2.Kuulutada välja D.A pankrot 4. novembril 2024 kell 09.00 ning algatada D.A kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada D.A pankrotihalduriks Z.A (Advokaadibüroo Z.A OÜ; xxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:, telefon 56 221 091). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 26. november 2024 kell 13.00 (asukohas Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, J. Liivi tn 4, Tartu, saal 206-1).
6.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.
Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
7.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
8.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
9.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.
10.Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta 4. novembriks (esimene aruanne esitada 4. novembril 2025).
Jätta menetluskulud D.A kanda.
12.Määrata usaldusisiku Z.A tasuks 1425 eurot, millele lisandub käibemaks 313 eurot 50 senti, s.o kokku 1738 eurot 50 senti.
13.Hüvitada Z.A-le usaldusisiku tasu 752 eurot 40 senti (millele lisandub käibemaks 165 eurot 53 senti, koos käibemaksuga 917 eurot 93 senti) menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (Advokaadibüroo Z.A OÜ (registrikood 16766827), konto nr EE767700771009282569, AS-is LHV Pank).
14.Mõista D.A pankrotivara arvelt välja usaldusisik Z.A tasu 820 eurot 57 senti (koos käibemaksuga) Advokaadibüroo Z.A OÜ kontole nr EE767700771009282569 ASis LHV Pank.
15.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
17.Toimetada määrus kätte D.A-le ja Z.A-le ning saata täitmiseks resolutsiooni p 13 osas Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11).
ASJAOLUD
1.D.A (avaldaja, võlgnik) esitas 20. juunil 2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avaldaja esitas avalduse täpsustuse 25. juunil 2024. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi 31 028 eurot 86 senti. Võlgniku sissetulekuks on sotsiaaltoetused riigilt või kohalikult omavalitsuselt 160 eurot (lastetoetus). Võlgniku igakuised kulud on 160 eurot. Võlgnikule kuulub korter asukohaga xxxxxx–xxxxxxx, mille hinnanguliseks väärtuseks on märgitud 7500 eurot. Võlgniku maksejõuetuse põhjusteks on töö puudumine seoses elukoha ja elukorralduse muutmisega. Võlgnik kavatseb tööd otsida.
2.Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 36 823 euro 13 sendi ulatuses, kohustused on muutunud sissenõutavaks ning on suuremas ulatuses sundtäitmisel kohtutäiturite juures. Võlgnik on 12. augustil 2024, s.o pärast maksejõuetusavalduse esitamist, sõlminud töölepingu Tartu linnaga ning asub tööle hooldustöötajana Tartu xxxxxxxxxx brutotöötasuga 1350 eurot. Võlgnikule kuulub korteriomand asukohaga xxxxxxxxx–xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx eeldatava väärtusega 15 000 eurot, kuid tõenäoliselt õnnestub korter pankrotimenetluses müüa turuhinnast madalama hinnaga, kuivõrd viimase kohtutäituri poolt korraldatud nurjunud enampakkumise alghind oli 7800 eurot. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu (pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2), maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu (PankrS § 22 lg 5). Valdav osa võlgniku võlgadest on tekkinud tarbijakrediidilepingutest. Kuivõrd paljud nõuded on loovutatud inkassoettevõtetele, on kohtulahenditega võlgnikult välja mõistetud ning täiturite juures sundtäitamisel, siis on võlgniku maksejõuetus pikaajaline. Enamik täitemenetlusi on algatatud 2023. a. Esimeste täitemenetluste aluseks olevad maksekäsud on tehtud 13. veebruaril 2023 ja nende aluseks olevad võlausaldaja avaldused kohtule esitatud 14. detsembril 2022. Usaldusisik on Maksu- ja Tolliameti töötamise registri ja võlgniku arvelduskontode väljavõtete põhjal seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole töökaotus. Võlgnikul on viimase viie aasta jooksul olnud perioode, kui ta töötamise registri järgi ei tööta, kuid need perioodid ei lange kokku aegadega, kui võlgnik on suurtes summades laenusid võtnud. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks vastutustundetu finantskäitumine ja üle oma rahaliste võimete elamine. Perioodid, kui võlgnik pole töötanud, on makseraskusi kindlasti võimendanud, kuid pole usaldusisiku hinnangul iseenesest põhjustanud võlgniku maksejõuetust. Usaldusisik leiab, et võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud ka võlgniku krediidiandjate tegevus. Võlgnikul on olnud tema sissetuleku juures suured rahalised kohustused erinevate krediidiandjate (mh TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, Coop Pank AS, Bondora AS, Bigbank
AS) ees juba vähemalt alates augustist 2019. a. Võlgniku arvelduskontode väljavõtete põhjal pole võlgniku krediidiandjad tõenäoliselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Usaldusisik peab tõenäoliseks, et krediidiandjad ei ole võlgniku sissetuleku suhtes suurte laenude väljastamisel võlgniku krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnanud. Võlgniku kogu sissetulek laekub pikka aega tema laste J. Z. ja A. Z. kontodele. Usaldusisik leiab, et selle põhjuseks on ilmselt soov takistada täiturite arestide täitmist, mis võib olla käsitletav tahtliku võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisena (FIMS § 45 lg 3 p 4). Muid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid usaldusisik ei tuvastanud. Usaldusisiku hinnangul ei ole eeltoodud võlgniku tegevus takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist olulises ulatuses ning põhjendamatu oleks jätta võlgniku poolt soovitud menetlused seetõttu algatamata.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada, välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.
4.FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FIMS § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui FIMS-is ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
5.Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul on kohustusi 36 823 eurot 13 senti. Võlgniku nõuded on muutunud sissenõutavaks, nõuete aluseks on jõustunud kohtulahendid ning nõuete alusel on algatatud täitemenetlused. Võlgnikul puudub kohustuste täitmiseks piisav sissetulek ning vara. Võlgnik asus menetluse kestel tööle, kuid tema sissetulek (1350 eurot bruto) ei ole piisav nõuete täitmiseks. Võlgniku vara väärtus (eelduslikult 15 000 eurot) on oluliselt väiksem, kui võlgniku kogu nõuete summa (ligi 37 000 eurot). Lisaks on äärmiselt tõenäoline, et võlgniku korteriomandit ei õnnestu eeldatava väärtusega realiseerida, sest viimane kohtutäituri poolt korraldatud enampakkumine alghinnaga 7800 eurot nurjus. Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Kuigi võlgnik on kasutanud kolmandate isikute kontosid, tunnistas ausalt 30. oktoobri 2024. a ärakuulamisel, et tegi seda kohtutäiturite poolt seatud arestide tõttu ning selline käitumine võib olla käsitletav võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisena FIMS § 45 lg 3 p-s 4 mõistes, tuleb kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetlus võlgniku suhtes siiski algatada. Isegi kui võlgniku sissetulekud laekuksid tema enda kontole, ei võimaldanuks tema
sissetulek sellest kinnipidamisi teostada või saaksid kohtutäiturid teostada kinnipidamisi vaid minimaalses ulatuses. Seetõttu ei saa kohtu hinnangul väita, et võlgnik oleks sellise käitumisega võlausaldajate huve oluliselt kahjustanud. Kohus selgitab, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida, võib kohus omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist (FIMS § 49 lg 8). Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses (vastutustundetu ja oma maksevõimet ületavate laenude võtmine), kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga. Maksejõuetuse tekkimisele on aidanud kaasa võlgniku poolt vastutustundetu laenude võtmine eelmiste laenukohustuste täitmiseks.
6.Kohus nimetab pankrotihalduriks Z.A, kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
7.Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44). Pankrotimenetluses on võlgnik kohustatud andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik peab kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes (PankrS § 85). Võlgnik peab osutama pankrotihaldurile abi tema ülesannete täitmisel, samuti olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87). PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust (muuhulgas kui võlgnik ei täida teabe andmise, menetlusest osavõtu või vande andmise kohustust või rikub pankrotivara käsutamise keeldu).
8.Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 26. november 2024. a kell 13.00 (PankrS § 78 lg 1).
9.Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).
10.Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FIMS § 49 lg-d 1–3). Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.FIMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (s.t võlgniku vara arvelt). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 2 alusel jäävad avaldaja/võlgniku enda menetluskulud (tasutud riigilõiv ja võimalikud õigusabikulud) tema enda kanda ja neid talle ei hüvitata.
12.Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1425 eurot, millele lisandub käibemaks. FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste
hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
13.Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 11,4 tundi tunnitasuga 125 eurot, millele lisandub käibemaks, tasu kokku koos käibemaksuga 1738 eurot 50 senti. Kuna võlgnikul puudub raha usaldusisiku tasumiseks, taotles usaldusisik tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (usaldusisiku hinnangu koostamine koos vara ja võlgade nimekirjaga), põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku ajakulu 11,4 tundi on vajalik ja põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr jääb PankrS § 23 lg 3 järgsesse piirmäära (praegusel hetkel piirmäär 164 eurot). PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole Advokaadibüroo Z.A OÜ-le, mille kaudu ta tegutseb. Registri andmetel on Advokaadibüroo Z.A OÜ käibemaksukohustuslane (nr EE102630938). Seetõttu määrab kohus usaldusisiku tasuks 1738 eurot 50 senti (koos käibemaksuga).
14.Usaldusisik taotles tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest. FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine osaliselt riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi
vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 5 1). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 11,4 tunni eest summas 752 eurot 40 senti (11 tundi 24 minutit (11,4 tundi) * 2 * 33), s.o koos käibemaksuga 917 eurot 93 senti. Ülejäänud ulatuses 820 eurot 57 senti (1738,50 – 917,93) tuleb usaldusisiku tasu mõista välja pankrotivara arvelt.