Pankrotiõigus

ASJAOLUD

Võlgnik esitas 02.01.2026 kohtule pankrotiavalduse. Kohus võttis esitatud avalduse menetlusse 08.01.2026. Ajutine pankrotihaldur esitas 09.02.2026 kohtule aruande, mille kohaselt võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku kohustuste maht on aruande esitamise seisuga 13696,28 eurot ning vara 733,29 eurot. Ajutise halduri hinnangul on pankrotimenetluse jätkamine võimalik üksnes deposiidi vastu ja kui deposiiti ei tasuta, palub haldur lõpetada menetlus raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Deposiidi suuruseks palub haldur määrata 3 500 eurot. Kohus määras raugemise vältimiseks ning pankrotiavalduse menetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 3 500 eurot. Teade avaldati Ametlikes Teadaannetes 11.03.2026. Nõutud summat deposiiti ei tasutud. Kohus tegi maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kaaluda kohtule avalduse esitamist pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutise halduri kogutud andmetest ja aruandest nähtub, et võlgniku varalist seisu arvestades esineb alus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemisega. Võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks on vähemalt 13 696,28 eurot ning vara on 733,29 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varalistest vahenditest ei piisa ka pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. Raugemise vältimiseks määras kohus PankrS § 30 alusel deposiidi, mida pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikud olid kohustatud tasuma, kui soovisid pankrotimenetluse läbiviimist. Deposiiti ei tasutud. Maksejõuetuse teenistus ei esitanud ettepanekut pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada PankrS § 29 lõigete 1 ja 2 alusel pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (PankrS § 29 lg 4) ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1). 2

Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus seda tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8). Kohus määrab ajutise pankrotihalduri taotlusel dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liige M. L. (ik XXX). Menetluskulud PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2). Kohus jätab menetluskulud, sh ajutise halduri tasu, võlgniku kanda. Ajutine haldur esitas taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). PankrS § 23 lg 51 kohaselt PankrS § 23 lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Ajutine haldur on esitanud tasunõude 2245,50 eurot. Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 12,5 tundi, sh Pankrotiavalduse materjalidega tutvumine ja analüüs ning seisukoha kujundamine antud pankrotimenetluses, kirjade, päringute ja teabenõuete koostamine ning edastamine vara ja võlgade kindlaksmääramiseks registritesse, ametitesse, krediidiasutustesse ning vastavatele äriühingutele, menetluses vajalik meilivahetus; kirjadele, päringutele ja teabenõuetele saadud vastuste ja dokumentide läbitöötamine ja analüüs, kogutud dokumentatsiooni põhjal võlgniku majandusliku olukorra määratlemine, hinnangu andmine varalisele seisundile ja ajutise pankrotihalduri aruande koostamine. Kohus leiab, et ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades on taotletud tasu põhjendatud ja tuleb välja mõista. Ülesannete täitmisele kulunud aeg on põhjendatud ega ületa PankrS § 23 lg 3 järgset piirmäära. Ajutise halduri taotlusel ja PankrS § 23 lg 6 alusel mõistab kohus tasu välja büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, OÜ-le Sentire M.K. arvelduskontole nr XXX XXX AS-s.

3

Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulud. Ajutine pankrotihaldur on taotlenud määrata ajutise halduri tasu summas 886 eurot hüvitamine riigi vahenditest arvestades PankrS §-is 23 lg 51 viidatud määruses sätestatud piirmäära. Olgugi, et tõusnud on PankrS § 23 lg 51 viidatud tasu maksimummäär, ei ole tõusnud PankrS § 23 lg 4 alusel kehtestatud määruses sätestatud hüvitatava tasu tunnimäär ning tasu määraks on endiselt 33 eurot pooltunni eest. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus 12,5 tunni eest (alustatud pooltunde 25× 33) on 825 eurot. Seega hüvitatakse riigi vahenditest ajutise halduri tasust 825 eurot (1023 eurot käibemaksuga). Ülejäänud, s.o 1222,50 eurot (2245,50 – 1023) ulatuses tuleb ajutise halduri tasu hüvitada võlgnikul. Vastavalt taotlusele tuleb tasu määrata büroole, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb. PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Lember Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.