Muud

EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata 1(5)

Tsiviilasi nr 2-26-18798

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Swedbank P&C Insurance AS (avaldaja) esitas 2. septembril 2026 Viru Maakohtule avalduse, milles palub mõista SK-lt (puudutatud isik) enda kasuks välja 2350,31 eurot kahjuhüvitist, 253,31 eurot sissenõutavaks muutunud viivist ning viivise 2350,31 eurolt alates 3. septembrist 2026 kuni põhinõude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palub avaldaja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, mõista temalt avaldaja kasuks välja 50 eurot tasutud riigilõivu ning viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni nende täieliku tasumiseni. Avalduse kohaselt toimus 6. septembril 2023 Narvas XXX korteris nr XXX veekahju. Korterisse nr XXX lekkis vett puudutatud isikule kuuluvast korterist nr XXX, kus oli rike pesumasina ühenduskohas. Veelekke tagajärjel kahjustusid korteri nr XXX elutoa lagi, sein ja laminaatparkett, köögi ja rõdu lagi, vannitoa lagi ning vannitoa uks. Kahjustused fikseeriti

2(5)

Tsiviilasi nr 2-26-18798

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab avalduse ja dokumentaalsete tõendite uurimise ning tõendite kogumina hindamise tulemusel, et avaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi- ja kaasomandiasjad hagita asjad. TsMS § 475 lg 2 järgi vaatab kohus hagita menetluses läbi ka muud seadusega kohtu pädevusse antud asjad. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi või korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud KrtS § 33 alusel esitatud nõue kohustada korteriomandit võõrandama. Riigikohus on lahendi nr 2-19-19561 punktis 13 selgitanud, et kui asi tuleb selle sisu järgi lahendada hagita menetluses, ei muuda menetluses esitatava nõude olemust asjaolu, et nõue on loovutamise või seaduse alusel läinud võlausaldajalt üle kolmandale isikule. Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg 3 tähenduses. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema hüvitatud kahju ulatuses üle kindlustusvõtja või kindlustatud isiku kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku vastu. Seega läks kannatanu nõue seaduse alusel üle avaldajale. Sellisele nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (VÕS § 173 lg 2). Kolmas isik võib esitada kindlustusandja vastu kõik vastuväited, mida ta oleks saanud esitada kahju kannatanud isiku vastu (VÕS § 171 lg 1). Nõude üleminek ei muuda nõude olemust. Kohus lahendab asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 475 lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Avaldaja nõue tuleneb 6. septembril 2023 Narvas XXX korteris nr XXX toimunud veekahju juhtumist. Esitatud korteriühistu aktist (dtl 67–68), korteriühistu teatest (dtl 68–70) ja ülevaatusaktist (dtl 10–13) nähtub koostoimes, et 6. septembril 2023 lähtus veeleke puudutatud isiku korterist nr XXX, täpsemalt pesumasina ühenduskohast, ning selle tagajärjel sai kahjustada allpool asuv korter nr XXX. Puudutatud isik allkirjastas korteriühistu akti (dtl 68) ning ei ole menetluses esitanud asjaolusid ega tõendeid, mis seaksid kahtluse alla lekke päritolu või põhjusliku seose tema korteris toimunud rikke ja korteris nr XXX tekkinud kahjustuste vahel. Samuti ei ole ta tõendanud, et korrashoiukohustuse rikkumine oli vabandatav. Kahjustuste olemasolu ja ulatus on tõendatud 11. septembril 2023 koostatud ülevaatusakti (dtl 10–13), kahjustuste fotode (dtl 14–61) ning remonditööde hinnapakkumisega (dtl 62). Ülevaatusakti kohaselt esinesid elutoa lael ja seinal veejäljed ning niiskus, laminaatparkett oli pundunud, köögi ja rõdu lael olid veekahjustused, vannitoa lagi oli deformeerunud ning vannitoa uks ei sulgunud. Remonditööde ja vajalike materjalide maksumuseks kujunes 2350,31 eurot. Kohus ei näe alust pidada hinnapakkumises märgitud töid või nende maksumust kahjustuste laadi ja ulatust arvestades ebamõistlikuks. Avaldaja on kahjusaajale maksnud 2. oktoobril 2023 rahalise hüvitisena välja 2350,31 eurot (dtl 63).

3(5)

Tsiviilasi nr 2-26-18798

Avaldaja on kindlustanud Narva linnas XXX 37-18 asuva korteri (kodukindlustuse poliis nr O1010732320, dtl 8–9). Avaldaja võib nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 127 alusel puudutatud isikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: 1) puudutatud isik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); 2) puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1); 3) avaldajale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel (vt Riigikohtu 13.02.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23; Riigikohtu 13.02.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10). VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg-te 1 ja 2 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärk, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kuna kohus on tuvastanud, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, nõustub kohus avaldajaga, et puudutatud isik on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust, mille järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kuna puudutatud isiku korteris nr XXX toimus pesumasina leke ja veeuputuse tagajärjel sai kahjustada korter nr XXX, siis järelikult on puudutatud isik rikkunud KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust. Riigikohtu 11.12.2013. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p 34 on selgitatud, et korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid. Seetõttu leiab kohus, et pesumasina lekke tõttu tekitatud kahju hüvitamine on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Puudutatud isik ei esitanud avaldaja nõudele vastuväiteid. Kohus leiab, et avaldaja nõue puudutatud isiku vastu on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 2350,31 eurot. Avaldaja nõuab põhinõudelt alates 13. augustist 2025 kuni 2. septembrini 2026 eest seadusjärgse viivise summas 253,31 eurot. Lisaks palub avaldaja mõista puudutatud isikult välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hagiavalduse esitamisest alates kuni kohustuse kohase täitmiseni. 4(5)

Tsiviilasi nr 2-26-18798

Avaldaja saatis 7. juulil 2025 puudutatud isikule nõudekirja nr A01.10-275-02/697, milles palus avaldajale hüvitada kindlustusjuhtumi raames välja makstud summa hiljemalt 21. juuliks 2025 (dtl 64). Kuivõrd nõuet ei tasutud, saatis avaldaja puudutatud isikule 5. augustil 2025 kohtuhoiatuse, kus andis puudutatud isikule täiendava tähtaja nõude tasumiseks hiljemalt 12. augustiks 2025 (dtl 65). Seega on avaldaja tõendanud, et nõue muutus sissenõutavaks 13. augustil 2025 (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8). Avaldaja palub viivisemäära alusena kohaldada VÕS § 113 lg 1 teist lauset. Seega kuulub kohtulahendi tegemise seisuga (6. oktoober 2026) VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele viivis 276,08 eurot (arvutatud viivisekalkulaatoriga). Samuti kuulub väljamõistmisele alates 7. oktoobrist 2026 sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla kohase täitmiseni.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kuna kohus rahuldab avalduse, tuleb menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel jätta puudutatud isiku kanda. Asjaolusid arvestades on see avaldaja suhtes õiglane. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Avaldaja menetluskulu on 50 euro suurune riigilõiv. See on TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 kohaselt põhjendatud menetluskulu ning tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus avaldaja taotlusel, et kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul tasuda tema poolt avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.