Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 07.10.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-24-7149
Kohtuasi
AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) avaldus X vastu kahju hüvitamiseks, alternatiivselt Tallinn, Mahtra tn 9 korteriühistu vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.02.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829), lepinguline esindaja Arvi Luhakooder Puudutatud isik I X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad Danil Lipatov ja Vassili Kosteitšuk Puudutatud isik II Tallinn, Mahtra tn 9 korteriühistu (registrikood 80148596), seaduslik esindaja KP Puudutatud isik III ERGO Insurance SE (registrikood 10017013), lepinguline esindaja Kairi Freiberg
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 19.02.2025 määrus muutmata osas, milles maakohus jättis osaliselt rahuldamata AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) avalduse X vastu ning milles maakohus jaotas menetluskulud. Muus osas on Harju Maakohtu 19.02.2025 määrus jõustunud.
Määruskaebuse menetlemise kulud jätta AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) kanda.
4.Määrata kindlaks X menetluskulude rahaline suurus ja mõista AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) X kasuks välja menetluskulude hüvitis 366 eurot.
2-24-7149
5.Tallinn, Mahtra tn 9 korteriühistul ja ERGO Insurance SE-l kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) (avaldaja) esitas 07.05.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palus mõista Xlt (puudutatud isik I) välja kahjuhüvitis 1471,20 eurot, viivis põhinõudelt 07.05.2024 seisuga 90,43 eurot ja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 08.05.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku I kanda. Avaldaja esitas 27.05.2024 alternatiivse nõude Tallinn, Mahtra tn 9 korteriühistu (puudutatud isik I, korteriühistu) vastu, paludes eelnimetatud summad välja mõista korteriühistult ja jätta avaldaja menetluskulud korteriühistu kanda.
1.1.Avalduse kohaselt on avaldaja kindlustusandjana kindlustanud Qle (kindlustusvõtja) kuuluva korteriomandi aadressil Mahtra tn 9–92, Tallinn (korter nr 92). 04.09.2023 sai avaldaja kahjuteate, mille kohaselt sai korter nr 92 kahjustada. Korteriomandis aadressiga Mahtra 9–91, Tallinn (korter nr 91) tehti remonti ning remondi käigus kahjustati korteri nr 92 seina: sein on punnis, tapeedi alla on tekkinud „muhk“. Kahjustatud korteri vaatas üle V OÜ, kes tegi hinnapakkumise summas 1571,21 eurot. V OÜ parandas esiku seina ja esitas avaldajale arve summas 1471,20 eurot, mille avaldaja on tasunud. Avaldajale on üle läinud kahjustada saanud korteriomaniku kahju hüvitamise nõue. Kuivõrd kahju sai alguse korterist nr 91, vastutab kahju eest puudutatud isik I. „Muhk“ sai tekkida vaid füüsilise jõu / mõju tulemusel. Avaldaja saatis 24.10.2023 kohtuväliselt puudutatud isikule I nõude kahju hüvitamiseks, kuid täitmiseks antud tähtajaks (07.11.2023) avaldajale kahju ei hüvitatud.
1.2.Alternatiivselt, kui puudutatud isik I ei ole oma kohustust rikkunud, võib avaldajal olla õigus nõuda kahju hüvitamist oma kohustust rikkunud teistelt isikutelt. Kahjustatud sein on kaasomandis ning kui kahju eest ei vastuta puudutatud isik I, siis saab hüvitist nõuda korteriühistult. Olukorras, kus ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustust rikkunud, võib avaldaja nõuda kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu. Puudutatud isikute seisukohad
2.Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu. Puudutatud isiku I tegevuse ja korteris nr 92 tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Korteris nr 91 tehtud remondi käigus vahetati tapeeti ja värviti lage. Korteri nr 92 esikuga piirnevas toas olev betoonsein oli enne remondi algust ja ka peale lõpetamist sile ning kahjustusteta. Tehtud tööde käigus ei toimunud seina puurimist ega lammutamist. Kahju suurus on ülepaisutatud, kuivõrd kahju likvideerimiseks
2-24-7149 tehti remont terves esikus täieliku tapeedi vahetamisega pindalal 21 m 2, kuigi kahjustatud oli vaid üks sein. Avaldaja võttis ainult ühe hinnapakkumise.
3.Puudutatud isik II vaidles avaldaja alternatiivsele nõudele vastu. Korteriühistu ei ole korteris nr 92 muhku põhjustanud ei tegevuse ega tegevusetusega. Tegemata on nõuetekohane ekspertiis kahju tekkimise põhjuse väljaselgitamiseks ning juhtumist korteriühistut ei teavitatud. Mõlema esiku remontimine ei olnud põhjendatud, vaid piisanud oleks olnud kahjustatud seina parandamisest.
4.Korteriühistu kindlustusandja ERGO Insurance SE (puudutatud isik III) leidis, et kahju tekitas puudutatud isik I ning puudutatud isiku II suhtes tuleb avaldus jätta rahuldamata. Tulenevalt kindlustuse heast tavast oleks kõnealuse juhtumi puhul olnud põhjendatud ning mõistlik teostada tapeetimistööd vaid koridoris, mitte esikus, kus kahju ei ole tekkinud. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 19.02.2025 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse osaliselt ja mõistis puudutatud isikult I välja avaldaja kasuks kahjuhüvitise 400 eurot, 19.02.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 62,71 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 20.02.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Puudutatud isikute II ja III menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ning avaldaja ja puudutatud isiku I menetluskulud nende endi kanda, hüvitatavad kulud puudusid.
5.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei vaielnud menetlusosalised selle üle, et korteris nr 92 tekkis 29.08.2023 koridori seinale 15 cm läbimõõduga „muhk“, ning „muhk“ tekkis sellele seinale, mis on korteri nr 92 ja korteri nr 91 vahel ja see sein on kaasomandi osa. Korteris nr 92 oli „muhk“ kohal, kus korteris nr 91 on elutoa sein, milles on sektsioon. „Muhu“ tekkimise tagajärjel sai kahjustada korteri nr 92 korteriomandi eriosa ning kaasomandi osa. Avaldaja hüvitas korteri nr 92 omanikule kahju 1471,29 eurot, mistõttu on avaldajale üle läinud VÕS § 492 lg 1 järgi kannataja nõue kahju tekitaja vastu.
5.2.Kuivõrd „muhk“ oli tapeedi all visuaalselt nähtav ja tapeet ise oli terve, siis järeldas maakohus, et „muhku“ põhjustav tegu ei saanud tuleneda korterist nr 92, sest raudbetoonseinast ei ole võimalik „muhku“ väljapoole välja „imeda“. Pooled ei vaielnud selle üle, et 29.08.2023, kui korteri nr 92 omanik avastas oma koridori seinal „muhu“, toimusid korteris nr 91 remonttööd. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et korteris nr 91 olid remonttööd ulatuslikumad, kui puudutatud isik I ise on menetluse käigus väitnud. Sektsiooniseina elektrijuhtmete vedamist ja pistikupesa paigaldamist, sh selleks ketaslõikuri kasutust, on puudutatud isik I varjanud. Maakohus nõustus puudutatud isikuga III ja pidas eluliselt usutavaks, et kui korteris nr 91 täideti pahtli ja ehitusvahuga auku, siis võis augu sisu, eelkõige ehituspahtel hakata paisuma, mis omakorda lükkas tehnilist ava täidetud pahtli korteri nr 92 poole, punnitades lõpuks korteri nr 91 pool tehnilisest avast välja. Kuna korteris nr 92 oli tapeet tehnilise ava ees, siis tekkis tapeedi alla tehnilisest avast väljapressivast massist (ehitusvaht, pahtel/tsement) „muhk“. Kuna „muhk“ suurenes ajas, mida on kinnitanud ka tunnistaja Y, siis leidis maakohus, et järelikult pidi korteri nr 92 tapeedi eemaldamisel tapeedi küljes olev ehitusvaht olema värske, mida kinnitab kindlustusvõtja tunnistus ja niiskuse tuvastamine seinal. Kui puudutatud isik I ei oleks korteri nr 91 remonttööde käigus täitnud korteri nr 91 korteri sektsiooniseinas olnud tehnoloogilist ava ehitusvahuga, ei oleks korteris nr 92 koridori seinal „muhku“ tekkinud. Maakohus leidis, et kahjustav asjaolu lähtus seega kaasomandi osast, kuid puudutatud isiku I korteriomandi eriomandi piirest. Maakohus tuvastas, et puudutatud isik I vastutab kahju eest, sest puudutatud isik I ei ole kohtu ette
2-24-7149 toonud asjaolusid, millega saaks lugeda tõendatuks, et korteris nr 91 teostatud remonttööde käigus ei ole puudutatud isik I oma kohustusi rikkunud või et tema rikkumine on vabandatav.
5.3.Kahju ulatuse osas märkis maakohus, et avaldaja on esitanud V OÜ korteri taastamisremondi 07.09.2023 hinnapakkumise MP2300288 summas 1571,21 eurot, milles arvestuse aluseks on 21,76 m2 ehk nii korteri nr 92 esik kui ka koridor. V OÜ on avaldajale esitanud 06.10.2023 arve summas 1471,20 eurot (pakkumisest on maha arvestatud omaniku omavastutus), mille avaldaja on tasunud 09.10.2023. Puudutatud isikud I, II ja III on asunud seisukohale, et korteri nr 92 remonttöödele kulunud summa on põhjendamatu, sest „muhu“ likvideerimiseks, mis oli korteri nr 92 koridori seinas, on remonttöid teostatud ka esikus. Puudutatud isik I on leidnud, et põhjendatud remonttööde maksumuseks oleks mitte enam kui 400 eurot. Avaldaja on selgitanud, et kui tapeet oleks vahetatud vaid koridoris, oleks esiku ja koridori tapeet olnud erinev, mistõttu vahetati tapeet nii esikus kui ka koridoris. Maakohtu hinnangul ei ole avaldaja esile toodud kahju suurus põhjendatud. Kuigi avaldaja on kahjustunud korteri taastusremondi maksumuseks võtnud hinnapakkumuse üksnes V OÜ-lt, ei ole kahju suurus põhjendatud seetõttu, et kahju kõrvaldamiseks ja koridoris teostatud tapeedivahetustööde kõrval on tapeet vahetatud ning värvitud ka esikus, mis on suuruselt isegi suurem kui koridor. Piltidelt on näha, et koridoris on kolm ust, mis vähendavad tapeeditavat pinda. Õige on see, et kahju hüvitamise eesmärk ei ole kahjustatud isiku asetamine paremasse olukorda, kui ta oli, tuli kahjustused likvideerida siiski mõistlike kuludega. Põhjendatud ei ole suurendada kahju suurust põhjusel, et kannatanu soovib saavutada visuaalset muljet. Lähtudes koridori mõõtmetest ja võttes arvesse, et esikus on kolm ust, oli maakohtu hinnangul põhjendatud ja mõistlikuks kahju suuruseks 400 eurot nagu on puudutatud isiku I esitatud R OÜ pakkumises välja toodud (dtl 245).
5.4.Kohustus muutus sissenõutavaks 08.11.2023, kuivõrd 24.10.2023 esitatud kahjunõudes palus avaldaja kahju hüvitada hiljemalt 07.11.2023. Seega on lahendi tegemise päeva seisuga (19.02.2025) sissenõutavaks muutunud viivise nõue 62,71 eurot, mis kuulub puudutatud isikult I avaldaja kasuks väljamõistmisele. Samuti tuleb välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 20.02.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
5.5.Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et maakohus rahuldas avaldaja nõude puudutatud isiku I osas osaliselt, pidas maakohus õiglaseks jätta puudutatud isiku II ja puudutatud isiku III menetluskulud avaldaja kanda ning avaldaja ja puudutatud isiku I menetluskulud poolte endi kanda. Puudutatud isikul II ja puudutatud isikul III hüvitatavaid menetluskulusid ei ole, mistõttu hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Määruskaebus
6.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrus tühistada osaliselt ja mõista puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja kahjuhüvitis 1471,20 eurot, viivis 90,43 eurot ja viivis edasiulatuvalt alates 08.05.2024. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku I kanda.
6.1.Määruskaebuse kohaselt on kahjustada saanud ruumi jagamine esikuks ja koridoriks tinglik. Hoone korruseplaanil ei ole ruumi jagatud koridoriks ja esikuks. Tegemist on ühe ruumiga, kuhu pääseb korteri välisuksest ning mille kaudu saab edasi tubadesse, kööki ja sanitaarruumidesse. Hoone arhitektuurilisest lahendusest tingituna on ruum kujuga, mis koosneb kahest teineteisega külgnevast ristkülikust, mis ei ole üksteisest uksega eraldatud,
2-24-7149 kokku on seal kaheksa seina, mistõttu ei piisa vaid poole ruumi (nelja seina) parandamisest. Kahjustada saanud isik tuleb asetada võimalikult sarnasesse olukorda, kus ta oli enne kahju tekkimist. Korteris nr 92 oli kahjujuhtumi eelselt tehtud korralik remont. Esiku seinad olid kaetud seinakattematerjaliga „seinex“ ning värvitud. Kahjujuhtumi eelse olukorra taastamiseks on vaja saavutada tulemus, kus ühe ruumi kõik seinad on kaetud samasuguse seinexiga (samasuguse reljeefse mustriga) ning värvitud ühte tooni. Taastada tuleb samasugune visuaalne mulje ruumist nagu see oli enne kahju toimumist. Visuaalne mulje oli pärast kahju hüvitamist samasugune, mitte parem. Seega ei saavutanud kahjustatud isik mingisugust eelist võrreldes kahjueelse ajaga.
6.2.Maakohus on hüvitise määramisel võtnud aluseks R OÜ hinnapakkumise summas 400 eurot (dtl 113). R OÜ hinnapakkumisel ei ole märgitud, millise objekti remondiks on hinnapakkumine koostatud. Hinnapakkumine ei sisalda ka mingeid indikatsioone töömahtude osas. Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas ta on jõudnud järeldusele, et R OÜ hinnapakkumine on esitatud korter nr 92 remondiks. R OÜ hinnapakkumine ei sisalda ka mingeid viiteid sellele, kas pakutud hind on koos või ilma käibemaksuta. Avaldaja ei nõustu maakohtu märkusega ka uste arvu osas. Ehituses ja remondis on tavaks, et viimistletava pinna töömahud tuuakse välja ilma uste ja akende pindasid seina pinnast maha võtmata, sest ukse ja akende (avatäidete) ümbruse viimistlemine on keerukam ja seetõttu töömahukam, kui sileda pinna (ilma avadeta) seina viimistlemine. Menetlusosaliste seisukohad
7.Puudutatud isik I palub määruskaebus jätta rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
8.Puudutatud isik III palub määruskaebus jätta rahuldamata. Menetluse edasine käik
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
11.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust vaid ulatuses, milles avaldus puudutatud isiku I vastu jäi rahuldamata, st põhinõue 400 eurot ületavas osas, millele lisanduvad viivised. Ülejäänud osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud ja see on jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2).
12.Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud avalduse põhinõude 400 eurot ületavas osas ja sellelt lisanduvate viiviste osas rahuldamata ning ei ole seejuures rikkunud materiaal- või menetlusõiguse norme ega hinnatud selgelt ebaõigesti tõendeid. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi (koosmõjus §-ga 659) maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
2-24-7149
13.Määruskaebemenetluses on vaidluse all vaid kahju suurus ning täpsemalt, kas puudutatud isik I peab avaldajale hüvitama kahju suuremas ulatuses kui 400 eurot, mille maakohus puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja mõistis. Selle üle, et kindlustusvõtjale oli kahju tekkinud, nõue on avaldajale üle läinud, puudutatud isik I on kohustust rikkunud ja vastutab selle eest ning kahju ja rikkumise vahel on põhjuslik seos, ringkonnakohtus enam ei vaielda. Põhiline küsimus seisneb selles, kas avaldaja saab nõuda puudutatud isikult I kahju hüvitamist kogu esiku ja koridori ulatuses või piisab vaid koridori remondi hüvitamisest.
13.1.VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lg-le 1. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist ning kahjustatud asja parandamise korral VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi on üldjuhul eesmärk hüvitada kõik asja taastamise mõistlikud remondikulud. Asja parandamise korral üksnes otseselt kahjustatud koha värvimise, tapeetimise või põrandakattematerjali vahetamise kaudu ei täitu vähemalt üldjuhul eesmärk taastada kahjustuse eelne olukord. Kahju hüvitamise eesmärgist lähtudes peab remont tagama kahjustatud asja kahjustamise eelse väärtuse maksimaalse taastamise (RKTKm 26.06.2025, 220-5374, p 16; 01.06.2023, 2-21-5187, p 17).
13.2.Eelnevast tulenevalt tuli asjas tuvastada, millisel määral oli kindlustusvõtja korteriomandis remont vajalik, et taastada asja kahjustamise eelne väärtus maksimaalses ulatuses. Avaldaja väitel koosneb kahjustatud ruum, mille seinal „muhk“ tekkis, kaheksast seinast ning moodustab koos esikuga (kuhu pääseb korteri esiuksest) ühe tervikliku ruumi. Puudutatud isikud on asunud vastupidiselt arvamusele, et kindlustusvõtja korteriomandis on eristatavad esik ja koridor, millest viimase seinas kahjustus tekkis. Maakohtu põhjendustest vaidlustatud määruse p-des 41–47 järeldub, et maakohus pidas põhjendatuks üksnes koridori seinte remonti, mitte aga esiku seinte remonti. Seega nõustus maakohus puudutatud isikutega, et esik ja koridor on korteris eristatavad ning kahjustamise eelse väärtuse taastamiseks ei olnud vajalik remont mõlemas ruumis, kuivõrd kahjustatud oli vaid koridori sein. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, sest nagu nähtub korteri plaanist, on koridor ja esik kaks eraldi ristkülikukujulist ruumi, mille vahel ei ole küll ust, kuid mis on üksteisest selgelt eraldatud (dtl 21, 129, 224). Seega kuigi avaldaja väitel oli varasemalt mõlemas ruumis sama tapeet, ei tähenda see, et kahjustatud asja kahjustamise eelse väärtuse taastamiseks oleks olnud vajalik remontida lisaks koridori kõigile seintele ka esiku seinad. Seetõttu ei ole asjakohased avaldaja väited, et koridori ja esiku viimistlus oleks visuaalselt erinev, kuivõrd igas toas ei pea vältimatult olema täpselt samasugune seinakattematerjal ja värv. Avaldaja ei ole toonud esile, et tapeedi vahetus koridoris ei oleks olnud võimalik esiku tapeeti või siseviimistlust kahjustamata.
13.3.Maakohus leidis, et koridori seinte remondi põhjendatud ja mõistlik suurus on 400 eurot vastavalt puudutatud isiku I esitatud R OÜ pakkumisele, viidates digitoimiku lehele 245. Avaldaja väited määruskaebuses, mis on esitatud hinnapakkumise kohta digitoimiku lehel 114 (määruskaebuses ekslikult dtl 113), ei ole seega asjakohased, kuivõrd maakohus nimetatud hinnapakkumisele vaidlustatud määruses ei tuginenud. Samuti ei saa määruskaebusest järeldada, et koridoris paiknevate uste tõttu peaks kahjuhüvitis olema R OÜ pakkumises toodust suurem. Seega ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu diskretsiooni sekkuda.
14.Eelnevast tulenevalt tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus vaidlustatud osas muutmata.
2-24-7149
15.Käesoleva määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata TsMS § 696 lg 3 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.Avaldaja vaidlustas maakohtu määruse ka menetluskulude jaotuse osas. Kuna vaidlustatud määrus jääb muutmata, ei ole põhjust muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Avaldaja ei ole määruskaebuses esitanud väiteid, et maakohus oleks menetluskulud jaotanud valesti hoolimata sellest, et avaldus jäi osaliselt rahuldamata. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu diskretsiooni sekkuda.
17.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
18.TsMS § 174 lg 3 järgi määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebemenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse.
18.1.Puudutatud isik I esitas 24.09.2026 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt osutati talle määruskaebemenetluses õigusabi määruskaebusele vastamiseks 2 tundi, kokku summas 366 eurot (sisaldab käibemaksu). Puudutatud isik I ei ole käibemaksukohustuslane. Avaldaja puudutatud isiku I menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
18.2.Ringkonnakohtu hinnangul on asja keerukust ja menetlusdokumentide sisu ning mahtu arvestades puudutatud isiku I lepingulise esindaja ajakulu menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses (2 tundi) TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalik. Puudutatud isikule I osutatud õigusteenuse tunnitasu 150 eurot (lisandub käibemaks) on praeguse asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Seega tuleb avaldajalt mõista puudutatud isiku I kasuks välja 366 eurot (sisaldab käibemaksu).
19.Puudutatud isikud II ja III menetluskulude nimekirju ei esitanud ning ka toimikust ei nähtu neil menetluskulude tekkimist, mistõttu ringkonnakohus nende kulusid kindlaks ei määra.
20.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.