X. Xi kaebus Eesti Töötukassa 04.07.2025 otsuse nr TVH/ 25/023196 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja –X. X Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Triin Tamm
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 23.10.2026.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. X (kaebaja) esitas 26.06.2025 Eesti Töötukassale (ETK) töövõime hindamise taotluse.
ETK 04.07.2025 otsusega nr TVH/25/023196 tuvastas ETK, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud (dtl 6-7). Otsuses märgiti, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on kõrgvererõhkhaigus, dorsopaatia, peapööritus. Piiranguid käelise tegevuse valdkonnas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Kaebaja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei leidnud infosüsteemi andmetel kinnitust. Kaebajal on lülisamba kulumiskahjustusest tingitud seljavalu, vererõhuväärtuste kõikumise ja peapöörituse tõttu kergelt piiratud kõndimine, treppidel ja eri tasapindadel käimine, pikemaajaline seismine ja istumine ning kehaasendi muutmine. Kuigi kaebajal esinevad piirangud eelnimetatud valdkonnas ja tegevustes ei mõjuta need kaebaja töövõimet ulatuses, mis takistab töötamist.
3.Kaebaja esitas 24.07.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse ETK 04.07.2025 otsuse tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
4.Kaebaja soovib vaidlustada Eesti Töötukassa tehtud otsust järgmistel põhjendustel. 1(9)
4.1 Kaebaja oli 06.03.2021-31.03.2021 töövõimetuspensionär diagnoosiga krooniline radikuliit. Oma 24.08.2021 otsusega jättis töötukassa kaebaja toetusest ilma, tunnistades, kaebaja piiranguteta terveks inimeseks. 4.2 Kaebaja võtab juba üle kümne aasta tablette Tramadol 100 kroonilise radikuliidi tõttu. See ravim on narkootikum, mida kirjutatakse välja vaid väga tugevate valude korral haiguse viimastes staadiumites. Ravim tekitab sõltuvust. 4.3 Kaebajal on väga tugevad valud ja ta on pidevas narkojoobes. Varem sai kaebaja invaliidsuspensioni ainult seljavalude tõttu. Nüüd on aga lisandunud veel kõrge vererõhk, krambid, tuimus vasakus jalas. Seega ei ole aru saadav diagnoos, et kaebaja on terve. Alates 2025 aasta juunist võtab kaebaja veel ka Roxiper ravimit. Sõltumatu ekspertiis 16.06.2025 näitas, et kaebaja seda ravimit võtta ei tohi, aga muud ravi ei ole määratud Vastustaja seisukohad
5.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. 5.1 Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 26.06.2025 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi kantud viimase viie aasta terviseandmeid (tervise infosüsteemi väljavõte seisuga 04.07.2025, so töövõime hindamise otsuse tegemise seisuga). Kaebaja ise on 26.06.2025 esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse ning teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkondades. 5.2 Tervishoiuteenuse osutaja Dorpat Tervis OÜ ekspertarst dr E. E (edaspidi TTO), võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja viimase viie aasta terviseandmeid, koostas 29.06.2025 eksperdiarvamuse mille vastustaja võttis vaidlusaluse töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. 5.3 Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr I. I on käesoleva kohtuasja raames kaebaja terviseandmed ja kaebaja kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle vaadanud ning on koostanud 06.10.2025 oma seisukoha, milles nõustub TTO ekspertarsti 29.06.2025 eksperdiarvamuses toodud seisukohtadega.. 5.4 Kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama ka terviseandmed (töövõime hindamise metoodika, lk 7). 5.5 Kaebajal hinnati TTO ekspertarsti poolt liikumise valdkonnas kokkuvõtlikult kerge tegutsemispiirang. Piirangute hindamisel tugines TTO ekspertarst kardioloog dr O. O 04.06.202511.06.2025, perearst dr N. N 05.03.2025-21.03.2025 ning 07.05.2025-07.05.2025, erakorralise meditsiini arst dr Y. Y 28.02.2025-28.02.2025 ning neuroloog dr L. L 23.05.2024 - 17.06.2024 epikriiside andmetele, mis on esitatud ka eksperdiarvamuses. 5.6 TTO ekspertarst hindas, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on kõrgvererõhkhaigus, dorsopaatia, peapööritus. Kaebajal on lülisamba kulumiskahjustusest tingitud seljavalu, vererõhuväärtuste kõikumise ja peapöörituse tõttu kergelt piiratud kõndimine, treppidel ja eri tasapindadel käimine, pikemaajaline seismine ja istumine ning kehaasendi muutmine. Taotluses kirjeldatud piirangud käelise tegevuse valdkonnas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Taotluses kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei leidnud TIS andmetel kinnitust. 5.7 Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 0. Määruse § 8 lg 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes hindas TTO ekspertarst 2(9)
kaebaja töövõimeliseks. Eelnevast tulenevalt on vaidlustatud 04.07.2025 otsuses nr TVH/25/023196 õigesti märgitud, et püsivalt üldist töövõimet mõjutavana on kaebajal põhjendatud hinnata kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on kõrgvererõhkhaigus, dorsopaatia, peapööritus. Kuigi kaebajal esinevad piirangud eelnimetatud valdkonnas ja tegevustes, ei mõjuta need kaebaja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud kaebaja töövõime vähenemist. Käesoleva kohtumenetluse raames vaatas töötukassa ekspertarst dr I. I TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse, kaebaja poolt kirjeldatud enesehinnangulised kaebused ja viimase viie aasta objektiivsed terviseandmed üle ja nõustus TTO ekspertarsti arvamusega
5.8.On põhjendatud hinnata kaebaja tegutsemise ja osalemise piirangud liikumise valdkonnas kergeks, arvestades kaebaja enda hinnanguid tegutsemisvõimele ja objektiivseid terviseandmeid. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Olemasolevate andmete alusel ei esine kaebajal vähemalt hetkel sellist seisundit, mis põhjustaks raskeid tegutsemispiiranguid ja/või üldise töövõime täieliku puudumise. TTO ekspertarsti hinnangul sobib kaebajale mõõduka koormusega töö. Kaebaja töövõimet toetab taastusravi. 5.9 Kohtumenetluse ajal on kaebajale välja väljastatud Tramadoli perearsti retseptiga 16.04.2026 ja 25.06.2026, mõlemal korral kokku 30 tk 100 mg. Valuravi vajadus seljavalu ägenemise perioodil ei ole aluseks tegutsemispiirangute hindamisel. Raske radikulaarse patoloogia ehk selja närvide pitsumise kohta TIS-i informatsiooni ei ole lisandunud. Seega piirangute muutmiseks ja töövõime hindamise otsuse muutmiseks alust ei ole. Kaebaja poolt nimetatud kaebuste (s.o kõrge vererõhk, bradükardia, hommikul nõrkus ja pearinglus, lisaks probleemid testostrerooniga, kõrge kolesterool; statiini ravi) osas ei ole TIS-i lisandunud uut informatsiooni. Puudub informatsioon bradükardiast tingitud teadvushäirete kohta. Reeglina paigaldatakse eluohtlikku bradükardia korral südame stimulaator. Sellist vajadust ei ole kaebaja puhul TISis kirjeldatud. Kõrgenenud vererõhu, kõrgenenud kolesterooli ehk statiini ravi ja ka testosterooni vaeguse ravi on ravimitega stabiliseeruvad seisundid, mida ei loeta töövõime piiranguks. Ravi vajadus ei ole töövõime piirang.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Vaidlus seisneb selles, kas Eesti Töötukassa 04.07.2025 on otsuses nr TVH/25/023196 õigesti tuvastanud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kaebaja on seisukohal, et tema töövõime on vähenenud. Kohus leiab, et kaebaja töövõimele antud hinnang ei ole õigusvastane ja põhjendab oma seisukohta järgnevates punktides täpsemalt.
8.Töövõime hindamise otsus on haldusakt. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
9.Vaidlus puudub selles, et ETK oli vaidlustatud haldusakti tegemiseks pädev haldusorgan. Kaebaja on tööealine isik, kes enda selgituste kohaselt (millele ei ole vastu vaielnud ka vastustaja) on olnud perioodil 06.03.2013-31.03.2021 töövõimetuspensionär tulenevalt diagnoosist radikuliit. Eesti Töötukassa 24.08.2021 otsusega kaebajal puuduvat töövõimet ei tuvastatud. Ka vaidlusaluse otsusega tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
10.Töövõime hindamist reguleerivad töövõimetoetuse seadus (TVTS) ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39). Töövõimet hindab ning töövõimetoetust määrab ja maksab Eesti Töötukassa (TVTS § 3). Töövõime 3(9)
hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus (TVTS § 5 lg 1). Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2).
11.TVTS § 5 lg 3 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud; 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama.
12.Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Eelnev tähendab, et töövõime hindamine ei toimu mitte isikul diagnoositud haiguste põhjal, vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, kui ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud ravi. Samuti arvestatakse isiku enda hinnangut oma tervisele, kuid üksnes koosmõjus tervise infosüsteemi kantud andmetega.
13.Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Eksperdiarvamus koostatakse lähtudes isiku enda taotlusel olevatest andmetest, TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmetest (tervise infosüsteemi ehk TIS andmed) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt saadud andmetest (määrus nr 39 § 5 lg 1 p 1-3).
14.Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Valdkondade võtmetegevused on: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud; 7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud. Töövõime hindamise taotleja annab taotlusel hinnangu nimetatud valdkondades piiranguid mõjutavate järgmiste asjaolude kohta: sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed ning muud tervisehäired (määruse nr 39 § 3 lg 3). Võtmetegevuste piirangute raskusastmetele antakse arvväärtused skaalal 0-4. Arvväärtuste tähendused on määruse nr 39 § 6 lg 3 kohaselt järgnevad: 0 – piiranguid ei tuvastatud; 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.
15.Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes 4(9)
esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga (määruse nr 39 § 6 lg 4–5). Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, välja arvatud raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1 (määruse nr 39 § 6 lg 6).
16.Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on 0. Määruse nr 39 § 8 lg 5 sätestab, et eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Kuna kaebaja puhul oli võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa väiksem kui kolm, hinnati kaebaja töövõimeliseks (töövõime ei ole vähenenud).
17.ETK tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6). Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt esitatud töövõime hindamise taotluses (dtl 26-33) märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi kantud viimase viie aasta terviseandmeid (dtl 34- 239 seisuga 04.07.2025, s.o viimase viie aasta terviseandmed). Kaebaja ise on 26.06.2025 esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse ning teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkondades.
18.Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Kohus loeb, et töövõime hindamise otsuse põhjendused on esitatud lisaks töövõime hindamise otsusele ka kaebajale kättesaadavas dokumendis, millele on otsuses viidatud (s.o p Dorpat Tervis OÜ ekspertarst dr E. E eksperdiarvamus ja töövõime hindamise metoodika lühikokkuvõte). ETK on töövõime hindamise otsust täiendavalt põhjendanud kohtumenetluses esitatud dokumentides ja ekspertarst I. I täiendavas arvamuses. Kuna ETK on ka kohtumenetluses seisukohal, et töövõime ei ole vähenenud, võib eeldada, et ETK 04.07.2025 töövõime hindamise otsuses sisalduvad napid põhjendused ei olnud haldusakti vorminõude rikkumine, mis võis mõjutada asja otsustamist (HMS § 58).
19.Tervishoiuteenuse osutaja Dorpat Tervis OÜ ekspertarst dr E. E (edaspidi TTO), võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja viimase viie aasta terviseandmeid, koostas 29.06.2025 eksperdiarvamuse (dtl 239-250), mille vastustaja võttis vaidlusaluse töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks ning tuvastas, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
20.Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr I. I on käesoleva kohtuasja raames kaebaja terviseandmed ja kaebaja kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle vaadanud ning on koostanud 06.10.2025 oma seisukoha, milles nõustub TTO ekspertarsti 29.06.2025 eksperdiarvamuses toodud seisukohtadega ja mille vastustaja palub lugeda vastustaja seisukohana (dtl 250- 259).
21.Kaebaja on 26.06.2025 töövõime hindamise taotluses märkinud tegutsemispiirangud liikumise, käelise tegevuse ja teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas.
22.Määruse § 6 lg 1 kohaselt antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta kehalise ja vaimse võimekuse valdkondade võtmetegevuste kaupa. See tähendab, et inimese töövõimet hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine; käeline tegevus; teabe edasiandmine ja vastuvõtmine; teadvusel püsimine ja enesehooldus; õppimine ja tegevuste sooritamine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine; suhtlemine) võtmetegevuste alusel ning töövõime hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile (vähemalt kuus kuud kestev). Töövõime hindamise metoodika kohaselt antakse töövõime hindamisel hinnang inimese pikaajalisele tervisekahjustusele, ehk püsivale terviseseisundile, mis eelduste kohaselt vähemalt kuue kuu vältel oluliselt ei muutu (töövõime hindamise metoodika, lk 6). 5(9)
23.Määruse § 6 lg 3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama määruse lisas kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (astmed 0-4). See tähendab, et igas valdkonnas hinnatakse inimese tegutsemisvõimet võtmetegevuste kaupa. Võtmetegevused on tegevused, mis on vajalikud töösooritusteks või annavad ülevaate töösoorituseks vajalikust funktsioonist (nt erinevatel tasapindadel liikumine, teatud kaaluga eseme tõstmine).
24.Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Vastavalt töövõime hindamise metoodikale (lk 12) hinnatakse piiranguid koos adekvaatse ravi, abivahendite ja kompenseerivate meetoditega. Kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama ka terviseandmed (töövõime hindamise metoodika, lk 7).
25.TTO ekspertarst hindas 29.06.2025 eksperdiarvamuses kaebajal valdkondade võtmetegevused järgmiselt: Liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 1, liikumisega seotud muud probleemid – arvväärtusega 0. Teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud.
26.Kaebajal hinnati TTO ekspertarsti poolt liikumise valdkonnas kokkuvõtlikult kerge tegutsemispiirang. Piirangute hindamisel tugines TTO ekspertarst kardioloog dr O. O 04.06.202511.06.2025, perearst dr N. N 05.03.2025-21.03.2025 ning 07.05.2025-07.05.2025, erakorralise meditsiini arst dr Y. Y 28.02.2025-28.02.2025 ning neuroloog dr L. L 23.05.2024 - 17.06.2024 epikriiside andmetele, mis on esitatud ka eksperdiarvamuses.
27.TTO ekspertarst hindas, et kaebuse esitajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on kõrgvererõhkhaigus, dorsopaatia, peapööritus. Kaebajal on lülisamba kulumiskahjustusest tingitud seljavalu, vererõhuväärtuste kõikumise ja peapöörituse tõttu kergelt piiratud kõndimine, treppidel ja eri tasapindadel käimine, pikemaajaline seismine ja istumine ning kehaasendi muutmine. Taotluses kirjeldatud piirangud käelise tegevuse valdkonnas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Taotluses kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 0. Määruse § 8 lg 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes hindas TTO ekspertarst kaebaja töövõimeliseks. Eelnevast tulenevalt on vaidlustatud 04.07.2025 otsuses nr TVH/25/023196 õigesti märgitud, et püsivalt üldist töövõimet mõjutavana on kaebajal põhjendatud hinnata kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on kõrgvererõhkhaigus, dorsopaatia, peapööritus. Kuigi kaebajal esinevad piirangud eelnimetatud valdkonnas ja tegevustes, ei mõjuta need kaebaja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud kaebaja töövõime vähenemist.
28.Käesoleva kohtumenetluse raames vaatas ETK ekspertarst dr I. I TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse, kaebaja poolt kirjeldatud enesehinnangulised kaebused ja viimase viie aasta objektiivsed terviseandmed üle ja nõustus TTO ekspertarsti arvamusega. Töötukassa ekspertarst I. I nõustus TTO ekspertarsti hinnanguga, et võtmetegevuses „1.1. Liikumine eri tasapindadel“ on piirang arvväärtusega 1 (kerge piirang)..
29.Ekspertarst I. I selgitab, et kaebajal esineb seljavalu kaebus, mida ravib narkootilise toimega valuvaigistiga. Tramadoli retsepte on kaebajale tema soovil telefoni teel välja kirjutatud 2025. aastal kahel korral, 28.01.2025 kokku 30tk 100mg ja viimati perearst dr N. N 07.05.2025 07.05.2025 epikriisi alusel taas telefoni teel seljavalu kaebuse tõttu 30tk 100mg. Samas koguses ja 6(9)
annuses on eelnevalt ravimit välja kirjutatud 2024. aastal kolmel korral, kõik kokku 90tk. Muud valuvaigistid, 2024. aastal on välja kirjutatud ka kolm gabapentiini retsepti, on apteegist välja ostmata. Seega ei saa öelda, et kaebaja vajaks püsivat valuravi. Tramadoli sissevõtmisel kestab toime kõige enam kuus tundi ja see ravim on sobiv valuhoo ajal sisse võtmiseks ning ei ole kindlasti ainuravimina püsiraviks sobiv. Kaebajat ei ole suunatud valuraviarstile viimase viie aasta jooksul, samuti ei ole olnud vajadust suunata taastusraviarsti või füsioterapeudi vastuvõtule selga tugevdavate harjutuste omandamiseks ja järjepidevaks sooritamiseks. Piirangu all on kaebaja kirjeldanud süstide tegemise kohta valu ajal, paraku TIS-is retseptuuris puudub informatsioon süstitavate valuvaigistite väljakirjutamise kohta. Seega TIS-is ei ole kirjeldatud, et seljavalu põhjustaks liikumise piiranguid. Hootise seljavalu esinemine üldjuhul ei piira liikumist, kehaline aktiivsus ja liikumine pigem kiirendab seljavalu möödumist. Kaebaja on valuvaigisteid vajanud harva, kirjeldatud on paar korda nädalas, mis vastab ka seni kaebajale välja kirjutatud kogusele, aastas umbes 90 tabletti Tramadoli. Arvestades eelpool toodud andmeid, esinevad kaebajal kerged piirangud peapööritustunde, hootiste harvade ja valuvaigistiga taanduvate seljavalude ning raviga kompenseeritud vererõhutõve tõttu kõndimisel tasapinnal ja muudel pindadel, näiteks treppidel.
30.TTO ekspertarst dr E. E on hinnanud kaebaja piirangu võtmetegevuses „1.2. Ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud), põhjendades, et TIS andmetel ei esine kaebajal haigusseisundit, mis avaldaks piirangut ohutul liikumisel. I. I nõustus TTO ekspertarsti hinnanguga, et võtmetegevuses „1.2. Ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebajal ei esine antud võtmetegevuses hinnatavaid nägemise- või meeleelundite haiguseid. TIS-is puudub informatsioon nägemise- või kuulmise kahjustuse kohta. Puudub informatsioon liikumiselundite haiguste kohta, mis põhjustaksid kukkumisi, tasakaalukaotust. Siin ei käsitleta hirmust või ärevusest põhjustatud raskusi. Kaebaja poolt on kirjeldatud suletud ruumis tekkivat paanikahoogu, mida ei ole TISis kirjeldatud ega ravi määratud. Kardiloog O. O on 04.06.2025-11.06.2025 epikriisis küll välja toonud EEK-2 ehk Emotsionaalse enesetunde küsimustiku pisut kõrgenenud skoori ja soovitanud psühholoogi konsultatsiooni, kuid paanikahoogude ravi ja diagnooside kohta TIS-is informatsioon puudub, mistõttu ei ole vaimseid piiranguid ka hinnatud. Kaebaja ei ole neid ise välja toonud.
31.I. I nõustus TTO ekspertarstiga, et võtmetegevuses „1.3. Seismine ja istumine“ on piirang hinnatud arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja hinnatud rasket piirangut ei saa kinnitada, puudub kõrvalabi või abivahendi vajadus. Kaebajal esineb seljavaluhoogusid, mis taanduvad valuvaigistiga, TISis ei ole kirjeldatud objektiivselt funktsionaalseid piiranguid. Neuroloogiline leid on erakorralise meditsiini arsti Y. Y’i 28.02.2025 - 28.02.2025 ja neuroloog dr L. L 23.05.2024-17.06.2024 epikriiside andmetel olnud normis. Samuti esineb raviga kompenseeritud kõrgvererõhutõbi ja lühiajalised harvaesinevad pearinglushood, mille osas ravivajadus on puudunud. Arvestades eelpool toodud andmeid, esinevad kaebajal kerged piirangud peapööritustunde, hootiste harvade ja valuvaigistiga taanduvate seljavalude ning raviga kompenseeritud vererõhutõve tõttu seismisel, istumisel ja keha põhiasendi muutmisel.
32.I. I selgitas, et TTO ekspertarst dr E. E on hinnanud kaebaja piirangu võtmetegevuses „2.1. Käte sirutamine“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud), sest TIS andmetel käelise piiranguid ei esine ning seljavalu on hinnatud liikumise valdkonnas. I. I nõustus TTO ekspertarsti hinnanguga, et võtmetegevuses „2.1. Käte sirutamine“ on piirang arvväärtusega 0 (piirangut ei esine).Kaebajal ei esine piiranguid käelise tegevuse valdkonnas.
33.TTO ekspertarst dr E. E on hinnanud kaebaja piirangu võtmetegevuses „4.4. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud), sest TIS andmetel piiranguid ei esine. I. I nõustus nimetatud järeldusega.
34.Kaebaja on kaebuses ka välja toonid, et on diagnoositud radikulopaatia, hüpertoonia ja vertiigo. Kaebaja on välja toonud, et lisaks radikuliidile, mille tõttu oli SKA 40% ehk töövõime oli 7(9)
Sotsiaalkindlustusameti poolt hinnatud 40% vähenenuks kuni 2021 alguseni. Nüüd on lisandunud hüpertooniatõbi, krambid ja vasaku jala tuimus ning bradükardia. Radikulopaatiast tingitud seljavalu, hüpertooniat ehk kõrgvererõhutõbe ja vertiigot ehk pearinglust on käsitletud liikumise võtmetegevustes 1.1 ja 1.3. Kuni 2021. aasta juunini kehtinud töövõimekaotus 40% ei ole siduvaks tänase töövõime hindamise kontekstis. Muutunud on töövõime hindamise metoodika. Kohtumenetluse ajal on TISi-i lisandunud 29.09.2025 perearsti dr N. N saatekiri kõrva-ninakurguarsti vastuvõtule, sest 22.09.2025 oli taas pearingluse hoog. Täiendavaid objektiivseid andmeid piirangute kohta lisandunud ei ole. Lisatud on, et patsiendil on spordielustiil. Ekspertarst I. I on nimetatud informatsiooni osas selgitanud, et ilmselt on olemas ka põhjendus südamerütmi aeglustumisele, sest liikumises piirangu „1.1 Liikumine eri tasapindadel“ juures on kirjeldatud, et füsioloogilist südamerütmi aeglustumist esineb sportliku eluviisi harrastajatel. Kohtumenetluse ajal on TISi-i lisandunud 01.10.2025 uroloogi dr Stanislav Tjaguri epikriisis on kirjeldatud: Kaebused: puuduvad. Soovib tervise kontroll. Patsient kasutab iseseisvalt i.m. ehk lihasesse süstitavat testosteroon enantaati – süstid 1 x kuus. Patsient teeb hormoonasendusravi testosterooniga u. 10 a. jooksul. Töö: autojuht . Füüsiliselt aktiivne, patsient käib jõusaalis. Seega ka selles lisandunud epikriis puuduvad viited töövõimet mõjutavale piirangule. Testostreroon süsteravi retseptide ja vajaduse kohta TISis viited puuduvad, uroloog viitab, et teeb seda omal käel. Põhjust testosterooni ravi vajaduseks ei ole uroloogi poolt kirjeldatud. Kuid taas on viide kaebaja füüsilisele aktiivsusele ja spordi harrastusele jõusaalis.
35.Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kaebaja võtmetegevuste piirangute raskusastmetele antud hinnanguid on piisavalt põhjendatud. Kaebaja terviseandmetele on viidatud, kõrvutades neid kaebaja taotluses märgituga. Kohtule ei nähtu, et ekspertarstid oleks kaebaja asjakohaste terviseandmete puhul midagi olulist tähelepanuta jätnud või teinud olemasolevast infost ilmselgelt põhjendamatuid järeldusi. Kaebaja pole küll ekspertarstide seisukohtadega nõus, kuid töövõime hindamise eesmärgil terviseandmete analüüsimiseks on ekspertarstid kõige pädevamad isikud ja kohus ei saa seada kahtluse alla kahe arstiõppe läbinud isiku arvamust üksnes selle põhjal, mida kaebaja on terviseandmete kohaselt ise arstidele väitnud (s.o epikriiside anamneesi osas).
36.Puudub ka informatsioon bradükardiast tingitud teadvushäirete kohta. Ekspertarstid on selgitanud, et reeglina paigaldatakse eluohtlikku bradükardia korral südame stimulaator. Sellist vajadust ei ole kaebaja puhul TISis kirjeldatud. Kõrgenenud vererõhu, kõrgenenud kolesterooli ehk statiini ravi ja ka testosterooni vaeguse ravi on ravimitega stabiliseeruvad seisundid, mida ei loeta töövõime piiranguks. Ravi vajadus ei ole töövõime piirang. Samuti on kaebajale väljastatud ravimitega seonduvat kontrollinud Ravikvaliteedi nõukogu (dtl 312-312) ega ole tuvastanud, et määratud ravi ei oleks kohane või õige. Seega on kaebaja kaebuste osas olemas vaevusi kompenseeriv ravi.
37.Töövõime hindamisel lähtutakse hindamise hetkel isikul esinevatest haigustest põhjustatud reaalsetest tegutsemispiirangutest. Hindamisel võetakse arvesse isiku enda poolt kirjeldatud enesehinnangulised tegutsemispiirangud, mida seostatakse hindamise hetkel olemasolevate objektiivsete terviseandmetega. Töövõime hindamise metoodika ja töövõime hindamise ekspertarvamuse andmise juhendi kohaselt hinnatakse isiku töövõime ulatust mitte otseselt meditsiinilise diagnoosi, vaid sellest põhjustatud ja hindamise ajal olemasolevate tegutsemispiirangute põhjal. Lisaks võetakse arvesse kas isik järgib määratud vajaduspõhist ravi ja kas haigus on talle määratud raviga kompenseeritud. Tegutsemisvõimet hinnatakse alati koos abivahendiga, mida inimene oma terviseseisundit arvestades iga päev vajab ja kasutab või mille kasutamine tegutsemisvõimet parandaks. Otsus, et töövõime ei ole vähenenud, ei võrdsustu asjaoluga, et isikul ei esineks kroonilisi haigusi või puuduksid nendest tingitud piirangud täielikult.
38.Hindamisel on arvestatud kaebajal esinevate püsivaid tegutsemispiiranguid põhjustavate haigustega, milleks on kõrgvererõhkhaigus, dorsopaatia, peapööritus. Puuduvad objektiivsed terviseandmed, mis kinnitaksid, et kaebajal esineksid enamad kui kerged tegutsemispiirangud. 8(9)
Kaebaja poolt esitatud tegutsemispiirangud seostatakse olemasolevate objektiivsete terviseandmetega. Kuigi taotleja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad inimese ütlusi kinnitama objektiivsed terviseandmed.
39.Kohus leiab, et kaebaja viide vastustaja poolt Põhiseaduse § 28 rikkumisele on ebaõige. PS § 28 esimesed neli lauset sätestavad, et igaühel on õigus tervise kaitsele. Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. PS § 28 kohaldumiseks peab isiku töövõimetus esmalt tuvastatud olema. TVTS ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ sätestavad, millal loetakse isiku töövõime vähenenuks ning millal on tal õigus riigi abile. Käesolevalt on vastustaja tuvastanud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kuna kaebajat ei saa kehtiva õiguse järgi lugeda isikuks, kes vajab riigi abi töövõimetuse tõttu, ei ole vastustaja rikkunud kaebaja PS §-st 28 tulenevat õigust.
40.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Töötukassa 04.07.2025 otsus nr TVH/25/023196 on õiguspärane ega kuulu tühistamisele. Kuna kohus töövõime hindamise otsust ei tühista, puudub alus ka Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja töövõime hindamise taotlus uuesti läbi.
41.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
42.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime tähemärgiga.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.