Määruse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2026, Tallinn Kohtuasja number
2-24-5672
Kohtuasi
If P&C Insurance AS avaldus Tallinn, Paldiski mnt 181 korteriühistu vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 6. märtsi 2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Tallinn, Paldiski mnt 181 korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja If P&C Insurance AS (registrikood 10100168), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Puudutatud isik Tallinn, Paldiski mnt 181 korteriühistu (registrikood 80157046), lepinguline esindaja Janno Perv
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 6. märtsi 2025 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Tallinn, Paldiski mnt 181 korteriühistu kanda.
4.Mõista Tallinn, Paldiski mnt 181 korteriühistult If P&C Insurance AS kasuks välja ringkonnakohtu menetluskulud summas 591,50 eurot ja viivis menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.If P&C Insurance AS (avaldaja) esitas 10.04.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palus Tallinn, Paldiski mnt 181 korteriühistult (puudutatud isik, korteriühistu) välja mõista 2750 eurot, viivise perioodi 22.03.2022 kuni 10.04.2024 eest 576,19 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise alates 11.04.2024 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Avaldaja palus jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda ning kohustada puudutatud isikut tasuma väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
1.1.Avalduse kohaselt esitas kindlustusvõtja avaldajale 11.12.2021 teate, et niiskus on tunginud läbi maja välise seina. Kahjustunud kohtade juures oli maja fassaadil näha paneelide vuugivahesid. Kannatada sai Tallinnas aadressil Paldiski mnt 181-30 asuva korteri siseviimistlus. Korterile tekkinud kahju fikseeriti vaatlusaktiga 27.12.2021. Korter oli kahjujuhtumi tekkimise ajal avaldaja juures kindlustatud. Kahju hüvitamiseks esitas Vaskorehitus 31.12.2021 hinnapakkumise ja avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale kahju summas 2750 eurot, kuna kannatanu soovis korteri ise remontida. Kahju põhjuseks oli sademevee jooksmine kahjustatud korterisse läbi paneelide vahede. Välisseinad kuuluvad kaasomandisse korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 4 lg 3 kohaselt ning kaasomanikud ei täitnud hoone osa kontrollimise kohustust ega taganud selle korrasolekut. Avaldajale kui kindlustusandjale läks üle nõue puudutatud isiku vastu. Avaldaja saatis puudutatud isikule 11.03.2022 tagasinõude avalduse kahju 2750 eurot tasumiseks tähtajaga 10 päeva. Avaldaja arvestas viiviseid põhinõudelt seadusjärgses määras alates 22.03.2022.
1.2.Avaldaja täpsustas täiendavalt 15.05.2024 ja 20.09.2024 seisukohtades, et vesi sattus korterisse hoone väliskonstruktsioonidest (katusest ja välisseintest), mis on korteriomanike kaasomandis. Korteriühistu rikkus kohustust tagada elamu kaasomandi osade korrashoid ning kahju tekkis ühistu tegevusetuse tõttu. Korteriühistu ei kontrollinud konstruktsioonide korrasolekut ega korraldanud parandustöid. Kuna kahjustatud korter asub elamu viimasel korrusel, ei saanud veekahju tekkida ühelgi muul põhjusel. Kahjustatud korteri omanik teatas ühistule 13.12.2021 probleemist seoses vee lekkega. Korteriühistu tunnistas, et elamus oli läbi viidud hallitus- ja niiskuskahjustuste ekspertiis. Ekspertiis tuvastas, et katuse remontimisel kasutatud lahendus ei taganud veetihedat ühendust ning välisseinte vuukidel oli mitmeid puudusi. Korteriühistu on 15.12.2021 e-kirjas tunnistanud katuse ja vuukide puuduseid. See, millest täpsemalt oli tingitud väliskonstruktsioonidest vee sattumine korterisse (seinapragu, vuugikoht, vale kattematerjal vms) ei oma kahju hüvitise väljamõistmisel tähtsust. Puudutatud isiku seisukohad
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Avaldaja nõue on ebaselge ja tõendamata. Avaldaja ei teavitanud puudutatud isikut kahju juhtumist ega kaasanud teda selle lahendamisele. Puudutatud isik sai nõudest teada alles 11.03.2022, kui talle saadeti e-posti teel tagasinõue. Tagasinõudega koos tõendeid ei esitatud. Avaldusele ei ole lisatud põhjuslikku seost tõendavaid tõendeid. Paljasõnaline on avaldaja väide, et kahju sai alguse kortermaja väliskonstruktsioonist. Nõude rahalise suuruse kujunemine on arusaamatu. Hinnapakkumine on esitatud ilma allkirjata. Kannatanule on üle kantud 2750 eurot, kuid kindlustusandja otsust esitatud ei ole. Puudutatud isik vaidles vastu ka kahju suurusele.
Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 06.03.2025 määrusega avalduse ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 3326,19 eurot, millest 2750 eurot on põhinõue ja 576,19 eurot avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis ning lisaks viivise põhinõudelt alates 11.04.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskuluna välja 810,50 eurot ja viivise menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.1.Määruse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, avaldaja on kindlustanud Paldiski mnt 181 elamus asuva korteri nr 30 ning avaldaja hüvitas korteromanikule veekahju tekkimise tõttu 2750 eurot. Maakohus viitas, et KrtS § 4 lõigetest 1 ja 3 tulenevalt kuuluvad elamu välisseinad ja katus korteriomanike kaasomandisse. KrtS § 34 lg 2 sätestab, et korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1 järgi käsitletakse tavapärase valitsemisena eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Eeltoodust tulenevalt on korteriühistu kohustuseks tagada elamu väliste seinte ja katuse korrashoid. Kui korteriomanikule tekib kaasomandi esemest tulenev kahju, saab ta kahju hüvitamist nõuda ühistult (RKTKo 2-18-13649, p 18). Elamu kui terviku vajadusteks vajalike välisseinte ja katuse korrashoid tuleb tagada kõigil kaasomanikel ühiselt ning sellist kohustust saavad kaasomanikud täita korteriühistu kaudu. Korteriühistul on kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid (RKTKo nr 3-2-1-61-14, p 30) ning ühistu vastutuse aluseks võib olla tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmisel (RKTKm nr 3-2-1-117-14, p 12; RKTKo nr 3-2-1129-13, p 51).
3.2.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 27.12.2021 on koostatud varakahju vaatlusakt (koos fotodega dtl 8-14) korteris nr 30. Korteris olid lagi ja tapeet märjad, parkett pundunud ja põrandaliist hallitas. Korter oli veekahjustusi saanud suure vihmaga läbi lae ja seinte. Vaatluse ajal olid endiselt veetilgad laes. Fotodest nähtuvad vee- ja hallituskahjutused korteris, samuti liigne niiskus, vee tilkumine laest ja märg põrand. Välisseinast tehtud fotole on märgitud, et ühistu peaks üle vaatama välisseinte vuugid. Kahjustatud korteri omaniku ja korteriühistu vahelisest e-kirjade vahetusest detsembris 2021 (dtl 58-66) järeldub, et korteriomanik teavitas ühistut veekahjust 13.12.2021. Seega ei ole iseenesest õige puudutatud isiku menetluses esitatud väide, et ta sai juhtunust teada alles siis, kui avaldaja esitas talle tagasinõude. Korteriühistu nõustus 15.12.2021 e-kirjas, et olukord on halb ja ühistu on varemgi vuuke remontinud. E-kirja saatnud juhatuse liige lubas üldkoosolekul panna päevakavasse vuukide ja katuse olukorra ning remontimise otsustamise. Mitmes kirjas osundas puudutatud isik, et enne remonditöid tuleb välja selgitada vee läbijooksu põhjused. 22.12.2021 saatis ühistu esindaja korteriomanikule e-kirja, millest järeldub, et korteriomanikud ei olnud nõus laenu võtma, et elamu vuugid renoveerida. 20.12.2021 ekirjaga koos saatis korteriühistu kannatanud korteriomanikule ekspertarvamuse elamu hallitus- ja niiskuskahjustuste kohta. Kirjas on tsiteeritud arvamust, mille järgi ei taganud katuse remontimisel kasutatud lahendus veetihedat ühendust ning seetõttu võisid ülemise korruse korteris esineda läbijooksud. Ka välisseinte vuukidel oli mitmeid puudusi, mis võisid põhjustada niiskusprobleeme korterite välisseinte sisepindades.
3.3.Maakohus leidis, et eelviidatud tõenditest kogumis järeldub, et korteri nr 30 laes, seintel ja põrandatel olid tekkinud veekahjustused, milliste põhjuseks oli vee tungimine korterisse
läbi välisseinte ja katuse. Välisseinad ja katus kuuluvad korteriomanike kaasomandisse ning kaasomandi eseme korrashoid tuleb tagada kõigil kaasomanikel ühiselt läbi korteriühistu. Korteriühistu oli teadlik, et elamu katus ja vuugid vajavad remonti ning lasevad vett läbi. Kuna korteriühistu jättis vajalikud remonditööd õigeaegselt teostamata, tekkis korteris nr 30 veekahju. Menetluses ei ole puudutatud isik esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis välistaks korteriühistu vastutuse korteris nr 30 tekkinud kahjustuste eest.
3.4.Vaskorehitus OÜ koostas avaldajale ja kindlustusvõtjale 31.12.2021 hinnapakkumise kahjustuste remontimiseks. Hinnapakkumine ei ole allkirjastatud, kuid puudub alus kahelda esitatud tõendi usaldusväärsuses. Hinnapakkumise kohaselt oli veekahjustuste kõrvaldamiseks vajalikke töid vaja teha lastetoas ja elutoas. Mõlemas toas oli vaja mööbel eemaldada ja tagasi paigaldada ning teha tapeediga seotud tööd. Lastetoas oli lisaks vaja vahetada põrandaliistud ja parkett. Koos materjalidega oleks tööde teotamiseks kulunud 3933,90 eurot. Kohus ei nõustunud puudutatud isiku väitega, et hinnapakkumine ei tõenda korteri remontimiseks vajalike kulutuste suurust, sest see ei ole allkirjastatud. Hinnapakkumises on selgelt viidatud kahjustada saanud korterile ning selles on piisava põhjalikkusega selgitatud vajalike tööde ja materjalide mahtu ning maksumust. Kohus nõustus avaldaja väitega, et seadusest ei tulene kohustust hinnapakkumist allkirjastada ning tegemist on kohtumenetluses lubatava tõendiga. VÕS § 132 lg 3 näeb ette, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui puudutatud isiku hinnangul oli korteri nr 30 kahjustusi võimalik kõrvaldada soodsamate kuludega, oleks seda väidet tulnud tõendada puudutatud isikul.
3.5.Kahjustada saanud korteri kindlustusandja oli avaldaja. Poliisi kohaselt oli kindlustusvõtja omavastutus 200 eurot. Avaldaja kandis kindlustusvõtjale üle 2750 eurot. Menetluses selgitas avaldaja, et ta kandis kindlustusvõtjale üle hinnapakkumises toodud remondi maksumusest 70%, sest kindlustusvõtja soovis korterit ise remontida. Sõltumata sellest, et avaldaja ei esitanud kohtule kindlustusandja sellekohast kirjalikku otsust, ei muuda see avaldaja nõuet alusetuks, sest avaldaja on tõendanud, et kahjustuste kõrvaldamise kulu oli vähemalt 3933,90 eurot. Avaldaja on tõendanud, et talle läks üle nõue puudutatud isiku vastu summas 2750 eurot, sest vastavas summas hüvitas avaldaja kannatanu nõude (VÕS § 492 lg 1).
3.6.Avaldaja esitas puudutatud isikule tagasinõude 11.03.2022 ning palus kahju hüvitada 10 päeva jooksul. Avaldaja ja puudutatud isiku vahelistest e-kirjadest nähtub, et puudutatud isik keeldus kahju hüvitamisest. Kui algselt möönis puudutatud isik, et vuukide seisukorda tuleks hinnata ja remonditöid teha, siis hiljem leidis ühistu, et tegeleb remonditööde korraldamisega vastavalt vajaduse tekkimisele ja remondifondis rahaliste vahendite olemasolule. 16.03.2022 möönis puudutatud isik, et ühistu on teavitanud korteriomanikke juba 5 aasta jooksul elamu vuukide seisukorrast ja renoveerimise vajadusest. Seega teavitas avaldaja puudutatud isikut oma nõudest kohtuväliselt, kuid puudutatud isik nõuet ei rahuldanud. Asjaolu, et korteriomanike üldkoosolek ei soovinud vuukide remontimiseks võtta laenu, ei vabasta korteriühistut ühele korteriomanikule tekkinud kahju hüvitamise kohustusest. Kohus selgitas 16.09.2024 istungil puudutatud isikule avaldaja nõude õiguslikku alust ja tema vastuväidete tõendamise kohustust. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud puudutatud isik avaldaja nõudele ühtegi sisulist vastuväidet. Puudutatud isik ei esitanud kohtule ka ühtegi tõendit. Kuivõrd avaldaja põhinõue kuulus rahuldamisele, kuulub VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldamisele ka viivisenõue.
3.7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lõigete 1 ja 7 alusel jättis maakohus menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetluskuludena palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista riigilõivu 50 eurot ja kulud õigusabile ilma käibemaksuta 760,50 eurot. Õigusabi osutati hinnaga 169 eurot tunnis. Kohus leidis, et avaldaja menetluskulud on põhjendatud ning õigusabi osutamiseks kulunud aeg, samuti tunnitasu suurus, on mõistlikud. Määruskaebus
4.Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta avalduse rahuldamata.
4.1.Määruskaebuse kohaselt on maakohus vaidluse asjaolusid ebaõigesti hinnanud. Maakohus leidis, et avaldaja väidete kohaselt tekkis tema kindlustatud korterile veekahju, sest vesi tungis korterisse läbi elamu katuse ja välisseinte. Kohus viitas avaldaja poolt esitatud tõenditele, kuid ei selgitanud, millistele tõenditele tugines ja milliste tõenditega on avaldaja nõue leidnud tõendamist. Avaldaja esitatud tõendite usaldusväärsus on kaheldav. Esitatud hinnapakkumine Vaskorehitus OÜ-lt ei olnud allkirjastatud ning avaldaja ei ole tõendanud, et sellise maksumusega remonditööd olid ka reaalselt vajalikud ja põhjendatud. Hinnapakkumine on esitatud tavapärasest kõrgema hinnaga. Kohus ei hinnanud, kas kahju oleks saanud kõrvaldada oluliselt väiksemate kulutustega.
4.2.Puudutatud isik väidab, et korteri siseviimistlus sai veekahjustusi, kuid kohus ei ole arvestanud asjaolu, et korteriühistut ei kaasatud kahjujuhtumi lahendamisse, vaatlusakti koostamisse ega remonditööde hindamisse. Seetõttu puudus puudutatud isikul võimalus kontrollida kahju ulatust või selle tekkimise asjaolusid. Puudutatud isik sai nõudest teada alles 11.03.2022. Kohus on jätnud hindamata asjaolu, et puudutatud isikul puudus võimalus hinnata, kas kahjustused olid seotud kaasomandi eseme korrashoiu kohustuse rikkumisega või muude asjaoludega.
4.3.Kohus lähtus peamiselt tõendina esitatud e-kirjavahetusest ning kannatanud korteriomaniku väidetest, mille kohaselt niiskuskahjustuse põhjuseks olid hoone välisseinad ja katus. Menetluses ei ole esitatud ekspertiisi või asjatundja hinnangut, mis kinnitaks, et kahju tekkis kaasomandi osast, mitte kindlustatud isiku tegevusest või hooletusest. Kohus on jätnud kõik puudutatud isiku poolt esitatud väited tähelepanuta. Menetluses esitatud ekirjavahetus viitab vaid võimalusele, et niiskuskahjustused võisid tekkida vuukide puudulikkusest. Kohus ei arvestanud sellega, et puudutatud isik on tegelenud remondi- ja hooldustöödega võimaluste piires ning puudub tõendusmaterjal, et korteriühistu oleks tegutsenud hooletult või jätnud kontrolli ja hoolduse tegemata KrtS § 35 lg 2 p 1 tähenduses. Puudutatud isik korraldas varasemalt vuukide remonti ja on arutanud parendustöid üldkoosolekul. Puudutatud isiku tegevusetus ei ole tõendatud, vaid on hinnanguliselt eeldatud.
4.4.Kohus mõistis välja viivise ja menetluskulud olukorras, kus puudutatud isik pidas nõuet põhjendamatuks ja seda kohtumenetluses vaidlustas. Menetluskulude jätmine täies ulatuses puudutatud isiku kanda ei ole põhjendatud, arvestades, et puudutatud isik ei ole põhjustanud kahju sihilikult ega raske hooletuse tõttu. Menetluse edasine käik
5.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Riigikohus on selgitanud, et korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus tähendab eelkõige korteriomanike ühist ning korteriühistu kaudu täidetavat kohustust tagada korteriomandite kaasomandi osa eseme korrashoid, remont ja korteriomanditeks jaotatud ehitise säilitamine ja hoidmine korteriomanike määratud seisukorras. Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel. Korteriomanik võib nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 127 alusel korteriühistult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: korteriühistu on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); korteriühistu vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1); korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ja rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (vt RKTKm 19.03.2021, 2-18-13649/57, pd13 ja 17).
9.Maakohtus tuvastas avaldaja poolt esitatud 27.12.2021 varakahju vaatlusaktile ja sellele lisatud fotodele (dtl 8-14), kahjustatud korteri omaniku ja puudutatud isiku vahelisele ekirjavahetusele (dl 58-66) ja Vaskorehitus OÜ poolt 31.12.2021 koostatud hinnapakkumisele (dtl 19) tuginedes, et Tallinnas aadressil Paldiski mnt 181-30 asuva korteriomandi laes, seintel ja põrandatel olid tekkinud 2021.a detsembris veekahjustused, milliste põhjuseks oli vee tungimine korterisse läbi hoone välisseinte ja katuse. Maakohus luges tõendatuks, et kahjustuste remontimiseks kulub koos materjalidega 3933,90 eurot, millest avaldaja on hüvitanud kindlustusvõtjale 2750 eurot. Vaidlust ei ole selles, et avaldaja on kindlustanud Paldiski mnt 181 asuvas elamus korteri nr 30 ning hüvitatud kahju ulatuses on kindlustusvõtja kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu VÕS § 492 lg 1 alusel läinud üle avaldajale.
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust asuda seisukohale, et maakohus on avaldaja nõude rahuldamisel tõendeid ebaõigesti hinnanud. Avaldaja on piisavalt tõendanud, et kindlustusjuhtumi põhjustanud veekahjustus tulenes korteriomandite kaasomandi esemest, s.o hoone välisseinast ja katusest, mille korrashoiu tagamise ja remontimise kohustus on KrtS § 35 lg 2 p 1 järgi korteriühistul. Riigikohus on leidnud, et korteriühistu vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmine (vt RKTKo nr 3-2-1129-13, p 51). Vastutusest vabanemiseks tulnuks puudutatud isikul tõendada, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud ning et ta on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ja kahju tekkimist vältida (vt ka RKTKo nr 2-17-15364, p 12). Seda puudutatud isik ei ole tõendanud. Puudutatud isik ei ole ka tõendanud, et kahju võis tekkida kuskilt mujalt kui hoone väliskonstruktsioonidest. Puudutatud isiku üldsõnalised väited, et korteriühistu on tegelenud remondi- ja hooldustöödega võimaluste piires, korteriühistu on varasemalt korraldanud vuukide remonti ning arutanud parendustöid üldkoosolekul, ei ole vastutuseks
vabanemiseks piisavad. Puudutatud isik ei ole esile toonud ka asjaolusid, mis annaks alust asuda seisukohale, et kohustuse rikkumine oli vabandatav ning mis välistaksid tema vastutuse VÕS § 103 lg 1 alusel. Kuigi tegemist on hagita asjaga, mille menetlemisel kehtib TsMS § 477 lg-te 5 ja 7 järgi üldjuhul uurimispõhimõte, ei võta see menetlusosalistelt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust (vt RKTKm 20.12.2017, 2-17-4751, p 14). Ülaltoodust tulenevalt leidis maakohus kolleegiumi arvates põhjendatult, et puudutatud isik vastutab korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise eest KrtS § 34 lg 2, KrtS § 35 lg 2 p 1 ja VÕS § 115 alusel.
11.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Asja kordategemiseks vajaminevate kulutuste suuruse tõendamise kohustus on TsMS § 230 lg-st 1 tuleneva üldise tõendamiskoormise järgi kahjustatud isikul ning kahjuhüvitist maksma kohustatud isik peab esitama oma tõendid juhul, kui ta vaidleb kulude vajalikkuse väitele vastu (RKTKm 01.06.2023, 2-21-5187, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et avaldaja esitas piisavalt tõendeid kahjustuste ulatuste ja nende kõrvaldamiseks vajalike tööde kohta. Sealjuures leidis maakohus õigesti, et asjaolu, et avaldaja poolt esitatud Vaskorehitus OÜ 31.12.2021 hinnapakkumine on allkirjastamata, ei anna alust jätta seda tõendina arvestamata. Kuivõrd tõendamiskoormus läks üle puudutatud isikule, tuli puudutatud isikul konkreetselt esile tuua, milliste tööde vajalikkusele ja kulule ta vastu vaidleb, ning esitada oma vastuväidete kinnitamiseks tõendid. Puudutatud isik ei ole maakohtus ega ka määruskaebemenetluses remondikuludele konkreetseid vastuväiteid ega tõendeid esitanud, vaid on tuginenud üldsõnaliselt sellele, et tõendamata on hinnapakkumises nimetatud tööde vajalikkus ja põhjendatus ning et pakkumine on esitatud tavapärasest kõrgema hinnaga. Arvestades avaldaja poolt esitatud fotodelt nähtavaid kahjustusi, ei ole ringkonnakohtu hinnangul ka alust järeldada, et avaldaja poolt esitatud hinnapakkumises nimetatud tööd oleksid ilmselgelt ebavajalikud või põhjendamatud.
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka määruskaebuse väide, mille kohaselt ei kaasatud puudutatud isikut kahjujuhtumi lahendamisesse, vaatlusakti koostmisse ega remonditööde hindamisse. See ei välista kindlustusandja tagasinõude rahuldamist.
13.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määrust ka menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mille kõrgema astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud. Riigikohus on selgitanud, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt RKTKm 15.11.2023, 2-224432, p 12; 02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 18). Kuna praegusel juhul rahuldas maakohus avalduse kogu ulatuses, jättis maakohus ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisele ei ole puudutatud isik konkreetseid vastuväiteid esitanud. Puudutatud isik ei ole toonud esile, kuidas on maakohus temalt avaldaja kasuks väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel rikkunud TsMS § 175 lg 1 sätestatut. Seega puudub alus muuta maakohtu määrust ka menetluskulude kindlaksmääramise osas.
14.Ülaltoodud põhjendustel tuleb puudutatud isiku määruskaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja on 04.04.2025 määruskaebusele esitatud seisukohas avaldanud, et on kandnud määruskaebemenetluses kulutusi õigusabile summas 845 eurot. Avaldaja lepingulisel esindajal kulus maakohtu määrusega ja määruskaebusega tutvumisele, analüüsimisele, kliendile ülevaate andmisele ja vastuse koostamisele kokku 5 tundi ning õigusabi osutati tunnihinnaga 169 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isik ei ole avaldaja menetluskulude rahalisele suurusele vastuväiteid esitanud. Avaldaja lepingulise esindaja ajakulu ringkonnakohtus ei ole kolleegiumi hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes täies ulatuses põhjendatud ja vajalik. Võttes arvesse määruskaebuse ja sellele esitatud vastuse sisu ja mahtu ning seda, et määruskaebuse vastuses on korratud ka varem esitatud väiteid, on kolleegiumi hinnangul määruskaebuse vastuse koostamise ja sellele eelnenud toimingute põhjendatud ajakulu kokku 3,5 tundi. Avaldaja lepingulise esindaja tunnihind ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu võib lugeda selle põhjendatuks. Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks seoses menetlusega ringkonnakohtus välja mõista lepingulise esindaja tasu summas 591,50 eurot. Avaldaja on palunud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Seega tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel puudutatud isikult välja mõista ka viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Geidi Sile
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.