Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Janek Laidvee
Määruse tegemise aeg ja koht
24. august 2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-2598
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X kinnipidamiseks ning kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Margit Paas Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X. X (Somaalia Liitvabariigi kodanik, sündinud xx.xx.xxxx).
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus, 24.08.2026. a kinnisel kohtuistungil
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ebaseaduslikult Schengeni sisepiire ületades Eestisse. Isik küll palus Eestis olles tänaval juhusliku möödakäija käest abi, et saaks esitada Eestis rahvusvahelise kaitse taotlus, kuid isik oleks pidanud esitama rahvusvahelise kaitse taotluse esimeses turvalises riigis, milleks on isiku selgitusi arvesse võttes Läti Vabariik. Isikud Lätis rahvusvahelist kaitset ei küsinud, kuigi arvestades isikute käitumist Eestis, on neil teadmine kuidas seda teha olemas. Arvestades, et puudutatud isiku varjupaigataotlust peaks menetlema esimene riik, kus puudutatud isik on Schengeni alale jõudnud, võib olla vajalik puudutatud isiku üleandmine hoopis Läti Vabariigile. Isiku suhtes esineb VSS § 68 kohaselt põgenemise oht kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses (p 3), välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi väljasõidukohustust täita (p 6) ja välismaalasele ei ole antud luba Eestisse siseneda (p 11). PPA ei ole põgenemisohu tuvastamisel eksinud. Vaidlus puudub ka selles, et puudutatud isikul ei ole luba Eestisse siseneda. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav tema üleandmiseks rahvusvahelise kaitse menetlemise eest vastutavale liikmesriigile. Käesoleval juhul esineb olukord, kui isik oli ebaseaduslikult ületanud nii Valgevene-Läti, kui Läti-Eesti piire. Kui isik tuli Schengeni alale, pöördus ta küll juhusliku möödakäija poole abi saamiseks, kuid ei pöördunud koheselt pädevate ametivõimude poole. Isikul pole sotsiaalseid sidemeid Eestiga ega elukohta Eestis, mis omakorda väheneb isiku motivatsiooni jääda Eestisse kuni rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni. Kohus nõustub PPAga, et isikul puuduks Eestis olles tugivõrgustik, kelle toel Eestis hakkama saada. Täpsemat väljaselgitamist ja üle kontrollimist vajab isiku tegelikud isikuandmed ja tema kodakondsus, tema kodumaalt lahkumise tegelik põhjus ja motiivid. Kohus nõustub ka PPA järeldustega selles osas, et isiku suhtes pole võimalik kohaldada ka VRKS §-s 67 toodud kinnipidamise alternatiive. Isikul pole teadaolevalt elukohta Eestis. Isikul pole ka dokumente või vähemalt pole ta neid kohtule arusaadavalt PPAle esitanud. Eesti Vabariik ei ole tema jaoks tuttav riik ja tal puuduvad piisavad rahalised vahendid Eestis toimetulekuks. Samuti on tegemist isikuga, kellel on kontakte isikutega, kes on kaasa aidanud tema ebaseaduslikule rändele, arvestades, et isik selgitas, kuidas ta organiseeritult Eesti toimetati.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.