Menetlusosalised ja nende Hageja: V. M. (isikukood XXX, elukoht: XXX), lepinguline esindajad esindaja: Margus Kiir (e-post: XXX); Kostja: A. R. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX), lepinguline esindaja: Aleksei Smelov (e-post: XXX).
Kohtuistungi toimumise aeg
08. detsember 2025, 16. aprill 2026, 27. august 2026
Istungil osalenud isikud
Hageja V. M. ja lepinguline esindaja Margus Kiir; Kostja A. R. (16.04.2026 videosilla vahendusel ja 27.08.2026) ja lepinguline esindaja Aleksei Smelov.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt A. R.-ilt (R.) hageja V. M. kasuks 10 186 (kümme tuhat ükssada kaheksakümmend kuus) eurot ja 09 senti, sh põhivõlgnevus 9 000 eurot ja seisuga 25.09.2026 arvestatud viivis 1 186.09 eurot.
3.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt (10 186.09 eurolt) alates 26.09.2026 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. 1 (8)
2-25-9346
5.Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.V. M. esitas 13.06.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse A. R. vastu põhivõlgnevuse summas 19 000 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt A. R. (kostja) ja V. M. (hageja) vahel on 22.10.2023 sõlmitud suuline laenuleping. Suuliselt sõlmiti leping kuna hageja ja kostja suhted olid sõbralikud ning pooltel on ka eelnevalt olnud laenusuhteid. Laenulepingu alusel sai kostja hagejalt laenu 20 000 eurot. Laenu tagasimakse tähtajana lepiti kokku, et laen tasutakse tagasi kuni 31.12.2024. Laenusumma andis hageja kostjale üle osaliselt pangaülekandega oma pangakontolt summas 10 000 eurot, st 22.10.2023 ülekanne kostja pangakontole summas 2 000 ja 1 000 eurot ning 23.10.2023.a ülekanne summas 7 000 eurot. Ülejäävas osas summas 10 000 eurot andis hageja kostjale laenu üle sularahas. Sularaha võttis hageja oma pangakontolt 23.10.2023 XXX pangakontoris ja andis selle kostjale üle sama pangakontori ees oma tütre juuresolekul. Seega anti kostjale üle laenusumma kokku 20 000 eurot.
2.Kostja on laenulepingu alusel teinud hagejale järgnevaid tagasimakseid: 09.11.2023 – 500 eurot; 10.11.2023 – 500 eurot, kokku 1 000 eurot. Tähtaja saabumisel (so 31.12.2024) on hageja kostjat korduvalt palunud tagastada laenujääk summas 19 000 eurot. Kostja on pöördumisi ignoreerinud ja väldib hagejaga suhtlemist. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on 19 000 eurot.
3.Hageja palub VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 p 1, p 6 alusel kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 19 000 eurot ja viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni, st põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
KOSTJA VASTUS
4.Kostja 15.07.2025 vastuse kohaselt eitas ta, et poolte vahel oleks 22.10.2023. aastal või sellele ajale lähedasel kuupäeval sõlmitud mis tahes suuline või kirjalik laenuleping VÕS § 396 tähenduses. Kostja ei ole nimetatud kuupäeval ega sellele järgnenud perioodil saanud hagejalt rahasummat laenu alusel ega võtnud endale tagastamiskohustust, millele hageja hagis viitab. Alates 2022.a elab kostja alaliselt XXX ning peredevaheline suhtlus jätkus ka sel perioodil. Pooltevaheline suhtlus oli mitteametlik ja sõbralik ning rajas end vastastikusel abivalmidusel ja usaldusel. 24.12.2022 külastas hageja koos oma abikaasaga kostjat XXX. Selle visiidi käigus palus hageja kostjalt rahalist abi summas 10 000 eurot, viidates vajadusele ajutise finantseeringu järele kuni talle kuuluva kinnisvara müügini. Kostja rahuldas hageja taotluse ning andis hagejale nimetatud summa sularahas laenuna üle. Antud rahasumma pärines kostja abikaasa N. R.-i pangakontolt, millelt oli vastav sularaha välja võetud 24.12.2022. Hageja rõhutas toonases suhtluses, et soovib seda asjaolu, sealhulgas laenu olemasolu, varjata eeskätt oma abikaasa eest.
5.Lisaks eeltoodule on hageja korduvalt palunud kostjalt väiksemaid rahasummasid ajutiseks kasutamiseks, mille kostja on hageja palvel tema pangakontole kandnud. Enamik nendest summadest on hageja poolt hiljem tagastatud. Novembris 2023 pöördus hageja kostja poole uue rahalise palvega, mille tulemusena kostja talle raha üle kandis. Hageja tagastas sellest summast 2 (8)
2-25-9346 osaliselt 20.12.2023 ülekandega summas 150 eurot. Kostja rõhutab, et kõik eeltoodud maksed ja rahalised tehingud kajastusid pooltevahelises suhtluses ajavahemikus 2022–2023. Nimetatud tehingutel puudub seos hageja poolt viidatud väidetava 22.10.2023 kuupäeval toimunud laenulepinguga. Hageja poolt samal kuupäeval ja sellele järgneval päeval teostatud ülekanded summas 2000, 1000 ja 7000 eurot olid hageja-poolseks tagasimakseks kostjalt 2022.a saadud laenule, mitte uue laenutehingu osaks.
6.Hageja viide väidetavale sularahas üleantud summale 10 000 eurot ei ole ühegi sõltumatu tõendiga kinnitatud. Dokumentaalne alus, mis kinnitaks sellise rahasumma kostjale üleandmist või kostjapoolse kohustuse olemasolu selle tagastamiseks, puudub täielikult. Üksnes hageja tütar ei saa olla sõltumatuks ja usaldusväärseks tõendiks, kuivõrd tegemist on hageja lähisugulase ja võimalikust huvist mõjutatud isikuga. Kostja vaidleb vastu ka hageja väitele, mille kohaselt olevat ta 23.10.2023 võtnud XXX kontorist sularahas välja 10 000 eurot eesmärgiga see kostjale üle anda. Kostja ei ole nimetatud sularahasummat hagejalt kunagi saanud. Lisaks juhib kostja tähelepanu loogilisele ebakõlale: kui hageja tõepoolest kandis 22.10.2023 ja 23.10.2023 kostjale pangaülekannetega kokku 10 000 eurot (sh 2000, 1000 ja 7000 eurot), ei ole ühtegi mõistlikku ega äriliselt põhjendatud põhjust, miks sama summat oleks olnud vaja üle anda kostjale sularahas.
7.Kogu ajavahemiku jooksul alates hageja poolt väidetava laenulepingu sõlmimisest 22.10.2023 kuni käesoleva hetkeni, s.o rohkem kui 20 kuu jooksul, ei ole hageja esitanud kostja vastu mitte ühtegi nõuet ega pretensiooni nimetatud 19 000 euro suuruse rahasumma tagastamiseks.
HAGEJA VASTUS
8.Hageja leiab oma 25.08.2025 vastuses, et kostja nõustus, et isiklikud suhted olid hagejaga sõbralikud ja usalduslikud. Seega on ilmne, et see on ka põhjus, miks kokkuleppeid sõlmiti suuliselt. Väide, et hoopis hageja olevat mingeid laene kostjalt või tema abikaasalt võtnud ja oli abisaaja rollis ei ole tõsiseltvõetav ning väide on vale. Samas vastupidi on hageja kostjale ka varasemalt järjepidevalt erinevaid summasid laenu andnud, mida on just kostja talle ka tagastanud. Seega poolte tehingute praktika oligi selline, et kostja palus vajalikus summas laenu ja hageja andis seda pangaülekandega või sularahas. Kostja tagastas summasid eelkõige pangaülekannetega. Vaidlusalune laen võeti kostja poolt selgitusega, et soovitakse omandada sõiduautot ning XXX üüritakse eluruumi, millise eest tuleb tasuda ettemaksu. Summa 10 000 euro vajadus üle anda kostjale sularahana tulenes sellest, et hagejal oli internetipanga ülekande limiit ületatud ning puudu olev osa laenust antigi üle sularahas.
9.Kostja on väidetavalt hageja palvel hagejale abiks tema pangakontole kandnud erinevaid summasid. Väited ei ole tõsiseltvõetavad. Eelkõige hageja on OÜ XXX osanik ja juhatuse liige. Äriühingu aasta netokäive vaidlusalusel perioodil varieerub 1,2 milj –1,6 milj eurot. Äriühing tegutseb alates 2002 Seega on hageja järjepidevalt tegelenud äriga ja olnud tööhõivatud ning omanud olulist tulu. Samas kostja on pidevalt nn rahahädas ning palus järjepidevalt väiksemaid summasid jooksvate igapäevaste kulude katteks (sh mitte ainult hagejalt). Kostjale anti laenu tema palvel kostja jooksvate kulude katteks ning kostjal laenu saamisel (või tema poolt väidetavalt laenu andmisel) puudusid rahalised vahendid ning need kasutati omatarbeks koheselt.
10.Väide, et novembris 2023 oli hageja poolt uus rahaline palve, mille tulemusena teostas kostja järgmised ülekanded: 09.11.2023 summas 500 eurot, 10.11.2023 summas 500 eurot ning hageja 3 (8)
2-25-9346 tagastas väidetavalt sellest summast osaliselt 20.12.2023 ülekandega summas 150 eurot, ei ole tõsiseltvõetav. Hagejal jällegi puudus igasugune vajadus sellise summa laenamiseks.
KOSTJA VASTUS
11.Kostja eitab oma 06.10.2025 vastuses laenulepingu sõlmimist. On äärmiselt oluline asetada käesolev vaidlus õigesse konteksti. Tegemist ei ole heauskse katsega võlga sisse nõuda, vaid pikaajalise isikliku sõpruse katkemise kahetsusväärse tagajärjega. Hagi esitamise ajastus, rohkem kui aasta pärast väidetavat laenutehingut, kuid vahetult pärast isiklike suhete lõppemist, viitab selgelt kättemaksumotiivile.
12.Hageja väide, et tal oli vaba 10 000 eurot sularaha laenamiseks, on vastuolus tema enda varasema käitumise ja ütlustega. Aastatel 2022–2023 kurtis hageja kostjale pidevalt oma äri rahaliste raskuste üle seoses Venemaa-vastaste sanktsioonidega, mainides probleeme palkade ja maksude tasumisega. Kostjale on teada, et hageja võttis 2022.a Venemaal laenu summas 60 000 eurot, mida ta 2024.a seisuga ei olnud tagastanud. Samal ajal, kui hageja kurtis rahapuuduse üle, elas ta kostja teada pillavat ja varjatud elustiili.
13.Hageja püüab oma nõuet konstrueerida eksitavatest asjaoludest. Hageja viitab kostja poolt 10 000 eurost väiksematele pangaülekannetele kui väidetavatele laenu osalistele tagasimaksetele. Need ülekanded olid 15 aastat kestnud lähedase sõpruse jooksul tavapärased väikesed rahalised arveldused ning ei ole kuidagi seotud väidetava 10 000 euro suuruse laenuga. Need kinnitavad kostja seisukohta, et just tema oli see, kes hagejale sageli väiksemas mahus rahalist abi osutas, mitte vastupidi. 08.12.2025 ISTUNG
14.08.12.2025 istungil arutasid pooled kohtuga, milliseid tõendeid oleks vaja täiendavalt esitada. 16.04.2026 ISTUNG
15.16.04.2026 toimunud kohtuistungil määras kohus lükata asja arutamine edasi. 27.08.2026 ISTUNG
16.27.08.2026 toimunud kohtuistungil kuulas kohus pooled vande all ära. Hageja vande all antud ütluste kohaselt 23.10.2002 kostja tuli tema juurde, tol hetkel oli tal maja müüdud ja kostja palus anda talle 20 000 eurot. Tol päeval kandis hageja kostjale üle 3 000 eurot, rohkem ei saanud üle kanda, kuna oli kehtestatud limiit. Lepiti kokku, et järgmisel päeval läheb hageja panka ja teeb ülekande 7 000 eurot ja 10 000 eurot annab sulas. Järgmisel päeval läks panka, telleri juures tegi ülekande 7000 euro ulatuses ja võttis välja 10 000 eurot sularahas, samuti telleri juuresolekul. Pangast väljudes andis üle need rahad kostjale. Kostja lubas tagastada raha aasta jooksul. Kostja palus ülekandeid teha tihti, samuti sai ta sularaha, rahad kandis tagasi. Pangatoimingu juures oli tütrega. Kostja on teinud tagasimakseid 1 000 eurot, kuid on sõbra kaudu öelnud, et ei kavatse raha tagastada. Laenu eesmärgiks oli XXX ühest elukohast teise kolimiseks. Kostjalt ei ole kunagi ise laenu võtnud. Tütar oli tunnistajana juures. Kirjalikku lepingut ei sõlmitud, kuna tol hetkel ei mõelnud selle peale, et kostja raha ei tagasta. Raha tagastamise tähtaeg oli aasta jooksul, intressis kokku ei lepitud.
4 (8)
2-25-9346
17.Kostja vande all antud ütluste kohaselt 24.12.2022 kui ta elas XXX, tuli tema juurde hageja oma abikaasaga, oli jõulupüha ja ta palus anda talle 10 000 eurot. Ta oli teadlik, et kostjal raha on olemas, kuna rääkis talle sellest. Milleks ja mis eesmärgil, ei küsinud. Rahad lubas tagastada maja müügist saadud raha arvelt. Pärast seda, kui maja ära müüs ja kostjal oli vaja Eestit külastada, tuli ta 23. oktoober Eestisse. Õhtul kandis hageja talle 3 000 eurot ja ütles, et ülejäänud raha annab järgmine päev, kuna pangas on limiidid. Hommikul tuli tema töötaja, ladustati asjade jäägid ja seejärel sõideti hageja autoga panka. Pangas reguleeris limiidid ja kandis üle raha jäägid. 23.10.2023 laenulepingut ei sõlmitud, sularaha summas 10 000 eurot ei ole kätte saanud. Novembris üle kantud summad olid hageja palutud laen. Poolte vahel oli tavapärane, et suuliste palvete peale anti üksteisele laenu.
18.Kohtuistungil kuulati üle ka hageja tunnistaja J. M.. Tunnistaja ütluste kohaselt kohtus ta hagejaga 23.10.2023, enne lõunale minemist mindi XXX läbi. Hageja ütles, et tal on vaja osutada sõbrale abi, ta läks panka, hakkas raha välja võtma. Pärast pangast välja minekut kohtus hageja kostjaga ja andis ümbriku rahaga. Ümbrikus olevat rahasummat ei tea. Hiljem tunnistaja täpsustas, et raha ei olnud ümbrikus, anti kostjale üle lahtine raha 50 euro kupüürides.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
19.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära poolte ja nende esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt.
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hagiavalduse ja ka kostja vastuse juurde lisatud hageja pangakontoväljavõtte ning maksekorralduste kohaselt 22.10.2023 kandis V. M. (menetluses hageja) A. R.-ile (menetluses kostja) üle 1 000 eurot ja 2 000 eurot ning 23.10.2023 üle 7 000 eurot. Ülekannete selgitusteks on märgitud „raha“. 23.10.2023 hageja on samuti võtnud kontolt välja sularaha 10 000 eurot (dtl 7, 31-33). Kostja on 09.11.2023 ja 10.11.2023 ülekannetega kandnud hagejale üle 1 000 eurot (mõlemal korral 500 eurot, selgitusega „dolg“ ehk võlg (dtl 8, 34,25). Pooltel ei ole vaidlust hageja poolt kostjale 10 000 eurot ülekandmise ja kostja poolt 1 000 eurot ülekandmise üle. Poolte väited ja vastuväited on kardinaalselt erinevad.
21.Hageja põhiväidete sisu on: - pooled sõlmisid 22.10.2023 suulise laenulepingu; - kostja sai hagejalt laenu 20 000 eurot, sh 10 000 eurot ülekannetega ja 10 000 eurot sularahas; - laenu tagasimakse tähtajaks lepiti kokku 31.12.2024; - kostja on tagastanud laenu 1 000 eurot, s.h 09.11.2023 500 eurot ja 10.11.2023 500 eurot; - tagastamata laenujääk on 19 000 eurot.
22.Kostja põhivastuväidete sisu on: - kostja ei ole saanud hagejalt raha laenulepingu alusel, ta ei võtnud raha tagastamiskohustust; - hageja ei ole kostjalt 19 000 eurot tagastamist nõudnud; - 24.12.2022 külastas hageja kostjat XXX ja palus kostjalt rahalist 10 000 eurot, mille kostja hagejale ka andis; 5 (8)
-
2-25-9346 hageja poolt 22. ja 23. oktoobril 2023 teostatud ülekanded summas 2 000, 1 000 ja 7 000 eurot olid kostjalt 2022.a saadud laenu tagasimaksed; hageja väide sularahas antud 10 000 eurot kohta on tõendamata. Olukorras, kus hageja kandis kostjale üle 10 000 eurot pangaülekannetega, ei ole mõistlikku põhjust, miks ülejäänud summat oli vaja anda kostjale sularahas.
23.TsMS § 437 lg 7 alusel kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 442 lg 8 esilese lause järgi otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. TsMS § 438 lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesoleva vaidluse lahendamisel eeltoodud sätete alusel analüüsib kohus: 1) kas ja millised tahteavaldused on pooled avaldanud kostjale raha ülekandmisel; 2) kas pooled on sõlminud laenulepingu; 3) kas esinevad alused hagi osaliselt või täielikult rahuldamata jätmiseks või kas ja mille alusel kostjal on tekkinud kohustus hageja ees või.
24.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 kohaselt tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi lg 2 teise lause kohaselt ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Laenulepingu mõiste on toodud võlaõigusseaduse (VÕS) § 396, mille lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
25.VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pooled ei ole kirjalikku lepingut sõlminud. Seadusest ei tulene laenulepingu kirjalikult sõlmimise kohustust. Samas TsMS § 230 lg 1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna pooled ei ole tõendamiskoormise jaotises teisiti kokku leppinud, siis menetluses on hagejal kohustus tõendada, et pooled sõlmisid VÕS § 396 lg 1 sätestatud laenulepingu ja seda, et kostjal on selle lepingu alusel tekkinud laenukohustus. Milliseid tõendeid selleks esitada, on hageja otsustada.
26.Hageja ei ole esitanud tõendeid laenulepingu sõlmimise kohta. Tõendamata on, et kostjale ülekantud summa näol on tegemist laenuga. Samuti on tõendamata lepingu tähtaeg, laenu tagastamise viis (kas ositi või korraga), laenu intress jne. Kohus on menetluses selgitanud pooltele, et üldjuhul laenu andmist ei ole võimalik poolte vande all antud seletuse või tunnistaja ütlustega tõendada. Kuigi TsMS § 229 lg 2 esimese lause järgi tõendiks võib olla muu hulgas tunnistaja ütlus ja menetlusosalise vande all antud seletus, peab ka tunnistaja ütlus ja menetlusosalise vande all antud seletus olema usutav tulenevalt TsMS § 235. Hagis väidab hageja, et on nõudnud kostjalt laenu tagastamist, samas kohtuistungil vande antud hageja seletuste kohaselt ei ole ta kostjalt laenu 6 (8)
2-25-9346 tagastamist nõudnud, kuna on väidetavalt saanud kolmandatelt isikutelt teada, et kostja ei kavatse laenu tagastada (dtl 216-218). Laenu andmise ja väidetavalt osa 10 000 eurot sularahas andmisega seoses peab kohus vajalikuks märkida, et 10 000 eurot kandis hageja kostjale üle. Seejuures ei ole hageja ülekandmise alusena märkinud ei laenulepingut, ega kuupäeva, mil väidetavalt laenuleping sõlmiti, intressimäära ega tagastamise kuupäeva. Pangaülekandega raha ülekandmisel oli võimalik tahteavalduse sisu maksekorralduse selgitusse kirjutada. Hageja seda ei ole teinud. 10 000 eurot väidetavalt sularahas üleandmise põhjuse on hageja selgitanud pangakontolimiitide suurendamise vajadusega. Sellega seoses toob kohus välja, et hageja kandi 7 000 eurot üle ja võttis 10 00 eurot sularaha välja XXX AS-i XXX kontoris ehk oli ta finantsasutuses, milles oli võimalik ka pangatöötaja abil suurendada pangakonto limiidid. Hagejal oli ka võimalus sularahas välja võetud summa kostjale üleandmise kohta koostada kas kirjalik laenuleping või võlatunnistus pankakontoris, kus selle koostmaiseks vajalikud vahendid olid olemas. Hageja ei ole seda võimalust kasutanud. Samuti oli hagejal võimalus anda raha kostjale üle viisil, et üleandmine jääks videosalvestisele pangakontoris. Ka seda võimalust hageja ei kasutanud. Hageja on 10 000 eurot ülendamise kohta taotlenud oma tütre J. M. tunnistajana ülekuulamist, kelle ütlused on vastuolulised. Algul väitis tunnistaja, et hagejal oli raha ümbrikus, hiljem, et raha oli pakina. Raha summat tunnistaja kinnitada ei saanud, väitis vaid, et raha oli 50 euro kupüürides (dtl 220-222).
27.TsMS § 232 lg 1 alusel kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Eeltoodu alusel loeb kohus, et hageja ei ole tõendanud, et pooled on sõlminud laenulepingu ja seda, et hageja on andnud kostale laenuna 20 000 eurot. Hageja esitatu järgi saab järeldada, et hageja on üle kandnud kostjale vaid 10 000 eurot. Selle üle vaidlust ei ole. Kostja on hagejale tagastanud 1 000 eurot.
28.Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega hageja üle kantud 10 000 eurot kostjalt XXX saadud raha tagastamiseks ülekandmise kohta. Kostja esitatud võõrkeelse pangakontoväljavõtte kohaselt N. R. on 24.10.2022 võtnud välja raha 10 000 eurot, mida kostja väidetavalt hagejale 2022.a laenuna andis. Kohus leiab, et arvelduskontolt raha väljavõtmise maksekorraldus ei tõenda sama raha teisele isikule üleandmist. Samuti jääb kohus selle juurde, et ka rahalise kohustuse täitmist ei saa tõendada kohustatud isiku vande all antud seletusega, sest raha üleandmise kohta tuleb esitada tõendid, millised kinnitavad raha üleandmise kuupäeva, üleandmise koha, üleantud summat ning üleandmise selgituse. Kostja vastuväited ega tema vande all antud seletus (dtl 218-220) ei ole usutavad, nende alusel ei ole võimalik järeldada, et hageja poolt üle kantud summa oli kostja poolt väidetavalt hagejale antud laenusumma tagastus. Seega on tõendamata, et kandes 10 000 eurot kostjale üle, hageja täitis kostja ees tekkinud kohustuse ja et kostjal ei ole hageja ees kohustust tekkinud.
29.VÕS § 3 p 3 järgi võlasuhe võib tekkida alusetust rikastumisest. VÕS § 1027 alusel isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Kohus leiab, et jättes hageja poolt kostjale üle kantud 10 000 eurost 9 000 eurot tagastamata, kostja on alusetult rikastunud hageja arvel 9 000 eurot. Selles ulatuses peab kohus vajalikuks hagi põhinõude osas rahuldada. VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks viivised alates hagi esitamiseks kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 1 186.09 eurot (vt https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt ) ja edasi kuni põhinõude tasumiseni samas määras. Menetluskulud 7 (8)
2-25-9346
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
31.Hagi rahuldatakse summas 10 186.09 eurot, mis on 48% hagi hinnast 21 117 eurost. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetlusosaliste seniseid suhted ja hagi rahuldamise ulatust arvestades, peab kohus põhjendatuks jätta kummagi poolte menetluskulud maakohtu menetluses tema enda kanda.
32.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.