Pankrotiõigus

ASJAOLUD

Võlgnik esitas 27.11.2025 kohtule pankrotiavalduse. Kohus võttis esitatud avalduse menetlusse 08.12.2025 ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Terje Eipre. Ajutine pankrotihaldur esitas 30.12.2025 kohtule aruande, mille kohaselt võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku kohustuste maht on aruande esitamise seisuga 580 478,83 eurot ning vara puudub. Ajutise halduri hinnangul on pankrotimenetluse jätkamine võimalik üksnes deposiidi vastu ja kui deposiiti ei tasuta, palub haldur lõpetada menetlus raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Deposiidi suuruseks palub haldur määrata 5 000 eurot. Kohus määras raugemise vältimiseks ning pankrotiavalduse menetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 5000 eurot. Teade avaldati Ametlikes Teadaannetes 20.02.2026. Nõutud summat deposiiti ei tasutud. Kohus tegi maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kaaluda kohtule avalduse esitamist pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutise halduri kogutud andmetest ja aruandest nähtub, et võlgniku varalist seisu arvestades esineb alus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemisega. Võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks on vähemalt 580 478,83 ning vara puudub. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Raugemise vältimiseks määras kohus PankrS § 30 alusel deposiidi, mida pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikud olid kohustatud tasuma, kui soovisid pankrotimenetluse läbiviimist. Deposiiti ei tasutud. Maksejõuetuse teenistus ei esitanud ettepanekut pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada PankrS § 29 lõigete 1 ja 2 alusel pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (PankrS § 29 lg 4) ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).

Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus seda tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8). Kohus määrab ajutise pankrotihalduri taotlusel dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liige K. M. (isikukood XXX). Menetluskulud PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2). Kohus jätab menetluskulud, sh ajutise halduri tasu, võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast (so 2024. aastal 164 eurot) ja ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 1 sätestatust. Vabariigi Valituse 08.12.2023 määruse nr 113 § 1 alusel oli 2025. aastal kuutasu alamäär 886 eurot. PankrS § 23 lg 51 kohaselt PankrS § 23 lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Ajutine haldur on esitanud tasunõude summas 2569,40 eurot, millele lisandub käibemaks 616,66 eurot, kokku 3186,06 eurot. Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 14,5 tundi, sh Pankrotiavalduse materjalidega tutvumine ja analüüs ning seisukoha kujundamine antud pankrotimenetluses, kirjade, päringute ja teabenõuete koostamine ning edastamine vara ja võlgade kindlaksmääramiseks registritesse, ametitesse, krediidiasutustesse ning vastavatele äriühingutele, menetluses vajalik meilivahetus; kirjadele, päringutele ja teabenõuetele saadud vastuste ja dokumentide läbitöötamine ja analüüs, kogutud dokumentatsiooni põhjal võlgniku majandusliku olukorra määratlemine, hinnangu andmine varalisele seisundile ja ajutise pankrotihalduri aruande koostamine. Ajutine pankrotihaldur on taotlenud määrata ajutise halduri tasu summas 1098,64 eurot (käibemaksuga) hüvitamine riigi vahenditest arvestades PankrS §-is 23 lg 51 viidatud määruses sätestatud piirmäära.

Kohus leiab, et ajutise halduri tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Pankrotihaldur palub tasu osaliselt hüvitada riigi vahenditest. Kuna pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid halduri tasu hüvitamiseks, kuid halduril on õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada, siis kohus määrab, et tasu hüvitatakse riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 alusel analoogia korras. Kohus peab põhjendatuks rahuldada pankrotihalduri taotlus ja leiab, et halduri tasust 1098,66 eurot tuleb hüvitada riigi vahenditest. Ülejäänud, s.o 2087,42 eurot (3186,06 – 1098,64) ulatuses tuleb ajutise halduri tasu hüvitada K. K. ́l ( isikukood XXX). K. K. on andud vastava sisulise nõusoleku 29.12.2025.a. Vastavalt taotlusele tuleb tasu määrata büroole, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb. PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Lember Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.