X esialgse õiguskaitse taotlus Sotsiaalkindlustusameti 17.07.2026 otsuse nr P62026-163369 kehtivuse ja täitmise peatamiseks ning juuli 2026 eest lapsetoetuse summas 550 eurot ja alates 1.08.2026 väljamaksete tegemise kohustamiseks taotleja poolt märgitud kontole
Menetlusosalised Resolutsioon
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Taotleja: X Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet, esindaja: Livia Kask
2.Jätta taotleja menetluskulude väljamõistmise taotlus läbi vaatamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse pooltele kätte.
Asjaolud ja menetluse käik
1.X (taotleja) ja M on lapse E (laps, i.k X vanemad.
2.Tallinna Ringkonnakohus otsustas 26.06.2026 määrusega tsiviilasjas 2-23-7478:
Lõpetada M ja X ühine hooldusõigus E tervise ja hariduse osas ning anda E tervise ja hariduse osas hooldusõigus M (määruse p 10.1);
2.2.Määrata kindlaks X (isa) ja M (ema) suhtlemise kord K, E ja J(lapsed) järgnevalt:
2.3.Lapsed viibivad isa juures üle nädala nädalavahetusel reede õhtust pühapäeva õhtuni. Laste üleandmine isale toimub reedeti kell 18.00 ema elukohas Tallinnas. Ema tuleb lastele isa elukohta Tallinnas järele pühapäeva õhtul kell 18.00 (määruse p 10.3.1).
3-26-2237
2.4.Lapsed on isaga suvel täiendavalt Hiiu Folgi toimumise ajal algavast täisnädalast järjestikused 21 päeva. Hiiu Folgi toimumise kuupäevadest annab isa emale teada hiljemalt iga aasta 1. maiks. Lapsed viibivad isa juures suvel täiendavalt seitse järjestikust päeva ka juuni- või augustikuus. Kui vanemad ei ole nendes päevades
7.maiks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppinud, veedavad lapsed isaga seitse järjestikust päeva paarisaastatel juunikuu kolmandal täisnädalal ning paaritutel aastatel augustikuu kolmandal täisnädalal (määruse p-d 10.3.7 ja 10.3.8).
2.5.Kohtumäärus suhtlemise korra osas kuulub täitmisele viivitamata (määruse p 10.4)
3.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) otsustas 17.07.2026 otsusega nr P6-2026-163369 lõpetada E lapsetoetuse maksmise alates 1.07.2026 lapse isale X le, mis kanti üle M. Otsuse põhjenduste kohaselt on peretoetusi õigus taotleda ja saada ka lapse vanemaga koos last kasvataval isikul, kui nad kasvatavad lisaks ka ühist last (vastavalt perehüvitiste seaduse (PHS) § 25 lõige 1 punkt 3). SKA maksab M peretoetust seoses lapse E kasvatamisega. M esitas avalduse peretoetuse määramiseks E eest põhjendades seda asjaoluga, et laps elab alates 2026. aasta aprillist valdava osa ajast tema juures. Avaldusele on lisatud Tallinna Ringkonnakohtu 26. 06.2026 kohtumäärus nr 2-23-7478, millega on määratud vanemate suhtlemise kord. Kohtumääruse kohaselt viibib laps isa juures üle nädala nädalavahetusel reedest pühapäevani. Suhtlemiskorra määrus kuulub viivitamata täitmisele. Võttes arvesse Tallinna Ringkonnakohtu 26.06.2026 kohtumäärust ning asjaolu, et lapse elukoht on ema juures on Sotsiaalkindlustusamet seisukohal, et tuleb lõpetada M peretoetuse maksmine E eest.1
4.Taotleja esitas 24.07.2026 SKA-le vaide, milles palus tunnistada SKA 17.07.2026 otsus nr P6-2026-163369 kehtetuks; vaadata asi uuesti läbi, arvestades 20.07.2026 esitatud seisukohta ja käesolevat vaiet, ning jätkata E eest lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse maksmist senisele saajale M senises korras ja määras; maksta viivitamata välja juuli 2026 eest tegemata jäänud väljamaksed summas 550 eurot M; peatada haldusmenetluse seaduse (HMS) § 81 alusel vaidemenetluse ajaks vaidlustatud otsuse täitmine.2
5.Tartu Halduskohtusse laekus 24.07.2026 taotleja esialgse õiguskaitse taotlus, milles ta palub kohtul peatada vaidemenetluse ajaks SKA 17.07.2026 otsuse nr P6-2026-163369 kehtivus ja täitmine ning maksta lapse- ja lasterikka pere toetust juuli 2026 eest ja alates 1.08.2026 või alternatiivselt kohustada SKA-t alates 01.08.2026 kuni käesolevas asjas lõpliku lahendi jõustumiseni maksma lasterikka pere ja lapsetoetust E eest võrdsetes osades, 50% senisele saajale M ja 50% M
6.Tartu Halduskohus esitas 24.07.2026 SKA-le kohtunõude, milles palus esitada seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas.
7.SKA seisukoht esialgse õiguskaitse osas laekus kohtusse 29.07.2026, milles SKA palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
1 Dtl 9 2 Dtl 56
3-26-2237 SKA leidis, et PHS-st tulenevalt on lapsetoetuse õigus lapsel ja seda makstakse last kasvatavale vanemale (PHS § 17 lg 1 ja § 25 lg 1). PHS-i kohaselt loetakse last kasvtavaks vanemaks seda vanemat, kelle juures laps tegelikult elab või enamuse ajast elab ja kes teda seetõttu igapäevaselt või enamuse ajast ka kasvatab. SKA selgitusel olukorras, kus laps elab 50% ajast ühe vanemaga ja 50% teise vanemaga, maksab SKA vanematele toetuseid kordamööda üle kuu (vt PHS § 6), muudel juhtudel mitte. 26.06.2026 tsiviilasjas nr 2-23-7478 tehtud kohtumääruse resolutsiooni punktis 10.3 kinnitatud suhtluskorrast tulenevalt viibivad taotleja lapsed sh E enamus ajast ema M juures. Kohtumääruse punkti 10.4 kohaselt kuulub suhtluskord viivitamata täitmisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 467 lg 1 kohaselt täidetakse viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus enne otsuse jõustumist. Eeltoodust ja M 30.06.2026 avaldusest tulenevalt lõpetas SKA 17.07.2026 otsusega nr P6-2026-163369 taotleja elukaaslasele M alates 01.07.2026 E kasvatamiseks ettenähtud lapsetoetuse maksmise ja määras samal kuupäeval lapsetoetuse alates 01.07.2026 M. E juulikuu lapsetoetus on välja makstud 23.07.2026 ja augustikuu lapsetoetus makstakse eeldatavasti välja 07.08.2026. Kohtu seisukoht
8.Kohus on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole tervikuna põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
9.Esialgse õiguskaitse taotluses palub selle esitaja kohtul peatada vaidemenetluse ajaks SKA 17.07.2026 otsuse nr P6-2026-163369 kehtivus ja täitmine ning maksta E eest lapse- ja lasterikka pere toetust juuli 2026 eest ja alates 1.08.2026 või alternatiivselt kohustada SKA-t alates 01.08.2026 kuni käesolevas asjas lõpliku lahendi jõustumiseni maksma lasterikka pere ja lapsetoetust E eest võrdsetes osades, 50% senisele saajale M ja 50% M.
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
11.Kõigepealt peab esialgse õiguskaitse taotlejal olema esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vajaduse olemasolu korral hindab kohus vaide või kaebuse väljavaateid ning viimasena kaalub vastanduvaid huvisid. Siinkohal rõhutab kohus, et esialgse õiguskaitse taotluse abinõud on suunatud üldjuhul tulevikku (mitte minevikku), et ära hoida puudutatud isikule negatiivse tagajärje tekkimist, mis võib talle saabuda vaidemenetluse või halduskohtumenetluse käigus ja mille heastamine positiivse kohtuotsusega osutub võimatuks või raskelt teostatavaks. Hüvitamisnõude juures esialgse õiguskaitse taotluse esitamine pole lubatud.
12.Kohus on seisukohal, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus kõikide taotluses esitatud abinõude osas. Kohus selgitab oma seisukohta alljärgnevalt.
3-26-2237
13.Vaidlus puudub selle üle, et tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 26.06.2026 määrusega tsiviilasjas 2-23-7478 kinnitatud suhtluskorrast viibivad edaspidi taotleja lapsed, sh E, enamus ajast ema M juures.
13.1.Määruse punkti 10.3.1. kohaselt: „Viibivad lapsed isa juures üle nädala nädalavahetusel reede õhtust pühapäeva õhtuni. Laste üleandmine isale toimub reedeti kell 18.00 ema elukohas Tallinnas. Ema tuleb lastele isa elukohta Tallinnas järele pühapäeva õhtul kell 18.00.“
13.2.Erandiks on 26.06.2026 määruse p-d 10.3.7 ja 10.3.8, mille kohaselt: lapsed on isaga suvel täiendavalt Hiiu Folgi toimumise ajal algavast täisnädalast järjestikused 21 päeva. Hiiu Folgi toimumise kuupäevadest annab isa emale teada hiljemalt iga aasta 1. maiks. Lapsed viibivad isa juures suvel täiendavalt seitse järjestikust päeva ka juuni- või augustikuus. Kui vanemad ei ole nendes päevades 7. maiks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppinud, veedavad lapsed isaga seitse järjestikust päeva paarisaastatel juunikuu kolmandal täisnädalal ning paaritutel aastatel augustikuu kolmandal täisnädalal“.
13.3.Kohtumääruse punkti 10.4 kohaselt kuulub suhtlemiskord viivitamata täitmisele sõltumata jõustumisest. TsMS § 5621 lg 3 sätestab, et lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud. Seega hetkel on Tallinna Ringkonnakohtu 26.06.2026 määrus kehtiv ja täitmisele kohustuslik, mistõttu kaebaja väide, et määrus pole jõustunud ei ole käesoleva vaidluse kontekstis asjakohane.
14.Sellest tulenevalt kuulub enamus 26.06.2026 määrusega E suhtes määratud suhtlemiskorra ajast ema M juures viibimisele, välja arvatud Hiiu Folgi toimumise ajal, mis toimub taotleja selgitusel juulikuu teisel poolel, antud juhul kuni 2.08.2026. Järelikult määratud suhtlemise korra järgi lõpeb peaaegu E 21 päevane viibimine taotleja juures Hiiu Folgi toimumise ajal 2.08.2026 ja laps hakkab viibima enamus ajast oma ema juures. Seega tegemist ei ole olukorraga, kus laps elab 50% ajast ühe vanemaga ja 50% teise vanemaga. Eelnevat arvestades on võimalik asuda seisukohale, et laps E ei kuulu alates 26.06.2026 taotleja perekonda koosseisu PHS tähenduses.
15.Kohus jagab SKA seisukohta, et PHS-st tulenevalt on lapsetoetuse õigus lapsel ja seda makstakse last kasvatavale vanemale (PHS § 17 lg 1 ja § 25 lg 1). PHS-i kohaselt loetakse last kasvtavaks vanemaks seda vanemat, kelle juures laps tegelikult elab või enamuse ajast elab ja kes teda seetõttu igapäevaselt või enamuse ajast ka kasvatab. PHS ja kohtupraktika ei toeta perehüvitiste maksmist muudes osades mõlemale lapsevanematele vastavalt kehtestatud suhtlemiskorrale. SKA selgitusel olukorras, kus laps elab 50% ajast ühe vanemaga ja 50% teise vanemaga, maksab SKA vanematele toetuseid kordamööda üle kuu (vt PHS § 6 ja seal viidatud kohtupraktika). Antud juhul seda olukorda ei ole. PHS § 26 lg-te 1 ja 2 kohaselt võetakse arvesse peretoetuste suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõik peres koos kasvavad lapsetoetusele õigust omavad lapsed. Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel ei arvata peretoetusi taotleva vanema pere koosseisu last, kes
3-26-2237 elab perest lahus. Kohus märgib, et lapsetoetusi ja lasterikka pere toetust võetakse siiski Eestis lapsele elatise (ülalpidamiskohustuse) määramisel ja arvutamisel arvesse.
16.Selles valguses on taotleja poolt soovitud esialgse õiguskaitse abinõu, mis on suunatud SKA 17.07.2026 otsuse nr P6-2026-163369 kehtivuse ja täitmise peatamisele ning SKA kohustamisele maksma E eest lapse ja lasterikka pere toetust alates 1.08.2026 taotlejale või alternatiivselt maksma lasterikka pere ja lapsetoetust E eest võrdsetes osades, 50% senisele saajale M ja 50% M on ilmselgelt vastuolus PHS-i perehüvitiste tasumise põhimõttega ja ei lähtu lapse huvidest, kuna taotleja laps E hakkab viibima 26.06.2026 viivitamatult täitmisele kuuluva määruse alusel enamikust ajast oma ema juures. Selles olukorras puudub kohtu hinnangul taotlejal selle abinõu osas esialgse õiguskaitse vajadus ja ka vaidemenetluse perspektiiv. Vastavas osas esialgse õiguskaitse rahuldamisega annaks kohus taotlejale õiguse saada perehüvitisi, millele kõiki faktilisi asjaolusid arvestades alates Tallinna Ringkonnakohtu 26.06.2026 määruse väljastamisest tal õigust ei ole.
17.Kohus selgitab täiendavalt, et taotlejal on tõhus õiguskaitse saavutatav tsiviilasjas 2237478, kus ta võib taotleda esialgse õiguskaitse korras hetkel kindlaksmääratud suhtlemiskorra muutmist, kui ta peab seda vajalikuks ja põhjendatuks. Enne seda on SKA-l lasterikka pere ja lapsetoetuse määramisel kohustus lähtuda kehtivast PHS § 6 lg-st 1 ja § 26 lg-st 2 ning Tallinna Ringkonnakohtu 26.06.2026 määrusest tsiviilasjas 2-237478, millega on määratud E osas suhtlemiskord.
18.Taotleja palus kohustada SKA-t maksma esialgse õiguskaitse korras juuli 2026 eest summas 550 eurot saamata jäänud lasterikka pere toetust (hüvitist) ja E eest saamata jäänud lapsetoetust.
19.Kuigi kohus ei saa kõiki olemasolevaid tõendeid hinnates täielikult välistada vastavas osas võrreldes SKA seisukohaga vaidemenetluse perspektiivi, ei näe kohus siiski esialgse õiguskaitse vajadust vastava abinõu osas.
20.Kohus märgib, et taotleja pole väitnud ega vastavate tõenditega tõendanud kohtule, et hetkel esineb tal tungiv vajadus saada juuli 2026 eest saamata jäänud lasterikka pere ja E eest lapsetoetust. Kohus ei välista, et vastavas osas on taotlejale SKA tegevusega tekkinud kahjulik tagajärg, kuid juba tekkinud kahuliku tagajärje kõrvaldamine ei ole esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise eelduseks. Kaebaja pole tõendanud ega usutavalt põhjendanud, et taotlejal oleks tekkinud või tekkimas Hiiu Folgi toimumise ajal ja kuni 2.08.2027 muud tõsised raskused enda ja teiste perekonnaliikmete ülalpidamisel. Saamata jäänud pere- ja lapsehüvitist on taotlejal võimalik saada peale positiive vaide- või kohtuotsust, kui vaidlus jõuab kohtusse. Seega ei nähtu kohtule, et taotleja õiguste kaitse vaide- või kohtuotsusega võiks osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1).
21.Kohus märgib täiendavalt, et vastavas osas esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisega lahendaks kohus põhivaidluse ära.
3-26-2237 See on küll lubatud erakorralise vajaduse esinemise korral, kuid arvestades eelpoolkirjeldatut on kohus seisukohal, et taotlejal ei ole erakorralist vajadust saada juuli kuu eest saamata jäänud lasterikka pere ja E eest lapsetoetust esialgse õiguskaitse korras.
22.Lähtudes eeltoodust jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse tervikuna rahuldamata.
23.Taotleja palus kohtul välja mõista SKA-lt tema poolt halduskohtumenetluse käigus kantud menetluskulud, mis on esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest tasutud riigilõiv summas 20 eurot. Kohus selgitab, et HKMS § 108 ei näe ette võimalust menetluskulude jagamiseks ja väljamõistmiseks kui halduskohtumenetluse esemeks on ainult esialgse õiguskaitse taotlus. Seega jätab kohus taotleja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.