuv viivis alates 22.05.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagi kohaselt kostja ja ESTO AS sõlmisid 19.07.2022 tähtajatu arvelduskrediidi lepingu nr xxxx krediidilimiidiga 10000 eurot. Nimetatud krediidikonto lepingu II peatükis „Põhitingimused“ all lepiti kokku esialgses intressimääras 39,9% aastas ehk 0,11% päevas. Krediidikulukuse määr on 39,9%. Aastaseks viivisemääraks on lepingu teenusetingimuste hinnakirja kohaselt kliendilepingus fikseeritud intressimäär; selle puudumisel või kui see on järgnevast madalam, siis Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas ning päevamääraks 1/365 viivise määrast aastas. Intressimäär on lepingu kohaselt 39,9% aastas ja 0,11% päevas, seega ka viivisemäär on 39,9% aastas ja sellest 1/365 ehk 0,11% päevas. Krediidi kulukuse esialgne (ja maksimaalne) määr oli krediidikonto lepingu II peatüki „Põhitingimused“ kohaselt 51,11 % aastas.
2.Kostja on perioodil 19.07.2022 kuni 14.01.2025 võtnud kasutusse krediidisumma kokku 10 870 eurot. Krediidiandja on kinni pidanud väljavõtu tasu kokku summas 3,30 eurot. Lepingu põhitingimustest tulenevalt oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks (arvestusperiood on kalendrikuu) vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule, st igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Kostja on tagasimakseid teostanud kokku summas 5
2-25-7839 910,95 sh põhiosa 1832,87 eurot, intress 3584,92 eurot, kiire väljamakse tasu 457,70 eurot, lepingu muutmise tasu 15 eurot, meeldetuletustasu 20 eurot, kaardimakse tehingu tasu 0,46 eurot. Kostjat hoiatati 30.12.2024 teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Kostja täiendava tähtaja jooksul lepingut ei täitnud ning võlgnevust ei tasunud, mistõttu lõpetati 15.01.2025 ühepoolselt leping. Kostja oli lepingu ülesütlemise ajal võlgnevuses vähemalt 3 järjestikuse maksega: 01.11.2024, 01.12.2024 ja 01.01.2025.
3.Krediidiandja omandas infot kliendi andmete tõepärasuse ja varasemate maksekohustuste täitmise kohta avalikest andmebaasidest, mh E-krediidiinfo andmebaasist, taust.ee andmebaasist, EMTA-st ja rahvastikuregistrist. Krediiditaotluse täitmisel on võlgnik oma sissetulekuks märkinud 1150 eurot, millest on krediidiotsuse tegemisel lähtutud. Lisaks on tuvastatud pensionikeskuse sissetulek summas 1155,81 eurot. Krediidiotsuse tegemisel on arvesse võetud ka infot võlgniku finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta: finantskohustused on võlgnik märkinud 0 eurot (kohaldati 100 eurot) ja majapidamiskulud 400 eurot. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et võlgnik on krediidivõimeline. Kohtu põhjendused
4.Kostja sai 09.12.2025 menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte 06.01.2026 kättetoimetamisportaali KÄPO kaudu. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt TlnRngK nr 2-22-145432, p 23).
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ja ESTO AS sõlmisid 19.07.2022 tähtajatu arvelduskrediidi lepingu nr xxxx krediidilimiidiga 10 000 eurot, mille tingimuste kohaselt pidi kostja tagastama laenu ja sellelt arvestatud intressi koos muude lisatasudega igakuiselt 15. kuupäevaks (dtl 17-30). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.
6.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 krediidiasutuste eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30%. VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenude väljastamise ajal oli seega vastavalt 3 x 16,30%=48,9%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 48,63% aastas, mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära (dtl 28).
2-25-7839
7.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
8.ESTO AS saatis kostjale 30.12.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 13.01.2025 (dtl 31-33). ESTO AS ütles lepingu erakorraliselt üles 15.01.2025 (dtl 37-38). Krediidiandja loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale (dtl 177-178). Kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
9.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
10.Hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks tõendeid esitanud. Krediidiandja selgitus vastutustundliku laenamise kohta ei tõenda vastutustundlikku laenamist. Hagiavalduse teksti sisse pildina lisatud krediidiandja infosüsteemi väljavõte ei tõenda kostja sissetuleku kohta päringu tegemist ega päringu vastust. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja regulaarne sissetulek oli laenu taotlemisel 1155,81 eurot. Hageja täpsustuste kohaselt ei ole krediidiandja kostjalt pangakonto väljavõtte esitamist nõudnud. Arvestades laenusumma suurust, oli kostja kohustuste kindlaks tegemine oluline. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Käesoleval juhul ei ole kohtule selliseid tõendeid esitatud. Seega on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
11.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem
2-25-7839 VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.
12.Kohtule nähtub, et kostja sai krediidiandjalt laenu summas 10866,70 eurot (dtl 56-162) ja hagi kohaselt tegi tagasimakseid summas 5910,95 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt oli krediidileping tähtajatu (dtl 23). Lepingu eritingimuste järgi kuumakse pidi olema vähemalt 10 eurot. Hagi kohaselt tegi kostja viimase makse 05.10.2024. Kuivõrd pärast 05.10.2024 pole kostja tagasimakseid teinud (vähemalt 10 euro ulatuses), oli kohtu hinnangul lepingu lõpetamine 15.01.2025 õiguspärane. Seega on laenu põhiosa võlgnevus muutunud sissenõutavaks ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 4955,75 eurot (10866,70 – 5910,95).
13.Hageja soovis saada seadusjärgse intressina alates viimase kostja poolt tehtud tagasimaksele järgnevast päevast 06.10.2024 laenatud põhiosalt 10866,70 eurot kuni lepingu ülesütlemiseni 14.01.2025 summas 122,91 eurot. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hageja enda ümberarvestuse järgi arvestas ta kõik kostja tehtud tagasimaksed põhiosa katteks, siis ei olnud kostja põhiosa võlgnevus 06.10.2024 seisuga 10866,70 eurot, vaid 4955,75 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks seadusjärgse intressi summalt 4955,75 eurot perioodi 06.10.2024-14.01.2025 eest summas 56,05 eurot (vt https://viivisekalkulaator.ee/calculator/interest).
14.Kui võlgnik on rikkunud rahalist kohustust, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt nõuda täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Praegusel juhul on algselt kokku lepitud intressimäär asendunud seadusjärgse määraga, mistõttu tuleb viivis välja mõista seadusjärgses määras (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 31.03.2026 otsus tsiviilasjas nr 2-25-1239, p 10). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt 4955,75 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu ülesütlemisest 15.01.2025 kuni otsuse tegemiseni 18.08.2026 summas 193,94 eurot ja edasiulatuvalt kuni põhivõla tasumiseni TsMS § 376 alusel.
15.Kuivõrd kohus leidis eelnevalt, et lepingu erakorraline ülesütlemine oli kehtiv, siis on VÕS § 1132 lg 2 alusel põhjendatud hageja võla sissenõudmiskulud summas 35 eurot. Muus osas jääb hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
16.TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 840 eurot. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul hagi rahuldatakse ligikaudu 49% ulatuses. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 411,60 eurot (49% summalt 840 eurot) ning viivis menetluskuludelt (411,60 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
17.Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluses menetluskulusid kandnud, mistõttu puudub kohtul alus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
2-25-7839
18.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.