Y. ja X. X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 02.01.2026 otsusele nr P26-2026-310 ja 18.02.2026 vaideotsusele seoses lapse puude raskusastme tuvastamisega
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X. X Kaebaja seaduslik esindaja – Y. Y Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet
Asja läbivaatamise vorm
18.08.2026 istungil ja kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus.
1.1.Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 02.01.2026 otsus nr P26-2026-310 ja 18.02.2026 vaideotsus nr 5.2-3/3616-2 .
1.2.Kohustada Sotsiaalkindlustusametit uuesti läbi vaatama X. X 28.11.2025 taotlust X. Xil puude raskusastme tuvastamiseks.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Lahendi avalikustamisel asendada füüsiliste isikute nimed, linna nimI, kooli nimi, klassi nimetus ja lapse vanus tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 23.10.2026. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
1.12.12.2023 otsusega nr P26-2023-136068 tuvastas Sotsiaalkindlustusamet (SKA) X. Xil keskmise puude raskusastme kestusega 27.12.2023 kuni 26.12.2025 digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 29). Otsuse aluseks on ekspertarst R. R 12.12.2023 arvamus (dtl 61-79), kes tuvastas lapsel keskmisele puude raskusastmele vastava vaimse funktsiooni kõrvalekalde.
2.28.11.2025 esitas X. X SKA-le X. Xi osas taotluse puude raskusastme tuvastamiseks ja puudega lapse toetuse määramiseks (dtl 35).
3.02.01.2026 otsusega nr P26-2026-310 SKA X. Xil puude raskusastet ei tuvastanud ning puudega lapse toetust ei määranud (dtl 32).
3.1.Otsuse aluseks on eksperarst L. L 31.12.2025 arvamus (dtl 7 jj).
3.2.Kokkuvõtlikult põhjendas SKA otsuses, et lapsel on diagnoositud tikid, öine enurees ja täpsustamata hüperkineetiline häire. Laps õpib väikeklassi tingimustes, X X X x. X klassis. Koolis on läinud hästi. Rehabilitatsiooniteenuseid on saanud viimati 2024. aasta alguses. Laps on psühhiaatri jälgimisel. Lastel on puude raskusastme tuvastamise aluseks püsivad piirangud liikumisel, söömisel, riietumisel, hügieenitoimingutel ja suhtlemisel, mida ei saa leevendada arendustegevuste ega raviga. Olemasolevad terviseandmed ei võimalda hinnata lapsel diagnoositud häiret ravimravi ja hariduslike tugimeetmetega mittekorrigeeritavaks. Vajadusel tuleb nõu pidada koolivälise nõustamismeeskonna Rajaleidjaga, kelle soovitused haridusasutusele on täitmiseks kohustuslikud. Vaatamata mõningate piirangute esinemisele on laps eakohaselt iseseisev puude raskusastme kontekstis hinnatavates igapäevategevustes nagu iseseisev söömine, lihtsamad hügieenitoimingud (näo-käte pesemine, WC kasutamine jne), riietumine, liikumine ja suhtlemine. Laps saab osaleda ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel vähemalt enamikes tegevustes. Lapsevanem ei pea tegema pidevalt keerukaid ravitoiminguid. Lapsele vajaliku abi ja teenuste korraldamise küsimuses ning nõustamiseks palume pöörduda ka kohaliku omavalitsuse poole. Puude raskusastme saab tuvastada ainult siis, kui selleks vajalikud eeldused on täidetud. Hetkel ei ole alust puude raskusastme tuvastamiseks.
4.04.02.2026 esitas X. X SKA 02.01.2026 otsusele vaide, mille SKA 18.02.2026 otsusega nr 5.2-3/3616-2 rahuldamata jättis (dtl 23).
4.1.Vaideotsuse aluseks on ekspertarst E. E 16.02.206 arvamus (dtl 109 jj).
4.2.Vaideotsuses asus SKA kokkuvõtlikult seisukohale, et esitatud terviseandmetele tuginedes ei esine X. Xil eakohasest suuremat regulaarse kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadust PISTS toodud puude tuvastamise kriteeriumidest lähtuvalt. Kõrvalabi vajadus on eakohane. Eakohasest suuremat kõrvalabi hügieenitoimingutel, liikumisel, riietumisel, suhtlemisel ja söömisel terviseandmetele tuginedes laps ei vaja. Ekspertarst jääb oma arvamuse juurde. Aktuaalsetele terviseandmetele tuginedes puudub alus X. Xil puude raskusastme tuvastamiseks. Käesolevalt ei saa terviseandmete alusel kinnitada lapsel püsivate funktsioonipiirangute esinemist.
5.20.03.2026 X. Xi kaebuse alusel on kohtu menetluses SKA 02.01.2026 otsuse nr P262026-310 ja 18.02.2026 vaideotsuse tühistamiskaebus ühes kohustamisnõudega asja uuesti otsustamiseks (dtl 3, 46). Kohus esitas pooltele kirjalikud küsimused, selgitas tõendamiskoormist (dtl 47-47, 111-112, 176-177) ja vaatas kohtuasja läbi 18.08.2026 istungil (protokoll dtl 223 jj). Istungil läks kohus tõendite täiendava kogumise eesmärgil üle kirjalikule menetlusele (dtl 220, 228, 231 jj).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad 2 (16)
6.Kaebaja taotleb 02.01.2026 SKA otsuse tühistamist ja vastustaja kohustamist lapse puude raskusastme uuesti hindamiseks kokkvõtlikult järgmistel põhjendustel:
6.1.Varasemalt oli lapsele määratud puue, kuid vaidlustatud otsusega keelduti selle pikendamisest. Otsuse põhjenduseks toodi, et lapse eest hoolitsemine ongi vanema igapäevane kohustus. Samas on täiesti jäetud põhjendamata, miks puuet ei pikendatud kuigi lapse seisund ei ole muutunud. Ainuke, mis varasemaga võrreldes on muutunud viimasel poolaastal on lapse veidi väiksem stressiseisund koolis, mis on õpetaja ja lapsevanema igapäevase aastatepikkuse töö vili ja võib kahjuks muutuda koheselt kui tekib lisastress. Kuna lapsele on varasemalt määratud keskmise puude raskusaste, tulnuks selgitada ka seda, millises osas on tema toimetulek ja kõrvalabi vajadus varasema otsusega võrreldes muutunud.
6.2.SKA vastuses nähtub, et 2023. aasta otsus tehti prognoosiga, et lapsel esinevad tervisehäired leevenevad, kuid tervisehäired ei ole leevenenud. Lapsel on endiselt enurees, mille kohta perearst K. K ütles lapsevanemale, et ravivõimalused ravimitega on ammendunud – määratud ravimid ei ole vajalikku eesmärki täitunud, kuid andis lootust, et tavapäraselt läheb see probleem ise üle. Sama kinnitas ka psühhiaater J. J. Lapsevanem kinnitab, et probleem püsib endiselt. Samuti püsivad hüperkineetilise häire nähud, mida kinnitab psühhiaater J. J ning mille on ära märkinud ka ekspertarst E. E 16.02.2026 arvamuses. Sellest hoolimata, et psühhiaater kinnitas X eneselöömist, öise enureesi jätkumist jms esitas ekspertarst meelevaldse järelduse, et neid ei esine või kui mingil määral esinevad siis lapse toetamine ja kõrvalabi ongi lapsevanema kohustus. SKA otsuses ei ole kaalutud mitte mingil viisil vanema avalduses esitatud seisukohti.
6.3.Lapse tegelikku abivajadust ei ole piisavalt hinnatud. Lapse terviseseisundist tulenevad igapäevased raskused ületavad tavapärase vanemliku hoolitsuse piiri. Laps vajab pidevat juhendamist ja järelevalvet ning seda oluliselt rohkem kui on tavapärane temaealisel. Lapsevanem peab olema igapäevaselt olemas ning jälgima, et lapse veejoomise, hügieenitoimingute ja magamise režiim oleks paigas. Enureesi ravi ei ole ainult tablettide võtmine. Esinevad käitumuslikud ja suhtlemisraskused mistõttu sotsiaalne suhtlus on raskemini sooritatav kui ilma pikaajalise samasuguste terviseprobleemidega noorukitel. Ei ole hinnatud enureesi, tikkide ja hüperkineetilise häire koosmõju. X aastane nooruk, kes kannatab enureesi käes tunneb häbitunnet, mis mõjutab teda veelgi enam vältima sotsiaalseid suhteid ja tekitab ärevust. Laps vajab kõrvalabi suhtlemisel ka siis, kui ta kuuleb, näeb ja kõneleb piisavalt, kuid psüühikahäire tõttu võib järelevalve puudumisel reageerida kohatult või isegi ennast või teisi ohustavalt.
6.4.Terviseprobleemid mõjutavad oluliselt igapäevast toimetulekut ja panevad lapsevanemale koormuse mis ei ole tavapärane samaealistel laste vanematel. Ei ole võimalik ka ööseks kodust lahkuda või öötööd teha. Lapsevanem peab olema pidevalt vähemalt telefoni teel kättesaadav ka siis kui laps on koolis kuna stressisituatsioonis ei pruugi ka õpetajad suuta olukorda lahendada. Asjaolu, et lapse eest hoolitsemine on vanema kohustus, ei välista puude tuvastamist. Täiesti tähelepanuta on jäetud kooli iseloomustus mille kohaselt laps keeldub söömast, ei suuda ennast ärevuse tekkides kõnes väljendada.
6.5.Esitatud arstitõendid ja hinnangud kinnitavad lapse erivajadusi, kuid neid ei ole otsuses nõuetekohaselt hinnatud, samuti ei ole hinnatud kõikide probleemide omavahelist koosmõju. Tähelepanuta on jäetud, et lapse perearst väljastas 2025. septembris uue tõendi abivahendite ostmiseks enureesi tõttu. Laps on noorukieas ja väldib mähkmete kasutamist.
6.6.Lapsevanemat ei ole viimasel aastal kooli kutsutud ka põhjusel, et kokkuleppel kooliga on lapsele antud vabu päevi kui ta ei suuda juba koolipäeva hommikul enda emotsioone kontrollida. Sellises olukorras (karjub, nutab, peksab mööblit ja ennast, lõhub kooliõpikuid ja töövihikuid) ei ole lapsevanem pidanud võimalikuks teda kooli saata kuna juba koolitee võib olla talle ohtlik, sest ta ei suuda sellises olukorras liiklust jälgida. X liigub kooli ja kodu vahet jalgratta või linnaliini bussiga. Samuti tooks selline seisund kaasa keerulise olukorra koolitunnis 3 (16)
õpetajale ja teistele õpilastele. Sellist erisust on Xle soovitatud juba lasteaiast alates ja lapsevanem koostöös kooliga on seda viimasel paaril aastal võimalusel ka koolis rakendanud. Nimetatud põhjus ongi suuresti toonud kaasa selle, et lapsevanemat ei ole viimase aastal enam kooli kutsutud, küll aga toob see kaasa lapsevanemale täiendavad raskused kohandada tööl käimist ja järelevalvet endast väljas lapse käitumise üle, et ta ei ohustaks ennast. Vastustaja seisukohad
Vastustaja vaidleb kaebusele vastu kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:
7.1.Ekspertarst arvamuse andmisel esmalt seda, kas lapsel on haiguse tõttu kujunenud välja piirangud, mis põhjustavad kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadust (määruse nr 18 lisa 1), ning puude edasise süvenemise vältimiseks või aeglustamiseks vajalikest ravitoimingute tegemisest tingitud hoolduskoormuse suurenemist.
7.2.SKA ekspertarst L. L on oma 31.12.2025 arvamuses leidnud, et kaebajal ei ole terviseandmetest nähtuvalt kujunenud välja puude raskusastme tuvastamist õigustavat seisundit. SKA ekspertarsti arvamusest nähtuvad kaebaja terviseandmed, millistele ekspertarst on tuginenud arvamuse andmisel. Samuti nähtub arvamusest, et ekspertarst on arvestanud hinnangu andmisel ka kooli poolt väljastatud iseloomustusega (klassijuhataja ja kooli psühholoogi arvamused). Kooli iseloomustuses on märgitud, et kaebaja ei käi koolilõunat söömas. Samuti on kooli iseloomustuses kirjas, et suurema seltskonna ees esinemisel või vastamisel tekib kaebajal ärevus, kõne kiireneb ja muutub kohati arusaamatuks. Ka sellega on SKA ekspertarst arvestanud. Kaebaja terviseandmetest nähtuvalt käib kaebaja lõunat söömas kodus, koolis söömast keeldub, ka kaasa ei võta midagi (11.12.2025 K. K sissekanne). Vaidemenetluses andis 16.02.2026 täiendava selgituse SKA ekspertarst E. E
7.3.Vastustajal ei ole alust kahelda ekspertarstide arvamuse põhjendatuses, kuna sellest nähtuvad kaebaja terviseandmed, millistele on ekspertarstid tuginenud arvamuse andmisel. SKA 18.02.2026 vaideotsuses on selgitatud, et terviseandmetele tuginedes ei esine kaebajal eakohasest suuremat regulaarse kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadust PISTS toodud puude tuvastamise kriteeriumidest lähtuvalt. Kõrvalabi vajadus on eakohane. Eakohasest suuremat kõrvalabi hügieenitoimingutel, liikumisel, riietumisel, suhtlemisel ja söömisel terviseandmetele tuginedes laps ei vaja. Aktuaalsetele terviseandmetele tuginedes puudub alus kaebajal puude raskusastme tuvastamiseks.
7.4.SKA selgitab, et määruse nr 18 § 4 lõike 2 kohaselt arvestab arstiõppe läbinud isik arvamuse andmisel puude raskusastet taotleva isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist. SKA ekspertarst E. Männik on 16.02.2026 selgituses märkinud, et abivahendite vajadus ei ole puude raskusastme tuvastamise aluseks. Kui isik kasutab abivahendeid, tuleb omakorda hinnata seda, mil määral abivahendi kasutamine piirangut kompenseerib.
7.5.Vastustaja möönab, et SKA kehtiva halduspraktika kohaselt ei selgitata puude raskusastme tuvastamise otsuses kahe järjestikuse otsuse erinevusi, kuigi Riigikohus on asunud seisukohale, et seda tuleb teha (RKHKo 08.10.2025, 3-23-705/54, p 20). Kohtupraktikas on samas korduvalt selgitatud, et puude tuvastamise otsuse õiguspärasus ei saa sõltuda sellest, millise otsuse on SKA varasemalt isiku suhtes teinud. Isikul ei saa olla õiguspärast ootust, et haldusorgan langetab iga kord samasuguse otsuse. SKA nõustub, et kahe järjestikuse otsuse erinevuste selgitamine võib olla oluline tagamaks selle, et isik mõistaks tema suhtes tehtud otsuse põhjuseid. Kohtupraktikast tuleneb, et kui puude raskusastme tuvastamise otsus ei ole piisavalt motiveeritud, ei ole kohtul alust SKA otsust tühistada, kui SKA on hiljemalt kohtumenetluses välja toonud põhjendused, mille põhjal on selge, et kaebuse rahuldamise ja otsuse tühistamise korral tuleks vastustajal anda uuesti välja sama resolutsiooniga haldusakt. Praegusel juhul on SKA need põhjendused esitanud. 4 (16)
7.6.Asjaolust, et isikule on eelnevalt määratud puue, ei saa järeldada selle puude jätkuvat esinemist järgneval perioodil, sest puude raskusastme tuvastamine peab tuginema aktuaalsetele terviseandmetele ja hinnangutele ning puue määratakse teatud perioodiks (vt PISTS § 23 lg-d 7 ja 8; määruse nr 18 § 4 lg 1 ja § 7 lg 2).
7.7.Esinevate piirangute hindamisel arvestatakse ravivõimaluste olemasolu piirangute vähendamiseks (määruse nr 18 § 4 lg 2). Antud juhul on kaebaja tervisehäirete ravivõimalused olemas. Tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Ka kohtupraktikas on leitud, et hinnangu andmisel võetakse arvesse ka ravivõimalusi ja määratud ravi järgimist (määruse nr 18 § 4 lg 2). Tegutsemisvõime piiranguid tuleb alati hinnata koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga. Kui taotleja tervisehäire on ravitav, siis peaks tema tegutsemisvõime määratud ravi järgimise korral eelduslikult paranema. Millisel määral ravi või ravimid piirangut kompenseerivad, ei saa hinnata enne ravi või ravimite võtmise alustamist. Eeltoodust tulenevalt võtsid SKA ekspertarstid hindamisel arvesse asjaolu, et kaebaja saab vajalikku ravi (enureesi ravi, tikkide ravimravi) ning kaebajal diagnoositud häireid ei saa pidada ravi saamise foonil mittekorrigeeritavateks.
7.8.Täiendavalt on SKA seisukohal, et hoolimata asjaolust, et vastustaja ei ole vaidlustatud otsustes selgitanud kahe järjestikuse otsuse erinevusi, on SKA vaidlustatud otsustest siiski võimalik aru saada, millistel põhjendustel ja milliste asjaolude hindamise tulemusena jõuti otsustes kajastatud järeldusteni.
7.9.Kuni 16-aastaste laste puude raskusastme tuvastamisel hinnatakse alati lapsevanema hoolduskoormust, selle intensiivsust ja sagedust võrreldes eakaaslastega. Hoolduskoormuse ulatuse tuvastamisega seonduvat on kaebajale selgitatud SKA 02.01.2026 otsuses. Lapsevanema hoolduskoormuse ulatuse kohta on SKA otsuses märkinud järgmist: „Laps saab osaleda ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel vähemalt enamikes tegevustes. Lapsevanem ei pea tegema pidevalt keerukaid ravitoiminguid“. SKA ekspertarst on välja toonud kaebajal esinevad häired (tikid, öine enurees ja täpsustamata hüperkineetiline häire). 09.11.2025 dr J. J sissekandes on kajastatud, et tikkidele on ravimefekt hea. Raskusi emotsioonidega toimetulekul kooli iseloomustus ei kinnita, mis on kajastatud ka ekspertarsti põhjenduses. Kooli psühholoogi iseloomustuse alusel on kaebaja käitumine varasemaga võrreldes kardinaalselt muutunud ning märkimisväärselt paranenud. Rehabilitatsiooniteenuseid kaebaja enam ei kasutata, mida kajastab ekspertarst ka oma hinnangus. Seega puudub lapsevanemal vajadus last sinna viia. Kaebaja hariduslik erivajadus on kooli poolt lahendatud, mida kajastab ekspertarst samuti hinnangus. Kaebajal esinevaid probleeme seoses enureesiga ekspertarst kinnitada ei saa, kajastades oma hinnangus, et psühhiaatri hinnangul vajab laps enureesi ravi, kuid retseptikeskuse andmetel laps hetkel ravimravi enureesi vähendamiseks saanud ei ole. Vastustaja ei ole seadnud kahtluse alla kaebajal tuvastatud diagnoose. Siiski ei ole diagnoosid ega ravivajadus iseenesest puude tuvastamise aluseks (PISTS § 2 lg 21).
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Vaidluse keskseks küsimuseks on see, kas vastustaja otsustas õigesti X. Xil puude raskusastme mittetuvastamise. Sealjuures on pooled eri meelt selles, kas lapsel esinevad piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, keele- ja kõnefunktsioonides, õppimises ja tegevuste elluviimisel ning kas lapsevanema hoolduskoormust on piirangutega seoses õigesti hinnatud.
5 (16)
9.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54).
10.Vaidlustatud otsuse (dtl 32) õiguslikeks alusteks on kohaselt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lõiked 11 ja 2, § 23 lõiked 1-6 ja 9, § 24 lõige 1, § 25 lõige 1 ja sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määrus nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18) § 5 lõige 1. Lapse puude raskusastme hindamise alused
11.Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel (PISTS § 2 lg 1). Seadus eristab puude tuvastamist lapsel ja tööealisel inimesel. Tööealisel inimesel puude tuvastamise aluseks on piirang, mis takistab (võib takistada) inimese igapäevast tegutsemist või ühiskonnaelus osalemist (PISTS § 2 lg 21). Seevastu lapse puhul on oluline lapsevanema hoolduskoormus, s.o laps vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet (PISTS § 2 lg 11) (vt ka TlnRnKo 08.11.2023 nr 3-22-2522, p 8).
12.PISTS alusel tuvastatakse kuni 16-aastasel lapsel ning vanaduspensioniealisel inimesel lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest sügav, raske või keskmine puude raskusaste. Puudel on seejuures järgmised raskusastmed: 1) sügav puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt; 2) raske puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval; 3) keskmine puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas (PISTS § 2 lg 11).
13.Kõrvalabi või juhendamine on abi osutamine inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, ravitoimingute, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega. Järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale (PISTS § 2 lg 2).
14.Puude raskusastme tuvastab SKA, kaasates vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid (PISTS § 23 lg 1). Arstiõppe läbinud isikul on isiku nõusolekul juurdepääs järgmistele tervise infosüsteemis olevatele puude raskusastme tuvastamiseks vajalikele andmetele: 1) andmed andmete esitaja kohta; 2) andmed ambulatoorsete visiitide ja haiglas viibimise kohta; 3) andmed ravimite kohta (PISTS § 23 lg 3). Kui PISTS § 23 lõikes 3 sätestatud andmed tervise infosüsteemis puuduvad või need on puude raskusastme tuvastamiseks ebapiisavad, edastab isiku pere- või eriarst puuduvad andmed tervise infosüsteemi ja teavitab sellest SKA-d või edastab terviseseisundit kirjeldavad andmed SKA-le 15 päeva jooksul SKA-lt asjakohase taotluse saamisest arvates (PISTS § 23 lg 4).
15.Puude raskusastme tuvastamisel arvesse võetavad asjaolud on loetletud PISTS § 23 lõikes 6: 1) terviseseisund; 2) tegevusvõime; 3) kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest; 4) kõrvalabi ja juhendamise vajadus, mis esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata; 5) elukeskkond; 6) rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevused.
16.Sotsiaalkaitseminister on PISTS § 23 lõike 9 alusel 29.02.2016 võtnud vastu määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18). Määruse nr 18 § 5 lõike 11 kohaselt tuvastatakse lapsel puude raskusaste lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest, võttes arvesse järgmiste 6 (16)
asjaolude samaaegset esinemist: 1) inimese tegevuse või tegevusetusega võib tekkida kahju inimesele endale või teiste inimeste elule, tervisele või varale; 2) lapse puhul ületab abivajadus lapsevanema tavapärase isikuhoolduse kohustust; 3) abivajadust põhjustav seisund on pikaajaline; 4) abivahendid ei kompenseeri terviseseisundist tulenevaid piiranguid
17.SKA tuvastab kuni 16-aastase lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme, võttes aluseks arstiõppe läbinud isiku arvamuse ning vajaduse korral muud asjasse puutuvad andmed (määruse nr 18 § 5 lg 1). Arstiõppe läbinud isik annab talle edastatud andmete põhjal SKA-le arvamuse puude raskusastet taotleva isiku puude raskusastme kohta (määruse nr 18 § 4 lg 4). Arstiõppe läbinud isik arvestab arvamuse andmisel puude raskusastet taotleva isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist (määruse nr 18 § 4 lg 2)
18.Määruse nr 18 § 5 lõikes on 6 loetletud valdkonnad ja funktsioonid, millistes ekspertarst annab arvamuse piirangute esinemise kohta. Piirangute hindamise tingimused ja valdkondades esinevate piirangute raskusastmete arvväärtused on esitatud määruse lisas 1.
19.SKA on esitanud asja juurde 30.05.2025 käskkirjaga nr 93 kinnitatud „Juhendi laste ja vanaduspensioniealiste isikute puude raskusastme tuvastamise ekspertarvamuse andmiseks“ (dtl 115-149). Halduseeskirju võib rakendada hindamisotsuste tegemisel (RKHKo 22.09.2022, 320-1548/31, p-d 24–25). Juhend ei asenda PISTS-i ega määrust nr 18. Juhendist toodut võib arvestada SKA otsuse ja eksperdiarvamuse kontrollimisel, kuid eelduseks on, et juhendis viidatu on kooskõlas PISTS-i ja määrusega nr 18.
20.Kohus saab teostada kontrolli SKA haldusakti aluseks olnud eksperdiarvamuse üle. Puude raskusastme tuvastamisel kasutatav eksperdiarvamus on tõend, mis on halduskohtus hinnatav ja teiste tõenditega ümberlükatav (TlnRnKo 16.10.2023 nr 3-21-2931, p 17 ja seal viidatud lahendid). Eksperdiarvamuse õigsuses võiks olla põhjust eelkõige juhul, kui ekspertarst on võtnud aluseks ebakohase hindamismetoodika, jätnud olulised asjaolud tähelepanuta, teinud tuvastatud asjaoludest ilmselgelt meelevaldseid järeldusi või esineks ratsionaalselt põhjendatud kahtlus eksperdi erapooletuses (vrd TlnRnKo 03.03.2022 nr 3-21-787, p 14). Põhjendamispuudused seoses järjestikuste hindamisotsuste erisustega
21.Haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav (HMS § 55 lg 1). Haldusakti põhjendamise nõude üheks eesmärgiks on tagada akti kontrollitavus. Põhjendused peavad olema sedavõrd põhjalikud, et võimaldavad adressaadil otsuse laiemat konteksti arvestades selle tegemise põhjust mõista ning hinnata otsuse õiguspärasust. Ühtlasi tagab põhjendamiskohustus kaebeõiguse teostamise võimaluse (RKÜKo 19.06.2020 nr 3-20-1044/5, p 14) ja täidab ka haldusorgani enesekontrolli eesmärki (nt RKÜKo 31.05.2011 nr 3-3-1-85-10, p 26).
22.Isiku vajadusele, arusaamisele ja huvile vastava hüvitise andmise otsustamiseks abistatakse teda avalduse esitamisel või toimingu tegemisel, kui ilma abistamata jääksid tema õigused teadmatusest või muul põhjusel teostamata (sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 7). Kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel tuleb selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest (lastekaitseseaduse § 21 lg 1). Eelnevat arvestades tuleb puude tuvastamata jätmisel põhjendamiskohustuse täitmisel olla eriti hoolas, et otsusest oleks selgesti aru saadav, millistel tegelikel kaalutlustel puuet tuvastada ei saanud ning milliseid samme tasub kaebaja seaduslikul esindajal astuda võimaliku uue taotluse esitamisel.
23.X. Xil on eelnevalt tuvastatud keskmine puue, mis kehtis kuni 26.12.2025. Ei 02.01.2026 otsuses ega vaideotsuses ei ole kohtule nähtuvalt selgitatud seda, kuidas kaebaja tervisseisund või hooldusvajadus on varasema otsusega (dtl 29) seoses muutunud. Kohus nõustub selles osas kaebajaga. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et haldusorgan peab tagama selle, et haldusakti adressaat mõistab, miks otsus nii tehti (RKHKo 3-17-1110/84, p 18). Seda kohustust 7 (16)
peab iseäranis hoolikalt silmas pidama puude raskusastme tuvastamisel. Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud ka seda, et haldusorganil tuleb selgitada järjestikuste hindamise otsuse erisusi. (RKHKo 08.10.2025, 3-23-705/54, p 20). Seda ei ole SKA praegusel juhul teinud ja on kinnitanud, et selline on SKA kehtiv halduspraktika (dtl 103). Selles osas on SKA 02.01.2026 otsus ja 18.02.2026 vaideotsus formaalselt õigusvastased (HMS-d § 54, 55, 56 lg 1).
24.Riigikohus on oma pikaajalises praktikas lubanud haldusakti põhjendusi kohtumenetluses täiendada, kui haldusorganil on võimalik tõendada, et haldusaktist välja jäänud, kuid kohtumenetluses esitatud põhjendustest juhinduti tegelikult juba haldusakti andmise ajal (RKHKo 29.11.2013 nr 3-3-1-29-12, p 20; RKHKo 01.07.2022 nr 3-20-1214/98, p 11). Seega saab asja lahendamisel siiski SKA täiendavate kohtumenetluses seisukohtadega arvestada. PISTS § 24 lõikes 5 nimetatud seisundi tuvastamine ei ole kaalutlusotsus, vaid meditsiinivaldkonna ekspertteadmistel põhinev hindamisotsus (vrd nt TlnRnKo 05.11.2020 otsus nr 3-19-2182, p 11). Kohtul ei ole alust sellist hindamisotsust tühistada, kui vastustaja on hiljemalt kohtumenetluses välja toonud põhjendused, mille põhjal on selge, et kaebuse rahuldamise ja otsuse tühistamise korral tuleks vastustajal anda uuesti välja sama resolutsiooniga haldusakt (TlnRnKo 03.06.2021 otsus nr 3-20-1281, p 11).
25.SKA on esitanud kohtumenetluses selgitused selle kohta, millistele konkreetsele andmete tuginevalt ekspertarst oma järeldustele jõudis, samuti on SKA kõrvutanud varasemat ekspertarvamust praegusega (dtl 156-159). Kohus saab neid põhjendusi kohtupraktikast tulenevalt otsuse tegemisel arvestada. Puude raskusastme tuvastamine
26.Kaebaja põhjenduste kohaselt tulnuks lapsel tuvastada vähemalt keskmine puude raskusaste. Kui vähemalt ühes valdkonnas või suhtlemise valdkonnas hinnatud funktsiooni piirangu raskusastme arvväärtus on 2, vajab isik regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt üks kord nädalas ja tal tuvastatakse keskmine puude raskusaste. Puude raskusaste tuvastatakse teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas esinevate piirangute alusel järgmiselt: Kui piirangu raskusastme arvväärtus on 3, vajab isik regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt üks kord nädalas ja tal tuvastatakse keskmine puude raskusaste. (määrus nr 18 lisa 1 p 2 alap 1 ja p 3 alap 1).
27.Vastustaja on kaebajal puude raskusastme tuvastamisel võtnud aluseks ekspertarst L. La 31.12.2025 arvamuse (dtl 7-17), mille kohaselt ei ole lapsel ei vähemalt keskmise, raske või sügava raskusastmega puuet. SKA otsuses on loeteluna välja toonud tervisandmed, millele arst tugines (12.2023; 17.01.-22.01.2018.a; Rajaleidja keskuse spetsialistide hinnang; 06.12.2023; Iseloomustus koolist; 30.11.2023). Need andmed on arvamuse andja võtnud kokku ja andnud hinnangu ka lapsevanema hoolduskoormusele. Samuti on SKA vastuseks kohtunõudele selgitanud, milliseid konkreetseid kaebaja tervisandmeid ekspertarst järelduse tegemisel kasutas (dtl 157-161).
28.Esmalt märgib kohus, et ekspertarvamuses kajastatud piirangute hindamise tabelist (dtl 15-17) ei nähtu viiteid tervisandmetele ega põhjendusi, millele tuginedes arst valdkonna piirangu arvväärtuse määramisel otsuse tegi, mis raskendab arvamusest arusaamist lapsevanema jaoks. Kõige selgem on ekspertarvamus juhul, kui konkreetne järeldus on seotud konkreetsete terviseandmetega. Üksnes sellisel juhul on inimesel võimalik mõista ja vajadusel kahtluse alla seada ekspertarvamuse õigsust. Olukorras, kus tervisandmed on välja toodud üldise jadana ja konkreetseid järeldusi valdkonna arvväärtuse määramisel ei ole seostatud terviseandmetega, on inimesel väga keeruline või võimatu kontrollida, kas ekspertarst on asjakohaseid andmeid arvestanud ja nendest õige järelduse teinud. Kuna vastavat selgitust ei nähtu ekspertarvamuse alusel tehtud SKA otsuses ega ka vaideotsuses, on SKA 02.01.2026 otsus ja ka 18.02.2026 vaideotsus selles osas põhjendamispuudusega (HMS-d § 54, 55, 56 lg 1). Kuna SKA on vastuseks kohtunõudele selgitanud, milliseid konkreetseid kaebaja tervisandmeid ekspertarst 8 (16)
järelduse tegemisel kasutas, ei ole see põhjendamispuudus eraldiseivalt otsuste tühistamise aluseks (dtl 157-161) ja kohus saab otsuste lõppjärelduse õiguse hindamisel võtta arvesse SKA poolt kohtumenetluses esitatud põhjendusi.
29.Edasi analüüsib kohus, millise funktsiooni all lapse terviseseisundiga seotud andmeid on hinnatud ning seejärel hindab, kas SKA on lapse terviseseisundit kohaselt hinnanud ja teinud õiged järeldused lapsevanema hoolduskoormusega seoses. Teadvusel püsimine ja enesehooldus
30.„Teadvusel püsimise ja enesehoolduse“ valdkonna puhul ei tuvastanud ekspertarst (dtl 15). SKA juhendi kohaselt tegutsemise ja osalemise piirangute puhul hinnatakse teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas võimet sooritada isikliku hügieeni toiminguid nagu käte ja näo pesemine, hammaste pesemine, tualetitoimingud; võimet süüa ja juua iseseisvalt, sealhulgas söögi ja joogi suhu viimine ja neelamine; võimet hoolitseda oma tervise eest, sealhulgas ravimite võtmine, oma terviseseisundi jälgimine (dtl 146).
31.Vaidlus puudub, et lapsel on enurees, mida on ravitud desmopressiiniga (Minirin) (dtl 104, 20) ja noritreniga (dtl 85). Vaidlus on selle üle, kas lapse enurees on paranenud ja milline lapsevanema kaasnev hoolduskoormus.
32.SKA on väljendanud seisukohta, et kaebaja ei vaja enam abi seoses enureesiga. Terviseandmetest nähtuvalt ei ole arstid fikseerinud asjaolu, et enureesi ravi kaebajale ei mõju või pole oma eesmärki täitnud. Kaebaja raviarstid on märkinud, et ta vajab enureesi ravi, kuid kaebajale ei ole samas vastavat ravimit (desmopressiin) välja kirjutatud. Järelikult ei ole kaebaja seaduslik esindaja soovinud ravimi väljakirjutamist (dtl 105). SKA on kohtule selgitanud, et kui abivahendite vajadus oli 2023. aastal üsna suur, siis 2024. aastal ei ole abivahendeid enureesiga seoses üldse vajatud ning 2025. aastal on mähkmevajadus olnud 14 tükki ning madratsikatet on soetatud kahel korral (dtl 158-159). Abivahendite retseptiinfo kohaselt (dtl 107) on veekindlaid madratsikatteid ostetud 06.12.2023 ja peale seda alles 20.09.2025. Tootja poolt märgitud info kohaselt saab antud tüüpi madratsikatteid pesta kuni 100 korda. Kui pesta madratsikatet iga päev või isegi harvemini, siis on ikkagi vähetõenäoline, et aktiivse enureesi korral saab ühte madratsikatet kasutada ca 1 aasta ja 9 kuud – seda tüüpi madratsikatete kasutusiga ei ole siiski nii pikk (dtl 158-159).
33.Kaebaja on seevastu seisukohal, et laps vajab pidevat juhendamist ja järelevalvet ning seda oluliselt rohkem kui on tavapärane temaealisel. Lapsevanem peab olema igapäevaselt olemas ning jälgima, et lapse veejoomise, hügieenitoimingute ja magamise režiim oleks paigas. Enureesi ravi ei ole ainult tablettide võtmine (dtl 4). Igapäevaselt on vajalikud madratsikaitsed, mõnikord ostetakse ka mähkmeid, kuid vanuse tõttu ei soovi poeg mähkmeid kanda, pigem pesevad igapäevaselt madratsikatteid ja voodipesu (dtl 59).
34.Tervisandmetest nähtub kohtule, et perearst K. K on 09.09.2025 märkinud, et laps vajab enureesi tõttu abivahendeid (dtl 83) ja 11.12.2025 märkinud: „Enurees, see on kergelt paranenud, endiselt abivahendid, päris kuiva nädalat pole.“ (dtl 81). 09.12.2025 psühhiaatri R. R eepikriisist nähtuvad viited enureesile ja noritreni väljakirjutamisele (dtl 86). Retseptikeskuse andmetest nähtub, et noritreni on müüdud 13.05.2024, 07.03.2025, 25.11.2025 (dtl 90). Abivahendite osas nähtuvad enamik väljaotse 2023. aastal ja neljal korral 2025 aastal (dtl 107108).
35.Kohtu hinnangul ei saa praegu olemasolevate lapse tervisandmete ja retseptikeskuse andmete alusel teha järeldusi lapse tervise seisundi paranemisest. Terviseandmetest ei nähtu mitte ühtegi kannet, mis kinnitaks, et lapse tervisseisund enureesiga seoses oleks märgatavalt paranenud. Taotluses samal ajal kirjeldatud enureesi mõju igapäevaselt lapsele (dtl 38, 40-41). 11.12.2025 epikriisis toodu „kergelt parenenud“ alusel ei ole võimalik järeldada terviseseisundi olulist paranemist. Praegusel juhul ei tugine SKA seisukoht, et laps ei vaja enam abi enureesiga 9 (16)
seega arstlikule hinnangule, vaid seda on järeldatud eelkõige abivahendite vajadusega seoses ja retseptiandmete alusel. SKA ei ole lapsevanema seletustele tuginedes hinnanud, kas enureesi puhul võib lapsevanema hoolduskoormus olla suurem muudest toimingutest tulenevalt.
36.Olukorras, kus lapsele on varasemalt määratud puue ja ekspertarst on tuvastanud võtmetegevuses mõõduka piirangu (dtl 29, 67-68), lapsevanem on hinnanud hoolduskoormust varasemaga sarnaseks ja kirjeldanud enureesi mõju igapäevaselt (dtl 38, 40-41), tervisandmetes on üldine hinnang, et enurees on kergelt parenenud ja abivahendite vajadus on jätkuv (dtl 81), kuid eelnev ei lähe SKA hinnangul kokku abivahendite ja ravimite väljaostmise andmetega, on tegemist sellise vastuoluga, mis on täiendava uurimiskohustuse ajendiks, mis tingib SKA-le või arstiõppe läbinud isikule asjaolude täpsustamise kohustuse (PISTS § 23 lg 4, määrus nr 18 § 4 lg 3) (vrdl RKHKo 01.10.2019, 3-18-1891/46, p 19). SKA ja ekspertarst saab hinnata tervisseisundist tuleneva piirangu intensiivsust. SKA ei saa asuda arsti asemele ja anda hinnangut selles osas, kas enurees on paranenud. SKA-l tulnuks seda täpsustada arstidelt. Kaebaja on küll kohtumenetluses oluliselt täpsemalt lapse tervise seisundit kirjeldanud, kuid see mõjuta asjaolu, et juba taotluse ja tervisandmete pinnalt, pidanuks SKA arstidelt asjaolusid täpsustama.
37.Lapse tervisandmetest ei nähtu nortreni kasutamise raviplaani, sh seda, kas see peaks olema igapäevane või vajaduspõhine. SKA-l ekspertarstil puudub pädevus ka vastava raviplaani määramiseks. Ravimi kasutamist ei saa hinnata üksnes ravimi infolehe alusel. Psühhiaatri epikriisist nähtub viide noritreni retsepti väljakirjutamisele ka see, et „06.03.2025 Ema küsib telefoni teel retsepti Noritrenile. Suvel ravimit ei võtnud, aga sügisest läks olukord halvemaks“. Kui SKA on väljaostu andmete alusel hinnanud, et noritreni kasutamine ei ole olnud regulaarne ja tervisandmetest nähtuvad viited sellele, et see on kooskõlas lapse terviseseisundi muutumisega (s.o vajaduspõhine), mis kattub koolikohustuse ja vaheaja perioodiga, tulnuks SKA-l täpsustada ka seda, kas üldse ja milline on olnud arsti ettekirjutus ravimi kasutamiseks ja kas seda on järgitud. Meelevaldne on üksnes väljaostude alusel tehtud SKA järeldus, et ravi ei ole regulaarne (dtl 26).
38.Taotluses on kirjeldatud, et enurees mõjutab last igapäevaselt, kuid abivahendeid kasutab iseseisvalt (dtl 38,40-41). Lapsevanem on kohtumenetluses täiendavalt selgitanud, et ta „peab olema igapäevaselt olemas ning jälgima, et lapse veejoomise, hügieenitoimingute ja magamise režiim oleks paigas.“ (dtl 4). Riigikohus on selgitanud et mõistlik ja eesmärgipärane ning humaanne on tuvastada vajaliku kõrvalabi või juhendamise intensiivsusele vastav puude raskusaste, ootamata ära funktsiooni kaotust või pöördumatut kõrvalekallet, mis kaasneks kõrvalabi või juhendamise puudumise või lakkamisega. Puude raskusastme tuvastamine ja sellest tulenevalt puudega lapse toetuse määramine on suunatud ka olemasoleva tervisliku seisundi säilitamisele. Kaebaja tervislik seisund, mis on stabiilne tänu osutatavale kõrvalabile, ei takista puude raskusastme tuvastamist RKHKo 18.10.2021, 3-20-130/42, p 19). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on SKA arvestanud enureesi puhul eelkõige abivahendite ja ravimite väljaostimsie andmetega seonduvat ega ole hinnanud, kas enureesi puhul võib lapsevanema hoolduskoormus olla suurem muudest toimingutest tulenevalt. Täielikult analüüsimata on enureesi koostoime lapse teiste terviseseisunditega, eelkõige hüperkineetilise häirega (RKHKo 18.10.2021, 3-20-130/42, p-d 16 ja 17).
39.SKA poolt istungil esitatud seisukoht selle kohta, et sellises vanuses lapsel enurees puuet ei põhjusta (istungi salvestis 00:28:42 jj), on ennatlik ega arvesta konkreetse lapse tervisseisundit ja on seega vastuolus lapse puude tuvastamise nõuetega. Vanus võib mõjutada küll lapsevanema hoolduskoormust, kuid üksnes diagnoosi ja lapse vanuse alusel ei ole võimalik puude raskusastme osas järeldusi teha.
40.Kuigi analüüsitud valdkonnas on kehtivas metoodikas ülejäänud valdkondadest kõrgem lävend (määruse nr 18 lisa nr 1, p 3), võis SKA poolne uurimiskohustuse rikkumine siiski 10 (16)
mõjutada puude raskusastme määramise lõppotsust. Määruse lisa nr 1 kohaselt, et kui selles valdkonnas on piirangu raskusastme arvväärtus 3, tuvastatakse keskmine puue. Seega ei ole nõuet, et piirang peaks esinema veel mõnes teises valdkonnas. Esitatud andmete alusel ei ole võimalik veenduda, kas piirangu raskusaste võiks ületada lävendi 3 – kui inimene vajab regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt üks kord nädalas, tuvastatakse tal keskmine puude raskusaste. Selleks tuleb SKA-l arstidelt täpsustada, milline on objektiivselt lapse enureesi sagedus, teiste terviseseisundite mõju enureesile ning kui sagedasti vajab laps abivahendeid ja kas arst on ette näinud täpsema režiimi jälgimise joomise või muude toimingute näol, mida lapsevanem peab kontrollima. Abivahendite kasutamise hindamisel tuleb SKA-l arvestada ka lapsevanem poolt välja toodud vanusest tulenevate iseärasustega. Ühtlasi tuleb välja selgitada, kas üldse ja millise raviplaani raames on psühhiaater ette näinud nortreni kasutamiseks, sh selle, kas on ette nähtud igapäevane või vajaduspõhine kasutus. Hinnata tuleb enureesi koostoimes teiste lapse terviseseisunditega (eelkõige hüperkineetiline käitumishäire). Kui need asjaolud on välja selgitatud, saab SKA hinnata, milline on lapsevanema hoolduskoormus ning kas ja mil määral see ületab tavapärast hoolduskoormuse taset.
41.Kuigi puude raskusastme tuvastamise menetlus on üldjuhul dokumendipõhine, ei välista see SKA uurimiskohustust juhuks, kui selleks esineb selge ajend. Praegusel juhul oli SKA-l selge kohustus täiendavate andmete täpsustamiseks. See on oluline just lapsega seotud puude tuvastamise menetluses juhul, kui varasemalt on puude määratud ja olemasolevad andmed on vastuolulised ja ebapiisavad.
42.Kuna juba teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnaga seotud uurimiskohustuse rikkumine võib mõjutada SKA lõppjärelduse õigusust, tuleb vaidlusalune otsus tühistada ning SKA-l tuleb kaebaja taotluse osas kohaselt uurimiskohustust täites lapse puude raskusastme üle uuesti otsustada. Keele- ja kõnefunktsioon
43.Keele- ja kõnefunktsiooni puhul ei tuvastanud ekspertarst kõrvalekallet (dtl 16). Ekspertarsti järelduses ei ole keele- ega kõnefunktsiooniga seotud adresseeritud. Seega ei ole algses ekspertarvamuses leitud tervisandmetes üldse viited keele- ja kõnefuntsiooni häiretele. Vaidemenetluses on ekspertarst märkinud, et kognitiivse võimekuse mahajäämust ei ole tuvastatud, kõnearengu täpsustav logopeediline hinnang puudub (dtl 26).
44.Kaebaja hinnangul kinnitavad keele- ja kõnefunktsiooni piiranguid eelkõige kooli edastatud andmed ja igapäevased raskused suhtlemisel (dtl 3, istungi salvestis 01:13:44 jj).
45.Kohtule nähtuvalt kaebaja tervisandmed keele- ja kõnefunktsioonide piirangutele ei viita. Ka varasemas 2023. otsuses lapsel selle funktsiooni piirangut tuvastatud ei ole (dtl 29-30, 70). Kooli esitatud andmetest nähtub küll, et õpilasel esinevad kõnehäired pingelises olukorras (dtl 95), kuid ei nähtu viiteid, et see oleks selline, mis piiraks vähemalt keskmisele puude raskusastmele vastavalt lapse võimet osaleda vestlustes, mis hõlmab rääkimist, kuulamist ja nii suuliste kui mitteverbaalsete sõnumite edastamist ja vastuvõtmis (dtl 136). Ühtlasi viitab SKA õigesti, et laps eelistab suuliselt vastata, mis samuti kinnitab piirangu puudumist (dtl 197). Kokkuvõttes on SKA õigesti järeldanud selles valdkonnas piirangu puudumist. Vaimsed funktsioonid
Vaimsete funktsioonide osas ei tuvastanud ekspertarst kõrvealekallet (dtl 17).
47.Õppimine ja tegevuste elluviimise osas piirangut ei ole tuvastatud. Ekspertarsti hindamistabelist ei nähtu andmeid, millele tuginevalt järeldusele on jõutud (dtl 16). SKA selgitas vastuseks kohtu küsimusele (dtl 157), et ekspertarst tugines hinnangu andmisel psühhiaatri 09.12.2025 sissekandele (dtl 84) ja samuti kooli 2025. aasta iseloomustusele: „Õpib väikeklassis. Koolis on läinud hästi. Tundide ajal töötab iseseisvalt ja proovib ilma teiste abita 11 (16)
oma ülesannetega toime tulla. Tema eesmärgiks on saavutada võimalikult ideaalseid tulemusi. Esimese trimestri hinded tunnistusel olid neljad ja viied. Tunnis töötas vaatluse tegemisel kaasa, 2025/26 õppeaastal tehtud kaks tunnivaatlust. Õpilane suudab esineda, kuigi tunneb tugevat ärevust ning räägib esitluse ajal kiiresti, edastades siiski kogu vajaliku info. Tunneb heameelt kiitusest. Vajadusel teeb ta paaristööd, sh. õpilasega, kellega varem esines konflikte.“.
48.Kohus nõustub vastustajaga, et 09.12.2025 epikriis (dtl 83-84) ja kooli iseloomustus (dtl 84) võimaldavad järeldada, et lapsel piirangud puuduvad. SKA on vastuseks kohtu küsimusele, mis on võrreldes varasema puuduse tuvastamise hinnanguga muutunud asjakohaselt selgitanud, et „kaebaja hüperkineetiline käitumishäire on ajas paranenud, mida kinnitavad kooli iseloomustused (dtl 95). Sekkumised on olnud asjakohased ja tulemuslikud. Lapse õppeedukus on hea ja väga hea, sagedasi konflikte ei ole esinenud (Psühhiaater J. J 09.09.2025 sissekanne: eelmisel õppeaastal ei kutsutud ema kooli. Eelmisel aastal ei käinud teraapias. X arvas, et ei ole vaja).“
49.Kohtule ei ole esitatud tervisandmeid, mis võimaldaks järeldada, et kodus oleks õppimise või tegevuste elluviimine koolis kirjeldatuga võrrelduna sedavõrd erinev, et see võimaldaks järeldada keskmisele raskusastmele vastavat piirangut. Vastustaja viitab õigesti, et kuni 02.12.2024 kehtinud rehabilitatsiooniplaani teenuseid kasutas kaebaja viimati 2023. aasta lõpus. 17.01.2024 esitatud rehabilitatsiooniteenuste tulemuslikkuse hinnangul vajas kaebaja jätkuvalt kompleksteenust. Vaatamata sellele, et kaebajal oli kuni 26.12.2025 kehtiv puude raskusaste, uut rehabilitatsiooniplaani ei koostatud (dtl 26).
50.Kuigi kohus hindab haldusakti selle andamise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2), ei tähenda see, et kaebajal oleks võimalik oma väidete tõendamiseks esitada tõendeid, mida vastustajal haldusmenetluses olemas ei olnud, üksnes vastustajapoolse uurimiskohustuse rikkumise korral. Kohtumenetluses on lubatud esitada uusi tõendeid haldusakti andmise ajal eksisteerinud faktiliste asjaolude tõendamiseks. Kohus saab tõendite osas hinnata, kas hilisem kohtumenetluses esitatud tõend võib kinnitada või ümber lükata vastustaja varasemalt tehtud järeldusi (RKHKo 20.02.2026, 3-22-938/38, p 21; RKHKo 21.12.2023, 3-21-629/46, p15).
51.Kohtu hinnangul ei erine klassijuhataja iseloomustus kooli iseloomustusest, millega SKA on arvestanud kaebaja suhtes otsuste tegemisel ja mis on kajastatud SKA ekspertarst L. La 31.12.2025 arvamuses (dtl 9-14). Mõlemas arvamuses on kirjeldatud lapse käitumist päeva jooksul ja täheldatud olulist paranemist käitumises, suhtlemise eakaaslastega. Mõlemal juhul on kirjeldatud raskuski ebaõnnestumise korral ja jätkuvat juhendamise vajadust. Kokkuvõttes ei tingi asjaolu, et laps õpib väikeklassis, mis pakub lapsele parem tuge keskendumisel ja õppimisel, tingimata piirangu tuvastamist. Kui väikeklassis õppides on lapse õppeedukus hea ja käitumine on varasemaga võrreldes „kardinaalselt muutunud“ (vt dtl 95), puudub alus piirangu tuvastamiseks Koolivälise nõustamismeeskonna otsusest (dtl 209-210) nähtub, et laps vajab keskendumis- ja tähelepanuprobleemide tõttu õppetegevuses struktureeritud ja väheste samaaegsete stiimulitega õpikeskkonda, õpet eriklassi tingimustes ning individuaalset juhendamist ja abi õppeprotsessis. Rajaleidja 12.06.2024 otsus kinnitab kaebajal esinevat hariduslikku erivajadust, mida ekspertarst on otsuse tegemisel arvestanud (dtl 7-8).
52.Muutustega kohanemine ja ohu tajumise osas on arst hinnanud piirangut kergeks - piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast (dtl 17). Ka sellel juhul ei nähtu tabelist, millistele andmete tuginevalt järeldus on tehtud. SKA selgitas kohtumenetluses, et ekspertarst on aluseks võtnud kooli iseloomustuse: „Ebaõnnestumiste korral loobub, ärritub, puhkeb nutma või hoiab kuidagimoodi pisaraid tagasi. Sellistel juhtudel ei soovi ta teiste kaasõpilaste ega õpetajate lähedal viibimist, sest see ärritaks teda veelgi rohkem ja töömeeleollu naasmine võtaks väga palju aega“ (dtl 157-158). SKA on kõrvutanud hinnangut ka 2023. aasta eksperthinnanguga, milles funktsiooni piirangut ei tuvastatud (dtl 158).
12 (16)
53.Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas käsitletakse eelkõige tunnetuse ja emotsioonidega seotud takistusi ringiliikumisel väljaspool kodu; reageerimist tavapärastele muutustele keskkonnas; arusaamist, millised on ohuolukorrad ja kuidas neis käituda (dtl 141).
54.SKA on hinnanud kooli kontekstis kohaselt piirangut kergeks. Kooli iseloomustuse kohaselt on lapsel üksikud ärritumise episoodid, mis lapse igapäevast koolielu eriti ei takista (dtl 7, 102). Kuigi SKA juhend viitab selles valdkonnas eelkõige väljaspool kodu olemasolevatele piirangutele palus kohus SKA-l ka selgitada, kas ja milliste tõendite alusel on vastustaja hinnanud valdkondi „Muutustega kohanemine ja ohu tajumine“ ning „Inimestevaheline lävimine ja suhted“ väljaspool kooli keskkonda“ (dtl 160). PISTS ega määrus nr 18 ei piira selle valdkonna hinnanguid üksnes koduvälise hakkamasaamisega. Kohtule ei nähtu, et kaebajal oleks piiranguid väljaspool kooli keskkonda. Piirangud seoses treeningutel osalemisega on välja toodud kohtumenetluses (istungi salvestis 00:13:44 jj), kuid ka selles osas ei väitnud kaebaja, et see oleks igapäevane ja pidev, vaid tõi välja üksikud keerulised episoodid lapsega. SKA märgib kohaselt, et sisendi oleks võinud anda rehabilitatsioonimeeskond, aga teenustest on loobutud 2023. aasta lõpus. Kokkuvõttes on SKA piirangu raskusastet kohaselt hinnanud (dtl 160).
55.Inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonnas tuvastas ekspertarst kerge piirang (1) piirangu, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast (dtl 17). Ekspertarst tugines SKA kohtumenetluses antud selgituste kohaselt samuti 2025. aasta kooli iseloomustusele ja psühhiaatri 09.12.2025 sissekandele (dtl 84): „Õpilase käitumine on varasemaga võrreldes kardinaalselt muutunud ning märkimisväärselt paranenud. Klassikaaslastega ei esine enam füüsilisi kokkupõrkeid ning teda ei häiri enam isiklikud eelistused teiste suhtes. Õpilane suudab oluliselt paremini reguleerida ka ebameeldivaid tundeid. Suheldes täiskasvanutega on X viisakas, püüab oma mõtteid ja soove konkreetselt ja asjalikult edasi anda. Vahetevahel on märgata ka X väga head huumorisoont.“ SKA on kohtumenetluses kõrvutanud hinnangut ka 2023. hinnanguga, milles tuvastati keskmisele raskusastmele vastav vaimse funktsiooni kõrvalekalle. Seal tugines arst samuti ennekõike kooli iseloomustusele: „Konfliktsituatsioonides on tal raske jääda rahulikuks. Ta ärritub, ei tule oma emotsioonide juhtimisega toime ning selle tagajärjel uriseb, rebib vihikuid, õpikuid, loobib asju või ütleb ebasobivaid väljendeid, ropendab. Solvab nii õpetajaid kui ka kaasõpilasi.“ (dtl 157-158).
56.Inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonnas hinnatakse valmisolekut inimestega kohtumiseks, inimestevaheliste kontaktide loomise suutlikkust, arusaamist teiste inimeste tunnetest, suutlikkust oma tundeid ja reaktsioone kontrollida. Suhtlemine hõlmab kontakte tuttavate ja võõraste inimestega ning hakkamasaamist tavapärast suhtlust nõudvates ja ka konfliktsetes olukordades (dtl 142).
57.Kõik lapse kohta esitatud arvamused kinnitavad, et lapse käitumine koolis on ajas märgatavalt paranenud. Kuigi laps eelistab viibida väiksemas seltskonnas või omaette on laps valmis koolis klassikaaslastega suhtlema ja paarsitööd tegema. Lapse kontroll on reaktsioonide üle on märkimisväärselt paranenud. Klassikaaslastega ei esine enam füüsilisi kokkupõrkeid ning last ei häiri enam isiklikud eelistused teiste suhtes (kooli hinnang dtl 84; lapse klassijuhtaja 17.06.2026 hinnangu dtl 197-198; 07.06.2024 tehtud Rajaleidja otsus dtl 209-210). Kuigi lapsekäitumise paranemine on seotud ka kooli ja lapsevanema kokkuleppega, mis on kohtumenetluses tõendamist leidnud (dtl 228) aeg-ajalt laps koolist koju jätta, ei ole see esitatud tõendite alusel (dtl 231-257) sage ega ole mõjutanud lapse õppeedukust. Eelnevast tulenevalt saab SKA hinnangut kergest piirangust pidada põhjendatuks. Hoolduskoormus
58.SKA on hinnanud, et varasema otsusega, milles tuvastati lapsel keskmisele puude raskusastmele vastav vaimse funktsiooni kõrvalekalle, võrrelduna on lapsevanema hoolduskoormus oluliselt paranenud tulenevalt järgmistest asjaoludest. Sekkumised on olnud 13 (16)
asjakohased ja tulemuslikud. Kaebaja ei vaja enam abi seoses enureesiga, tikid on soovitatud raviga leevenenud, rehabilitatsiooni teenused on lapse soovil katkenud 2023. aasta lõpus, seega pole vajadust ka lapsevanemal last teenustele viia. Koolis toimetulek on kaebajal paranenud, ema ei ole 2024/2025 õppeaastal enam kooli kutsutud (dtl 158-160).
59.Kuna teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas on SKA uurimiskohustust rikkunud, tuleb seal hinnata uuesti lapsevanema hoolduskoormust ka seoses enureesiga koostoimes muude kaebaja terviseseisunditega.
60.Kaebaja selgitas kohtumenetluses täiendavalt, et lapsel ei ole viimasel aastal kooli kutsutud ka põhjusel, et kokkuleppel kooliga on Xle antud vabu päevi kui ta ei suuda juba koolipäeva hommikul enda emotsioone kontrollida (dtl 194). Sellise kokkuleppe olemasolu kinnitas kohtule ka kool (dtl 228). Istungil selgitas kaebaja ka täpsemalt lapse osas järelevalve vajadust (00:44:32 jj), kuigi taotluses seda välja toodud ei ole (dtl 38). Kaebaja tugineb sisuliselt sellele, et lapse terviseseisundi stabiliseerumine, sh kooliga seotu, on tingitud lapsevanema hoolsuskoormusest tulenevalt, mis seisneb lapse toetamises ja järelevalves emotsionaalselt keerulistel hommikutel, mis on tingitud eelkõige hüperkineetilisest käitumishäirest.
61.Haigus, mis on tänu vanemate intensiivsele kõrvalabile ja juhendamisele veel kontrolli all ega tõkesta tänu sellisele abile teiste lastega eakohastes tegevustes võrdset osalemist, on hõlmatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse eesmärgi ja selles seaduses sätestatud puude mõistega (RKHKo 18.10.2021, 3-20-130/42, p 12). Kõrvalabi või juhendamine on abi osutamine inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, ravitoimingute, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega. Järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale (PISTS § 2 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et asjaolu, et puudega lapse tervislik seisund on hetkel stabiilne tänu osutatavale kõrvalabile ja juhendamisele, pole puude raskusastme tuvastamisel määrav. Oluline on hinnata, kas vajadus kõrvalabi ja juhendamise järele on püsiv, samuti abi või juhendamise intensiivsust ning tagajärgi, mis võivad tekkida kõrvalabi või juhendamise puudumisest. Lapse puude raskusastme tuvastamisel tuleb arvesse võtta kõiki lapse tervisliku seisundi tõttu vajaliku püsiva iseloomuga kõrvalabi või juhendamise liike nende kogumis (RKHKo 18.10.2021, 3-20-130/42, p-d 16 ja 17, TlnRnKo 08.11.2023 nr 3-22-2522, p 10).
62.PISTS § 23 lõike 6 punkt 3 seostab puude raskusastme tuvastamise eakohasest suurema kõrvalabi või juhendamise vajadusega. Selles sättes peetakse silmas lapsele tavapäraseid eakohaseid tegevusi: söömist, suhtlemist, liikumist, hügieenitoimingute tegemist. Mõõdupuuks on seaduses mõeldud samaealise terve lapse keskmist võimekust teha neid igapäevaseid toiminguid. Püsivalt vajalikud keerukad ravitoimingud, mida tuleb teha mitu korda igal ööpäeval või pidevalt ööpäevaringselt ning mille tegemise vajaduse jätkumise tõenäosus on veel vähemalt kuus kuud (PISTS § 24 lg 3 p 3), pole lapse eakohane tegevus. Ravitoimingute puhul tuleb hinnata konkreetse lapse oskust ja suutlikkust teha vajalikke ravitoiminguid. Kui laps vajalikke ravitoiminguid ise ei oska ega suuda teha ning vajab selleks kõrvalabi või juhendamist, siis võib kõne alla tulla puude raskusastme tuvastamine kõrvalabi või juhendamise vajaduse tõttu (PISTS § 2 lg 2 esimene lause). Kui laps üldjuhul oskab ja suudab ravitoiminguid ise teha, siis võib kõne alla tulla puude raskusastme tuvastamine järelevalve vajaduse tõttu (PISTS § 2 lg 2 teine lause). (RKHKo 18.10.2021, 3-20-130/42, p 18 ).
63.PISTS § 2 lõike 11 punktid 1 ja 2 seostavad järelevalve vajaduse inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekaldega, millest tingituna vajab isik järelevalvet. Seega saab eeldada, et inimene võib kõigil loetletud juhtudel vajada järelevalvet. PISTS § 2 lõike 2 teine lause seostab järelevalve vajaduse ohuga elule või tervisele, mida loob inimene enda tegevuse või tegevusetusega, s.o enda iseseisva käitumisega, tegemata erandit ravitoimingutele. Ravitoimingute puhul eeldab järelevalve vajadus, et inimene 14 (16)
oskab ja suudab neid ise teha, kuid on oht, et need jäävad anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekalde tõttu tegemata. Järelevalve ravitoimingute tegemise üle hõlmab paratamatult ka inimese tervise ja käitumise jälgimist selleks, et otsustada ohu suuruse, selle realiseerumise tõenäosuse ja selle üle, kuidas ohu korral sekkuda. Sellisena hõlmab järelevalve PISTS § 2 lõike 2 teise lause mõttes ka ravitoiminguid, mida teeb puudega inimene ise. /.../ Järelevalve ravitoimingute üle on vajalik, kui puudega isik oskab ja suudab neid üldjuhul teha, kuid on oht, et need jäävad anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekalde tõttu tegemata või tehakse valesti ning see loob ohu tema elule või tervisele. Nende ohtude hindamisel tuleb teha prognoosotsuseid. Hinnata tuleb ohte ja nende realiseerumise tõenäosust, võttes arvesse võimalikku elulist situatsiooni kui tervikut. Järelevalve vajadust ei välista see, et inimese tervislik seisund võib tänu ravitoimingutele olla üldiselt kontrolli all. Ka siis võib näiteks astma, diabeedi või epilepsia korral ootamatult vallanduda haigushoog, millele isik ei suuda kohe reageerida. Järelevalve PISTS § 2 lg 2 teise lause mõttes on vajalik, kui ohtude realiseerumise vältimise vajadus on igal ööpäeval või pidevalt ööpäevaringselt (RKHKo 18.10.2021, 3-20130/42, p 18 ).
64.Kohus nõustub SKA-ga selles, et lapsevanema hoolduskoormus tulenevalt haigushoogudest, mille tingib hüperkineetiline käitumisehäire, ei ole eraldisesivalt selline, mis ületaks keskmisele puude raskusastmele vastava lävendi. Lapsevanema enda selgituste kohaselt ei ole järelevalve vajadus igapäevane, vaid sõltub olukorrast. Esitatud tõendid koolist puudumise sageduse ja põhjenduste osas kinnitavad seda (dtl 231-257). Laps vajab sellisel juhul kõrvalabi suunamise ja rahustamise näol (dtl 41, istungi salvestis 00:43:08 jj). Praegusel juhul ei tingi hoolduskoormuse kasvu siiski ka see, et emotsionaalselt keerulised olukorrad on mõistetavalt ootamatud. Ka üksikutel juhtudel lapse järelevalve ja emotsionaalne toetamine on kahtlemata oluline ja kaalukas, tagamaks lapse turvalisus ja vältimaks võimalikke ohtlikke tagajärgi. Siiski olukorras, kus puuduvad andmed, et see oleks sage ja pikaajaline, puudub alus hoolduskoormuse tõusu tuvastamiseks. Lapsevanem selgitas ka ise, et laps on suuteline üksi kodus olema ja ta saab minna tööle, st risk lapse tervis kahjustamiseks pideva järelevalve puudumisest tulenevalt on minimaalne.
65.Lapsevanemahoolduskoormuse terviklikul hindamisel asja uuesti läbi vaatamisel tuleb SKA-l käesolevas kohtumenetluses täiendavalt tuvastatud asjaolusid siiski arvesse võtta. Ei ole välistatud, et arstidelt täpsustatud andmed teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas koostoimes käesoleva kohtuasjas tuvastatud uute asjaoludega lapsevanema hoolsuskoormuse osas tingivad puude raskusastme tuvastamise. Kokkuvõte, menetluskulud ja selgitused
66.SKA ei ole 02.01.2026 otsuses ega ka 18.02.2026 vaideotsus selgitanud kahe järjestikuse hindamisotsuse erisust, mistõttu on otsused selles osas formaalselt õigusvastased. SKA 02.01.2026 ja 18.02.2026 otsused on põhjendamispuudustega tulenevalt sellest, et ekspertarvamustes ega otsustes ei ole kaebaja konkreetseid tervisandmeid piisavalt selgelt seotud järeldustega konkreetsetes valdkondades piirangute puudumisega. Kuna SKA on kohtumenetluses vastavad põhjendused esitanud, sai kohus nende põhjendustega otsuse tegemisel arvestada. Kohus rõhutab, et hea halduse põhimõttega ei ole kooskõlas see, et „vastustaja möönab, et SKA kehtiva halduspraktika kohaselt ei selgitata puude raskusastme tuvastamise otsuses kahe järjestikuse otsuse erinevusi, kuigi Riigikohus on asunud seisukohale, et seda tuleb teha.“ (dtl 103). SKA tekitab teadlikult olukorra, kus olulised põhjendused lapsega seotud puude tuvastamise menetluses saab inimene teada alles kohtumenetluses.
67.Kuna teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnaga seotud uurimiskohustuse rikkumine võib mõjutada SKA lõppjärelduse õigusust, tuleb vaidlusalused otsused tühistada 15 (16)
ning SKA-l tuleb kaebaja taotluse osas kohaselt uurimiskohustust täites lapse puude raskusastme üle uuesti otsustada. Seega kuulub kaebus rahuldamisel, vaidlusalused otsused kuuluvad tühistamisele ja kohus kohustab SKA uuesti lapse puude raskusastet hindama võttes arvesse käesoleva otsuses toodud selgitusi.
68.Kohus märgib, et puudega lapse seisundi muutumise kohta info saamisel on SKA-l kohustus lapse abivajadust uuesti hinnata. Kohustus teavitada SKA-d puudega lapse seisundi muutumisest on igal isikul, kellel on vastav teave olemas (PISTS § 23 lg 81).
Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1, 109 lg 1).
70.Menetlus on kinnine (dtl 175). Kui kohus on menetluse kinniseks kuulutanud, siis kohtupraktika ühtlustamise ja kujundamise eesmärgil saab kohtuotsuse avalikustada ulatuses, mis ei kahjusta kinniseks kuulutamise alust (vt RKHKo 23.10.2024, 3-21-2196/41, p 22). Eeltoodust tulenevalt tuleb avaldatavas asendada füüsiliste isikute nimed, linna nimi, kooli nimi, klassi nimetus ja lapse vanus tähemärkidega.
71.Kui menetlusosaline soovib piirata kohtulahendi avalikustamist suuremas mahus, tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille kohus lahendab määrusega (HKMS § 175 lg-d 4 ja 6).
72.Kohus meenutab pooltele, sh arvestades lapse huve, et pooled võivad kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga (HKMS § 154 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
16 (16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.