Ele Liiv (eesistuja), Krista Kirspuu ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.09.2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-113352 X-i hagi Y vastu elatise nõudes
Tsiviilasi Harju Maakohtu 16.03.2026 kohtuotsus Vaidlustatud kohtulahend Y 15.04.2026 apellatsioonkaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
646,10 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja X (ik XXX), seaduslik esindaja C esindajad ringkonnakohtus Kostja Y (ik XXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov Kirjalikus menetluses Asja läbivaatamine
1(5)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 16.03.2026 kohtuotsus elatise väljamõistmise aja ja ulatuse osas tervikresolutsioonis märgitud ulatuses. Muus osas jätta otsus muutmata.
2.Kostja apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
4.Rahuldada X-i hagi Y vastu elatise nõudes osaliselt.
Mõista Y-lt välja elatis X-i kasuks 16.03.2026 seisuga 1781 eurot ja edasi alates 17.03.2026 kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuiselt 285 eurot.
6.Y-l tuleb väljamõistetud elatis tasuda C pangakontole jooksva kalendrikuu viimaseks kuupäevaks järgneva kalendrikuu eest ette.
7.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 14.05.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Y-lt (kostja) igakuise elatise 300 euro saamiseks. Seoses kostja vastuväite esitamisega anti nõue üle Harju Maakohtule menetlemiseks. Kohtule 29.05.2025 esitatud hagis palub hageja mõista kostjalt välja elatis samas suuruses alates 11.04.2025.
1.1.Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - kostja on hageja ema; - hageja elab alates 11.04.2025 koos isaga; - hageja ülalpidamiskulud ühes kalendrikuus on 790 eurot: eluasemekulu 250 eurot, toidukulu 150 eurot, transpordikulu 50 eurot, sidekulu 30 eurot, tervishoiukulu 20 eurot, hügieenikulu 60 eurot, koolikohustuse kulu 30 eurot, riided ja jalanõud 100 eurot, muud vältimatud kulud (keelekursused) 100 eurot.
1.2.Hageja palus kohtul määrata kohtuotsuse täitmise kord ja viis selliselt, et elatise maksed kantakse C pangakontole. Kostja vastuväited
2(5)
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja esitas peamiselt järgmised vastuväited: - Harju Maakohtu 14.04.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-12900 on kinnitatud lapsevanemate vaheline ajutine kompromiss, mille kohaselt elab laps vaheldumisi kaks nädalat isa juures ja kaks nädalat ema juures; - vanemad kannavad lapsega seotud kulutused, kui laps nende juures on; - kostja on lisaks jooksvatele kuludele tasunud lapse huviringide, meelelahutuse, riiete ja välisreiside eest; - hageja ei ole enne hagi esitamist pöördunud kostja poole elatise saamiseks.
Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 285 eurot alates 14.04.2025. Maakohus luges otsuse resolutsioonis tuvastatuks, et kostja on hageja ülalpidamiskohustuse täitnud 2025. aasta juuni eest. Maakohus määras kindlaks kostja hüvitatavate menetluskulude suuruse ja mõistis need välja hagejatelt võrdsetes osades.
3.1.Maakohus tuvastas asja lahendamiseks vajalikud järgmised asjaolud: - kostja on hageja ema; - ajutist suhtluskorda reaalselt ei täidetud ja tänase seisuga on vanemad teinud kokkuleppe, mille kohaselt esialgu elab laps püsivalt isaga; - kohtu poolt määratud suhtluskorra kohaselt kohtub hageja emaga igal paaris laupäeval kella 10.00 või 11.00-st kuni pühapäeval kella 18.00-ni; - lapse põhjendatud ülalpidamiskulud on 590 eurot kuus; - kostja on tasunud lapse isale elatist juunis 2025. aastal 300 eurot; - alates maist 2025. a laekub lapsetoetus lapse isa arvele.
3.2.Nõude rahuldamise alusena viitas maakohus perekonnaseaduse (PKS) §-le 96. Siinses asjas ei kohaldu PKS § 101 lg 6, kuna kostja ei veeda hagejaga koos keskmiselt 7 kuni 15 ööpäeva kuus.
3.3.Kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja igakuise elatise 285 eurot alates 14.04.2025. Kohus märkis, et 2025. aasta juuni eest on elatis tasutud. Kohus rahuldas hageja TsMS § 445 lg 1 kohase taotluse. Menetluskulud jäid TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kostja apellatsioonkaebus
4.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus mõistis välja elatise ajavahemiku 14.04.–31.05.2025 eest, 7 päeva eest augustis 2025 ja ajavahemiku 20.12.2025–20.01.2026 eest.
4.1.Hageja võttis menetluses omaks, et viibis emaga 01.05.–14.05.2025, 1 nädala augustis 2025 ja 20.12.2025–20.01.2026. Kohus tugines ekslikult üksnes kostja kohtuistungil öeldud lausele "Ööbimisi ei ole toimunud" (protokolli ajamärge 00:39:57), mida kostja väljendas 2026. a alguse treeningute ja lühikohtumiste kontekstis.
3(5)
4.2.Kohus ei võtnud arvesse kostja 20.05.2025 makset 164,50 eurot 14.04.–31.05.2025 eest.
4.3.Hageja palus elatise välja mõista alates 14.05.2025, kuid kohus väljus nõude piiridest ja mõistis elatise välja alates 14.04.2025. Hageja kinnitas, et laps viibis 01.05.–14.05.2025 emaga ja peale seda 100% isaga. Seetõttu puudub alus mõista elatist kostjalt välja varasema aja eest. Kuu teise poole (14.05.2025–31.05.2025) eest, mil laps viibis isaga, tasus kostja elatist 20.05.2025 pangaülekandega 164,50 eurot.
4.4.Ka augustikuu elatist tuleb vähendada 7 päeva võrra (PKS § 101 lg 6 alusel), sest hageja võttis omaks, et viibis ema juures täpselt 7 päeva (1 nädal).
4.5.Hageja kinnitas istungil ka seda, et viibis ajavahemikul 20.12.2025–20.01.2026 kostja juures. Seega tuleb ka nimetatud kuu aja eest elatis välja mõistmata jätta. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja peab apellatsioonkaebust osaliselt õigeks. Hageja möönab, et elatis tulnuks välja mõista alates 14.05.2025 ja kostja on elatise terve mai eest tasunud. Muus osas vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja elatise varem kui 2025. aasta juulist ning jättis arvestamata sellega, et laps viibis kostja juures 7 päeva augustis ja ajavahemikul 20.12.2025–20.01.2026. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega mõistab elatise kuni maakohtu otsuse tegemiseni välja kindlas ulatuses ja edaspidi kindla summana (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
7.Maakohus tuvastas siinse otsuse p-s 3.1 toodud asjaolud, mille üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu asja lahendamisel aluseks.
8.Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses selle üle, et maakohus eksis elatise väljamõistmise alguskuupäevaga ja hageja soovis elatise väljamõistmist alates 14.05.2025. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja on elatise 2025. aasta mai eest tasunud. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle selle üle, et elatis on makstud ka juuni eest. Seega tuleb elatis välja mõista alates 01.07.2025.
9.Maakohus tõlgendas vääralt PKS § 101 lg-t 6 ja jättis põhjendamatult arvestamata aja, mil laps viibis kostja juures.
9.1.Riigikohtu uuema praktika kohaselt tuleb PKS § 101 lg-t 6 sätte eesmärke arvestades tõlgendada selliselt, et kohus vähendab elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga alati, kui kohtumenetluses on tuvastatud, et laps viibib kohustatud vanema
4(5)
juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (RKTKo 13.06.2025, 2-238691/35, p 12 ja 13).
9.2.Maakohus jättis arvesse võtmata vaidlustamata asjaolu, et laps viibis kostja juures 7 päeva augustis 2025 ja 32 päeva ajavahemikul 20.12.2025–20.01.2026. PKS § 101 lg 6 alusel tuleb elatist vähendada proportsionaalselt lapse kohustatud vanema juures viibitud ajaga, arvestades viieteistkümne ööpäeva ülempiiri kuus.
9.3.Kokkuvõttes tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada ja mõista kostjalt välja elatis alates 01.07.2025 kuni maakohtu otsuse tegemise ajani 16.03.2026. Selle perioodi eest arvestatav elatis on 2427,10 eurot. Sellest tuleb maha arvata elatise vähendus lapse kostja juures viibitud aja eest: augustis 2025 viibis laps kostja juures 7 päeva, mistõttu vähendatakse augustikuu elatist 7/15 ulatuses ehk 133,10 eurot; detsembris 2025 viibis laps kostja juures 12 päeva, mistõttu vähendatakse detsembrikuu elatist 12/15 ulatuses ehk 228 eurot; jaanuaris 2026 viibis laps kostja juures 20 päeva, kuid vähendust saab arvestada 15/15 ulatuses ehk 285 eurot. Mahaarvatav summa on kokku 646,10 eurot järgmise arvestuskäigu järgi: (7 ÷ 15 × 285) + (12 ÷ 15 × 285) + (15 ÷ 15 × 285) = 133,10 + 228 + 285 = 646,10 eurot. Seega tuleb kostjalt kuni 16.03.2026 välja mõista elatis 2427,10 – 646,10 = 1781 eurot ja edasi alates 17.03.2026 kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuiselt 285 eurot.
10.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1 ja RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 21). Asjas ei esine asjaolusid, mis tingiksid TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumise või annaksid alust järeldada, et kulude poolte endi kanda jätmine ei oleks õiglane või esineksid TsMS § 164 lg-s 3 sätestatud asjaolud.
11.TsMS § 178 lg 1 I lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulud jaotati. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.