Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
22.10.2026, Jõgeva
Kohtunik
Maimu Laumets
Tsiviilasja number
2-26-102184
Tsiviilasi
AS-i Terminal hagi MTÜ Valga Abikeskus vastu võlgnevuse nõudes Hageja: AS Terminal (registrikood 10171518, asukoht XXX-i, 60513 XXX), lepinguline esindaja Johannes Moor ([email protected]); Kostja: MTÜ Valga Abikeskus (registrikood 80407552, asukoht XXX-i, 68218 XXX), lepinguline esindaja Janar Kuus (e-post XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
Kompromissi lõpetamine
Kohtuistung
Kirjalik menetlus
kinnitamine
ja
asja
menetluse
1.3 Punktis 1.2 nimetatud summa (s.o 400 eurot) kohase täitmise tasumise puhul loevad pooled, et kostja on kõik punktis 1.1 nimetatud kohustused hageja ees täielikult täitnud ning arvest nr 24784-VA24 tulenev võlasuhe on lõppenud. 1.4 Pooled on kokku leppinud, et Lepingu kehtivuse ajal ei alusta hageja kostja vastu võlgnevuse sissenõudmiseks täitemenetlust. Kokkuleppe käesolevat punkti ei kohaldata, kui kostja on viivitanud osamakse tasumisega rohkem kui 2 (kaks) päeva. Nimetatud viivitusse sattumise puhul on hagejal õigus nõuda Lepingu punktis 1.1 nimetatud kogu võlgnevuse (s.o 2436,63 eurot) kohest tasumist täies ulatuses täitemenetluses, millest on maha arvutatud täitmisavalduse esitamise hetkeks tasutud summad – esmajärjekorras loetakse tasutuks viivised, seejärel menetluskulud ja siis alles põhivõlgnevus. Sellisel juhul arvutatakse viivist kogu põhivõlgnevuse ja menetluskulude jäägilt Lepingu määras 0,25% päevas. 1.5 Kostja tasub ülalnimetatud võlgnevused hageja arveldusarvele nr EE514204278615384305, viitenumbriga 10059151 ning makseselgitusega „Valga Abikeskus MTÜ võlgnevuse tasumine“. 1.6 Kostja kinnitab, et tal puuduvad mistahes käesolevast hagimenetlusest, lepingust nr J22/1392 või selle alusel müüdud kauba (sh kütuse) osas nõuded hageja vastu.
kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise õigust 2 päevani. TsMS § 661 lg 4 alusel on see võimalik. Seega on käesolev määrus edasikaevatav 2 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid menetluskulude hüvitises kokku kompromissisummas, mille kohus kinnitas. Muude kulude osas ei leppinud pooled kokku teisiti. Seega määrab kohus, et muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus on tuvastanud, et hageja on käesolevas tsiviilasjas hagi esitamisel tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ning täiendavalt hagi esitamisel 315 eurot, kokku 380 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv ei kuulu tagastamisele (TsMS § 150 lg 3). Täiendavast riigilõivust on võimalik tagastada pool. Kuna kohus kinnitab kompromissi, tuleb pool täiendavast riigilõivust ehk 157.50 eurot hagejale tagastada ja kanda tema pangakontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.