Määruse tegemise aeg ja koht 04.11.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-24-108321
Kohtuasi
CV Partner OÜ hagi Altmer Energy OÜ vastu põhivõla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.10.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Altmer Energy OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja CV Partner OÜ (registrikood lepinguline esindaja Merily Rool
11577843),
Kostja Altmer Energy OÜ (registrikood 14263861), lepinguline esindaja Aleksandr Nauts Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Altmer Energy OÜ 30.10.2024 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 09.10.2024 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-24-108321 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Altmer Energy OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.CV Partner OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Altmer Energy OÜ-lt (kostja) 4385,29 euro saamiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 31.03.2024 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, mida täpsustas 02.04.2024. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 4270 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 115,29 eurot ning viivise alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla (s.o 4270 eurot) tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 toodud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.09.2023 käsunduslepingu värbamisteenuse osutamiseks (leping), mille kohaselt pidi hageja kostjale osutama kahe spetsialisti sihtotsingu teenust. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale teenuse eest 7000 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja osutas kostjale kokkulepitud teenust, esitades kostjale 21 kandidaati.
2.2.Lepingu kohaselt pidi kostja hagejale tasuma 50% tasust ettemaksuna (3500 eurot + käibemaks, s.o kokku 4270 eurot), mida kostja ka tegi. Kandidaatide esitamise järel oli kostjal kohustus tasuda ülejäänud 50% tasust, s.o 4270 eurot. Seda summat kostja ei tasunud. Hageja asjaomase arve tasumise tähtaeg oli 11.02.2024.
2.3.14.02.2024 esitas kostja lepingu ülesütlemisavalduse, millele hageja vaidles vastu. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei täitnud hageja oma ülesandeid nõuetekohaselt. Kostja ei saanud hageja kaasabil vajalikke kandidaate, kellega kostjal oleks õnnestunud sõlmida tööleping. Ükski esitatud kandidaatidest ei vastanud kostja nõuetele.
4.Kostja avaldas 27.09.2024 istungil, et hagejal puudub tema vastu nõue. Kostja on otsinud müüjat ja objektijuhti, kuid lepingu pooleks ei olnud mitte kostja, vaid Altmer Ehitus OÜ. Hageja on esitanud hagi vale isiku vastu. Lepingu viimasele lehele on samuti märgitud muu isik, kui kostja. Ka arve on hageja esitanud Altmer Ehitus OÜ-le. Vaidlusalust teenust ei ole hageja kostjale osutanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 09.10.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse.
5.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid lepingu hageja ja Altmer Ehitus OÜ. Hagi on esitatud aga Altmer Energy OÜ (s.o kostja) vastu, kes ei ole selle lepingu pooleks. Lepingu p 2.1.7 järgi kohustub käsundiandja ehk Altmer Ehitus OÜ maksma teenustasu
2-24-108321 vastavalt lepingule. Lepingust ei tulene, et hageja võiks tasu nõuda Altmer Energy OÜ-lt. Kuna hagejal puudub kostja vastu nõue, tuleb hagi jätta rahuldamata.
5.2.30.09.2024 taotluse järgi on kostjale osutatud õigusabi 23 t 50 minutit, hinnaga 120 eurot tund (käibemaksuta). Kostja õigusabikulud on 2860 eurot. Maakohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud kahe tunni ulatuses. Kohus jättis hageja hagi rahuldamata põhjusel, et hagejal puudub nõudeõigus kostja vastu. Kostja saanuks menetluskulusid vältida, kui oleks koheselt hagile vastates teatanud, et tema ei ole lepingu pooleks, kellelt tasu nõuda. Kostja on menetluse kestel esitanud hagile sisulisi vastuväiteid, miks tema hinnangul hageja ei täitnud lepingut kohaselt, samuti arutanud hagejaga võimalikku kompromissi, osalenud kahel kohtuistungil ja alles viimasel istungil pärast sisulise arutelu lõpetamist juhtis kostja esindaja tähelepanu asjaolule, et kostja ei ole selle lepingu pool. Kostja ei ole oma menetlusõigusi kasutanud heatahtlikult. Kostja on sellise käitumisega tekitanud ebamõistlikke menetluskulusid, mida hageja ei pea hüvitama. Apellatsioonkaebus
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada menetluskulude kindlaksmääramise osas (resolutsiooni p 3) ning teha selles osas uus otsus, millega mõista hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja 2860 eurot. Apellatsioonimenetlusega seotud kulud palub hageja jätta hageja kanda.
6.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt käitus kostja maakohtu menetluses heatahtlikult. Vastuses hagile märkis kostja, et hagi on esitatud alusetult ja et hagi rahuldamiseks puudub alus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt, kui kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
6.2.Ilma tõendeid hindamata ei saa otsustada selle üle, kas kostja vastutab hageja nõude eest või mitte. See, kas hagi on esitatud õige kostja vastu, tuleb välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel, hinnates asjakohaseid tõendeid. TsMS § 371 lg 2 p 2 ei näe hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusena ette olukorda, kus hagi esitatakse vale kostja vastu. Hageja otsustab, kelle vastu ta hagi esitab.
6.3.Maakohus märkis 03.04.2024 määruses, et kohus on tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele ja ei esine TsMS §-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. TsMS § 205 lg 2 kohaselt kostja on isik, kelle vastu hagi on esitatud.
6.4.Kostja toob üksikasjalikult esile oma menetluskulud ja neile kulunud aja ning selgitab, miks kostja arvates on tema menetluskulud põhjendatud.
6.5.Hageja menetluskulud olid suuremad kui kostja omad.
6.6.Kostja lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot on põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast
2-24-108321 põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
8.Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835/64, p 10.1). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
9.Praeguses asjas palub kostja tühistada maakohtu otsuse menetluskulude kindlaksmääramist puudutavas osas, tuginedes apellatsioonkaebuses peamiselt sellele, et hageja otsustab ise, kelle vastu ta hagi esitab, ning et see, kas hagi on esitatud õige kostja vastu, tuleb välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel. Kostja leiab, et tema kulud lepingulisele esindajale olid põhjendatud.
10.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.
11.Kolleegiumi hinnangul ei saaks ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Kostja lepingulise esindaja kulude vajalikkusele ja põhjendatusele hinnangu andmisel oli määrav see, et kostjal oleksid jäänud kandmata valdav osa tema menetluskuludest, kui kostja oleks maakohtu menetluse alguses esitanud vastuväite, mis tingis hagi rahuldamata jätmise. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses sõnagagi selgitanud, miks ta esitas hagi rahuldamata jätmise tinginud vastuväite (s.o kostja ei olnud hageja nõude aluseks oleva lepingu pooleks) alles 27.09.2024 istungil (maakohus tegi otsuse 09.10.2024), kuigi hageja nõude aluseks olev leping oli esitatud juba hagiavalduse lisana (dtl 27–33). Sealhulgas ei ole kostja väitnud, et asjaomase vastuväite esitamine oleks tal olnud mingil põhjusel takistatud.
12.Tähtsust ei olnud sellel, et hageja valib ise, kelle vastu ta hagi esitab, ning et see, kas hagi on esitatud õige kostja vastu, tuleb välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1). Kui kostja oleks hagi vastuses esitanud kohe õige vastuväite (s.o kostja ei ole hageja nõude aluseks oleva lepingu pooleks), poleks kostjal olnud vajalik muid menetlustoiminguid teha ega kanda nendega seotud menetluskulusid.
2-24-108321
13.Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine. Kuna kostja ei väida apellatsioonkaebuses, et maakohus oleks ekslikult leidnud, et kostja esitas hagi rahuldamata jätmise tinginud vastuväite alles 27.09.2024 kohtuistungil, ei oleks ringkonnakohtul võimalik kostja apellatsioonkaebuses toodud väidete põhjal apellatsioonkaebust rahuldada. Seega on apellatsioonkaebus õiguslikult perspektiivitu. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
14.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
15.Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (kostja on tasunud riigilõivu 70 eurot).
16.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust kostjale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
17.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 638 lg 9 kohaselt on praegune määrus edasikaevatav.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.