Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised
3-25-3066 21.9.2026 Ülle Polluks X kaebus Tapa Vallavalitsuse vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 7000 eurot (seoses toetusete maksmata jätmisega kahe aasta jooksul) Kaebaja – X Vastustaja – Tapa vald
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Delikaatsete isikuandmete kaitseks asendada avaldatavas otsuses isikute nimed tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.10.2026. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK, MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
1.Tartu Halduskohtu menetluses on X (kaebaja) kaebus Tapa valla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 7000 eurot seoses toetuste maksmata jätmisega kahe aasta
3-25-3066 jooksul. Kaebaja on 16.09.2025 esitatud kaebuses märkinud, et Tapa Vallavalitsus keeldus talle peaaegu kahe aasta jooksul maksmast toetust, millele tal kaebaja hinnangul oli õigus. Kaebaja on seostanud toetuste mittemaksmise oma majandusliku toimetulekuraskuse, laenukohustuste tekkimise ning füüsilise ja vaimse tervise halvenemisega ning taotleb nimetatud asjaoludel mittevaralise kahju hüvitamist.
2.Kohus kohustas 7.09.2025 määrusega kaebajat kaebust täpsustama ja põhjendama vastavate tõenditega ning tasuma kaebuse esitamise eest riigilõivu. Kaebaja tasus riigilõivu, kuid ei täpsustanud ega põhjendanud kaebust vastavate tõenditega. Puuduste kõrvaldamiseks andis kohus täiendava tähtaja ning kaebaja täitis 29.10.2025 esitatud puuduste kõrvaldamise määruse. 3. Kaebaja täpsustas avalduses, et Tapa vallavalitsus on tekitanud talle vaimset ja füüsilist tervisekahju, kuna kahe aasta jooksul toetuste maksmata jätmise tõttu pidi kaebaja töötama ilma puhkepäevadeta kahes kohas ja võtma laene, et eluga toime tulla. Selline eluviis kahjustas kaebaja füüsilist ja vaimset tervist. Kaebaja psüühika on purustatud (dtl. 1-3,1646,72).
4.Tartu Halduskohtu 04.11.2025 kohtumäärusega võttis kohus kaebuse menetlusse ja kohustas vastustajat vastama kaebusele 40 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest.
5.Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ning esitab selleks oma põhjendused. Kaebaja ei ole kaebuses selgitanud, millist konkreetset sotsiaaltoetust või hüvitist oli vastustaja tema suhtes õiguslikult kohustatud maksma ning millise õigusnormi alusel selline kohustus oleks tekkinud. Seega puudub kaebuses selge alus väita, et vastustaja oleks jätnud täitmata talle seadusest tuleneva maksekohustuse. Järelhooldusteenuse osutamine: Kaebaja on viidanud sotsiaalhoolekande seaduse § 4515 alusel osutatavale järelhooldusteenusele. Vastustaja selgitab, et kaebaja ja Tapa Vallavalitsuse vahel sõlmiti 21.12.2022 järelhoolduse teenuse osutamise leping, milles oli muuhulgas kokku lepitud kaebaja kohustus jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks ning vastustaja kohustus maksta teenusega seotud igakuist hüvitist (dtl.63-64). Järelhooldusteenuse raames makstav hüvitis ei ole käsitatav üldise sotsiaaltoetusena, vaid on seotud konkreetse teenuse osutamise ning lepinguliste kohustuste täitmisega. Teenuse osutamise ja hüvitise maksmise eelduseks oli õpingute jätkamine. Kaebaja on õpingud korduvalt katkestanud, mistõttu puudus vastustajal õiguslik alus hüvitise maksmise jätkamiseks ning maksmine lõpetati. Järelhooldusteenuse menetluses (viitenr 22258108424) tehtud toimingute ülevaade on kajastatud sotsiaaltoetuste ja -teenuste andmeregistrist (STAR) tehtud väljavõttes (Dtl. 67-69). Muude sotsiaalteenuste ja toetuste osutamine: Vastustaja on kaebajale erinevatel perioodidel osutanud mitmeid sotsiaalteenuseid ja maksnud toetusi, sh toimetulekutoetust, toimetuleku tagamise toetust, ühekordset toetust ning vältimatut sotsiaalabi. Samuti on kaebajale korduvalt võimaldatud annetatud toiduabi. Vastavad andmed ja menetluse ülevaade on kajastatud STAR-programmi väljavõttes (dtl.67 jj). Isiku omavastutus ja koostöökohustus: Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 5 kohaselt lasub isikul esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul ning isikul on kohustus teha hüvitise taotlemisel ja teenuste osutamisel koostööd ning teavitada asjaolude muutumisest. Vastustaja on kaebajaga korduvalt suhelnud nii kirjalikult kui ka nõustamise vormis, sh kohtumisel 01.09.2025.Vastustaja on pidanud kaebajale selgitama sotsiaalteenuste sisu ja piire ning asjaolu, et vallal puudub pädevus lahendada kaebaja eraelulisi küsimusi, mis ei ole seotud sotsiaalhoolekande seadusest tulenevate ülesannetega (dtl.70 jj). Mittevaralise kahju hüvitamise eelduste puudumine:
3-25-3066 Mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks on riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt muu hulgas avaliku võimu kandja õigusvastase teo, süü ning põhjusliku seose tuvastamine. Vastustaja ei ole toime pannud kaebaja suhtes õigusvastast tegu ega ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid vastustaja süüd või põhjuslikku seost kaebaja väidetava tervisekahju ja vastustaja tegevuse vahel. Kaebaja esitatud ekspertiisimaterjal ei ole seostatav vastustaja poolt kaebajale osutatud või osutamata jäetud konkreetse haldusakti, toimingu või menetlusega, mis võimaldaks seda seostada tema vaimse või füüsilise tervise seisundit. Vastustaja palub jätta X esitatud kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes täielikult rahuldamata (dtl. 58-71).
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohtu menetluses on kaebaja hüvitamiskaebus Tapa valla vastu tekitatud kahju hüvitamiseks. Täpsemalt mõistab kohus, et kaebaja nõuab Tapa vallalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist 7000 eurot seoses toetusete maksmata jätmisega kahe aasta jooksul.
7.Kohus, hinnanud poolte seisukohti, asjassepuutuvaid õigusnorme ja kohtupraktikat ning asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Sealjuures nõustub kohus põhimõtteliselt vastustaja seisukohtadega, pidades vajalikuks oma lõppjärelduse põhistamiseks rõhutada eelkõige järgmist (HKMS § 165 lg 2).
8.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
9.Seega on kahjunõude rahuldamise eeldused järgmised: avaliku võimu kandja (RVastS § 2 lg 1) peab olema tegutsenud õigusvastaselt ja sellega rikkunud isiku õigusi avalik-õiguslikus suhtes. Lisaks peab isikul olema tekkinud kahju ning avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse ja kahju vahel peab esinema põhjuslik seos. Isik peab olema eelnevalt ammendanud RVastS §-des 3, 4 ja 6 nimetatud esmased õiguskaitsevahendid.
10.Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise puhul tuleb lisaks silmas pidada, et seda võib nõuda üksnes inimene ja juhul, kui süüliselt on alandatud tema väärikust, kahjustatud tervist, võetud vabadus, samuti kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise ning au või hea nime teotamise korral (RVastS § 9 lg 1).
11.Eeltoodud sätte järgi hüvitatakse mittevaraline kahju vaid juhul, kui avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus oli süüline. Seejuures vastutab avaliku võimu kandja nii kahju vahetult põhjustanud isikute süü kui ka n-ö organisatsioonilise süü korral, st arvesse tuleb võtta süüd avaliku võimu kandja mistahes otsustustasandil. Kui mittevaralise kahju hüvitamise mõni eeldus puudub, tuleb nõue jätta rahuldamata. (Vt nt RKHK 19.06.2025, 3-22-1348/55, p 13 ja seal tehtud viited.)
3-25-3066
12.Kaebaja nõuab vastustajalt mittevaralise kahju hüvitamist 7000 eurot seoses kaebaja inimväärikuse alandamisega. Kaebaja on selgitanud, et vald on tekitanud talle vaimset ja füüsilist tervisekahju, kuna kahe aasta jooksul toetuste maksmata jätmise tõttu pidi kaebaja töötama ilma puhkepäevadeta kahes kohas ja võtma laene, et eluga toime tulla. Selline eluviis kahjustas kaebaja füüsilist ja vaimset tervist. Kaebaja psüühika on purustatud.
13.Haldusasja materjalide pinnalt võib öelda, et vastustaja ei ole käitunud õigusvastaselt.
14.Inimväärikus on RVastS § 9 lg 1 kohaselt üks hüvedest, mille rikkumise korral on võimalik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Praegusel juhul ei ole vastustaja rikkumised siiski toonud kaebajale kaasa selliseid tagajärgi, mis oleksid käsitatavad inimväärikuse rikkumisena. Samuti pole kaebajal tekkinud mittevaralist kahju. Kohtuasjas ei ole tuvastatud, et kaebaja esmavajadused oleks jäänud inimväärikust alandavalt katteta.
15.Seejuures arvestab kohus, et vastustaja ja kaebaja vahel sõlmiti 21.12.2022 järelhoolduse teenuse osutamise leping, milles oli muuhulgas kokku lepitud kaebaja kohustus jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks ning vastustaja kohustus maksta teenusega seotud igakuist hüvitist (dtl. 68jj ). Järelhooldusteenuse raames makstav hüvitis ei ole käsitatav üldise sotsiaaltoetusena, vaid on seotud konkreetse teenuse osutamise ning lepinguliste kohustuste täitmisega. Teenuse osutamise ja hüvitise maksmise eelduseks oli õpingute jätkamine. Kaebaja on õpingud korduvalt katkestanud, mistõttu puudus vastustajal õiguslik alus hüvitise maksmise jätkamiseks ning maksmine lõpetati.
16.Ka pole tuvastatud, et vastustaja oleks kaebajale selgituste andmisel tegutsenud pahatahtlikult, kaebajasse halvustavalt suhtudes vms. Vastustaja on kaebajaga korduvalt suhelnud nii kirjalikult kui ka nõustamise vormis, sh kohtumisel 01.09.2025.Vastustaja on pidanud kaebajale selgitama sotsiaalteenuste sisu ja piire ning asjaolu, et vallal puudub pädevus lahendada kaebaja eraelulisi küsimusi, mis ei ole seotud sotsiaalhoolekande seadusest tulenevate ülesannetega.
17.Lisaks, Riigikohus on varem selgitanud, et õigusvaidlus haldusorganiga võib tekitada inimeses stressi, nördimust, ebakindlust jm sarnaseid üleelamisi. Sedalaadi ebameeldivused ei ole siiski iseenesest käsitatavad mittevaralise kahjuna. Vastasel korral peaks mistahes õigusvaidlusega, mille inimene põhjendatult algatab, kaasnema suurem või väiksem rahaline hüvitis. Kehtiv õigus selleks alust ei anna. Mittevaralise kahju hüvitamiseks peavad isikule põhjustatud tagajärjed olema tavapärasest eluriskist intensiivsemad. (Vt RKHK 26.09.2022, 320-1449/54, p 30.4.) Praegusel juhul viimati nimetatud olukorraga tegu ei ole, mistõttu jääb kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamata.
18.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja kulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist
3-25-3066 taotlenud ega kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud samuti tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
19.Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.