2-25-107385 PLACET GROUP OÜ hagi M.D vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3495,40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910), lepinguline esindaja Darina Koivunen; Kostja M.D (isikukood XXX ), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Kristina Sööt
Menetluse liik
kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata PLACET GROUP OÜ hagi M.D väljamõistmiseks.
vastu võlgnevuse
2.Jätta menetluskulud, sealhulgas M.D le osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud, PLACET GROUP OÜ kanda. Riigi õigusabi tasu ja kulude suurus määratakse kindlaks eraldi määrusega. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud
menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.PLACET GROUP OÜ (hageja) esitas 10. märtsil 2025 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse M.D lt (kostja) 769 euro saamiseks. Kuna võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 12. mail 2025 maakohtule hagiavalduse menetluse jätkamiseks.
2.Hagiavalduse järgi sõlmisid pooled 7. oktoobril 2023 krediidikontolepingu nr KK3998677 (leping), mille alusel võimaldati kostjale krediidilimiiti 2000 eurot. Tegemist on sidevahendite abil sõlmitud tarbijakrediidilepinguga. Lepingu sõlmimisel edastati kõik krediidikonto dokumendid kostjale krediidikonto taotluses märgitud e-posti aadressile. Lepingu alusel teostati kostjale
7.oktoobril
väljamakse summas
eurot pangakontole EE424204278631504800. Võlgnevuse põhiosa oli 1999,79 eurot, mis koosnes väljamaksest kostjale 770 eurot ja järelmaksu refinantseeritud summast 1229,79 eurot. Lepingu alusel ei ole tagasimakseid tehtud. Seega on jäänud kostjal hagejale tagastamata laen summas 1999,79 eurot.
3.Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevus 1999,79 eurot, intressid summas 115,55 eurot, sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed viivised 1157,08 eurot ning viivised alates 9. maist 2025 põhinõudelt tasumata osalt kuni täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja ei tunnista esitatud hagi ja vaidleb sellele vastu. Kostja selgitab, et ta ei ole hagejaga lepingut sõlminud, vaid lepingu sõlmis tema nimel ja tema teadmata kolmas isik, kasutades kostja Mobiili-ID-d. Kostja on selle kohta esitanud tõendi juba maksekäsukiirmenetluses. Seetõttu on kostja hinnangul tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 alusel tehing tühine ning kostjal puudub lepinguline kohustus hageja ees. Kuna laenusumma sai kolmas isik, mitte kostja, puudub kostjal kohustus saadud summa tagastada. Lisaks leiab kostja, et hageja oleks pidanud juba maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväite ja tõendi põhjal teadma, et kostja ei ole lepingut sõlminud, ning pöörduma nõudega kolmanda isiku vastu.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses ning piirdub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 alusel kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ning nende tõendite märkimisega, millele kohtu järeldused tuginevad. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 p 5 kohaselt võib lihtmenetluse korral kalduda kõrvale seaduses sätestatud tõendite esitamise ja kogumise vorminõuetest ning tunnustada tõendina ka seaduses otseselt nimetamata tõendusvahendeid, sealhulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Lisaks ei pea maakohus lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu menetlusosalise mõne väitega, ega analüüsima kõiki tõendeid või selgitama, miks mõnda tõendit ei arvestata (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16).
6.TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 19). Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, on kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet tõendada (RKTKo 06.02.2008, 3-2-1-137-07, p 13). Poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks (TsMS § 231 lg 2).
7.Kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele (TsMS § 436 lg 2). Kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada (TsMS § 436 lg 3). Kohus hindab otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta (TsMS § 438 lg 1). Kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud (TsMS § 438 lg 2).
8.Hageja nõude aluseks kostja vastu on 7. oktoobril 2023 sõlmitud krediidikontolepingust nr KK3998677 tulenev võlgnevus. Pooled ei vaidle selle üle, et nimetatud leping sõlmiti sidevahendite abil. Hagiavalduse selgituste kohaselt esitati krediidikontolepingu taotlus 7. oktoobril 2023 veebilehel XXX võlgniku loodud konto kaudu. Konto loodi võlgniku isiklikul registreerimisel samal veebilehel 17. septembril 2023. Isikusamasus oli eelnevalt kindlaks tehtud. Isikusamasuse tuvastamine toimus Mobiili-ID vahendusel. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et ta on langenud pettuse ohvriks ega sõlminud kõnealust krediidilepingut. Kostja vastutab oma Mobiili-ID ja PIN-koodide turvalisuse eest ning nende kolmandatele isikutele kättesaadavaks tegemine on hageja hinnangul hoolsuskohustuse rikkumine. Seetõttu tuleb lepingu sõlmimist kostjaga pidada tõendatuks ning lepingu tühisuseks puudub alus.
9.Kostja on lepingu sõlmimise vaidlustanud. Kostja selgitab, et tema ei ole nimetatud lepingut sõlminud ning selle tegi tema identiteeti kasutades R. A. tema teadmata ja nõusolekuta. Kostja kinnitab, et ta on kuriteo ohver ning nõue tuleb esitada isiku vastu, kes tegelikult laenu võttis. Kohtule esitatud tunnistuses kinnitab R. A., et võttis M.D kasutuses olevast tahvelarvutist ilma tema teadmata ja nõusolekuta SIM-kaardi, mis sisaldas ka tema digitaalset Mobiili-ID-d. Võetud Mobiili-ID-ga sõlmis ta krediidikontolepingu nr KK3998677. R. A. kinnitab, et lepingu sõlmis tema ja vahendeid kasutas tema M.D teadmata ja nõusolekuta ning seoses selle asjaga on tema suhtes käimas kriminaalmenetlus, milles ta on kahtlustatav ja M.D kannatanu.
10.Antud juhul on poolte vahelise vaidluse esemeks, kas krediidikonto lepingu nr KK3998677 sõlmis kostja või sõlmis selle tema identiteeti kasutades kolmas isik tema teadmata ja nõusolekuta. Vaidlust ei ole, et kostjale kuuluva Mobiili-ID abil logiti hageja hallatavale
veebilehele ning selle vahendusel tehti vaidlusaluse krediidilepingu sõlmimiseks toimingud. Kohus nõustub, et üksnes kostja Mobiili-ID kasutamisest ei tulene, et tehingu tegi isiklikult kostja või et kostja andis tehingu tegemiseks oma tahteavalduse.
11.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja on oma vastuväite, et tema ei ole vaidlusalust krediidilepingut sõlminud, tõendamiseks esitanud kolmanda isiku kirjaliku tunnistuse. Nimetatud tunnistuses kinnitab kolmas isik, et tema kasutas kostja Mobiili-ID-d, sõlmis selle abil kostja nimel krediidilepingu ning kasutas lepingu alusel saadud rahalisi vahendeid ise. Isik kinnitab, et tegi nimetatud tehingu kostja teadmata kasutades kosta Mobiili-ID-d. Tegemist ei ole seega üksnes kostja enda väitega kolmanda isiku tegevuse kohta, vaid tõendiga, milles kolmas isik ise kinnitab vaidlusaluse tehingu tegemist. Samuti on kostja järjepidevalt selgitanud, et tema ei sõlminud vaidlusalust krediidilepingut, ei teinud selle sõlmimiseks tahteavaldust ega andnud kolmandale isikule selleks volitust. Kostja selgitused on kooskõlas kolmanda isiku kirjalikus tunnistuses esitatud asjaoludega. Samas ei ole hageja esitanud tõendeid, mis seaksid kahtluse alla kolmanda isiku otsese kinnituse selle kohta, et just tema kasutas kostja Mobiili-ID-d ja sõlmis selle abil vaidlusaluse krediidilepingu või lükkaksid ümber kostja selgitused või näitaksid, et kostja ise tegi lepingu sõlmimiseks tahteavalduse. Kohus leiab, et hageja tõendid kinnitavad autentimisvahendi kasutamist, kuid ei tõenda isikut, kes lepingu sõlmimise toimingud tegi, ega kostja tahteavalduse olemasolu. Asjaolu, et hageja süsteemides kajastub kostja Mobiil-ID kasutamine, tõendab üksnes vastava autentimisvahendi kasutamist, mitte seda, kes seda konkreetsel juhul tegelikult kasutas või kelle tahteavaldusel tuleb lepingu lugeda sõlmituks. Samuti nõustub kohus kostja seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud, et laen kanti üle kostjale. Hagiavalduses hageja selgitab, et 7. oktoobril 2023 tehti kostjale väljamakse summas 770 eurot Swedbank pangakontole EE424204278631504800. Samas on hageja lisanud hagiavaldusele kostja Swedbank konto nr EE442200001104584573 väljavõtte. Kohtule esitatud 7. oktoobri 2023 maksekorraldusest nähtub, et väljamakse 770 eurot tehti lepingu KK3998677 alusel kontole EE424204278631504800 (AS Coop Pank). Seega on hageja selgitused laenu väljamakse konto andmete osas vastuolulised. Kohus on seisukohal, et kostja selgitustega ja kolmanda isiku poolt esitatud kirjaliku ülestunnistusega on tõendatud et vaidlusaluse krediidilepingu sõlmis kostja nimel kolmas isik, kasutades selleks kostja MobiilID-d ja ta tegi seda kostja teadmata.
12.Riigikohtu tsiviilkolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid esinedes teise isikuna ja kasutades tema identiteeti, saab analoogia alusel kohaldada esindusõiguseta esinduse sätteid. See tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Samuti on Riigikohus selgitanud, et juhul, kui hagejalt peteti Smart-ID koodid välja, ei ole tegemist olukorraga, kus hageja oleks koodid andnud kolmandatele isikutele vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks tehingud (RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584, p 11). Kostja on vaidlusaluse lepingu sõlmimist algusest peale eitanud ning ei ole tehingut heaks kiitnud. Seetõttu on vaidlusalune krediidileping kostja suhtes TsÜS § 129 lg 1 alusel tühine. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1). Tühine tehing ei tekita kostjale krediidilepingust tulenevaid lepingulisi kohustusi. Kohus jätab hageja nõude kostja vastu krediidilepingust nr KK3998677 tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
13.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude
rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
14.Kuna kohus jätab hageja hagi kostja vastu rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda. Hageja kanda jääb kostjale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamine riigile, tulenevalt TsMS §-s 190 lg 5 sätestatust, mille kohaselt kui kostja sai menetlusabi, mõistab kohus tasu ja kulud asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse. Kostja riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 ja 179 lg 1 alusel eraldi määrusega.