3.Määrata N.W võlausaldajate esimene üldkoosolek 21.10.2026 kell 10.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas Kuninga 22, Pärnu.
4.Kohustada võlgniku N.W ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta 21.10.2026 kell 10.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas, Kuninga 22, Pärnu. Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. N.W ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda.
Pankrotimenetluse lõpuni täidab N.W kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta igal aastal aruande
5.oktoobriks, esimene aruanne esitada 05.10.2027.
6.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
7.Avaldada viivitamatult pankrotimääruse ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta teadaanded väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri
kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8.N.W võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
9.Pankrotiavalduse tagamiseks keelata võlgnikul vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta.
10.Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.
11.Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
12.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
13.Jätta menetluskulud võlgniku N.W kanda ning anda N.W-le menetlusabi usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks.
14.Määrata usaldusisiku T.A tasuks 1612 eurot, millele lisandub käibemaks 386,88 eurot, kokku 1998,88 eurot, millest 1173,04 eurot (sh käibemaks) hüvitada usaldusisikule menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest ning 825,84 eurot (sh käibemaks) mõista välja usaldusisiku kasuks N.W pankrotivara arvelt. Summad tuleb kanda OÜ A, mille kaudu usaldusisik T.A tegutseb.
15.Võlgnik N.W on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel:
15.1.tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;
15.2.viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara,
15.3.samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1, 2).
16.Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
17.Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.
18.Edastada kohtulahend pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele väljamakse tegemiseks Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võivad esitada määruskaebuse usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja. Asjaolud
1.N.W (avaldaja, võlgnik) esitas 21.07.2026 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles palus pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu.
2.Kohus võttis 26.08.2026 maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas võlgniku usaldusisikuks T.A .
3.25.09.2026 esitas usaldusisik kohtule aruande, milles leidis, et maksejõuetusavaldus tuleb rahuldada ning kuulutada välja N.W pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
4.Usaldusisik tuvastas, et võlgnik on sündinud CDCCCC, ta on perekonnaseisult vallaline ning tal puuduvad ülalpeetavad. Võlgnik on maksejõuetusavalduses teatanud, et elab aadressil XXX, 16.09.2026 teatas võlgniku ema I.V, et võlgnik viibib pxxxxxx ega saa usaldusisiku päringule vastata. Võlgniku ema selgitas, et võlgnik on oma asjad tema juurde viinud. Arvelduskonto analüüsi kohaselt tasus võlgnik 11.11.2025 EVja arvelduskontole 170 eurot oktoobrikuu üüri eest; rohkem makseid tehtud ei ole. Ülejäänud üürisumma tasumise viis ja suurus ei ole usaldusisikule teada. Võlgniku ema on teatanud, et EV oli võlgniku korterikaaslane ning võlgnik jäi talle üüri eest võlgu umbes 600 eurot. Võlgnikul on põhiharidus. Viimasel viiel aastal on ta töötanud mööblipaigaldajana U OÜ-s töötasuga 1184,59 eurot ja puusepp-maalrina T OÜ-s töötasuga 1316,58 eurot ning hooajaliselt M OÜ-s baarmen-vahetusevanemana; viimati nimetatud töötasu suurust võlgnik ei mäleta. Võlgniku viimane töötasu laekus SEB Pank AS-i arvelduskontole 15.05.2025 T OÜ-lt 2025. aasta veebruari eest summas 2010 eurot (töötasu ja lähetustasu). Võlgnik kasutas SEB Pank AS-i kontot aktiivselt kuni 03.12.2025; aktiivses kasutuses on olnud ka Swedbank AS-i kontod ja Revoluti konto. Võlgnik ei ole Revoluti konto väljavõtteid usaldusisikule esitanud. Võlgniku ema teatas usaldusisikule 22.09.2026, et võlgnik ei pääse Revoluti kontole ega e-postile ligi, kuna kinnitussõnum saadetakse telefonile, kuid tasumata arvete tõttu on teenusepakkuja telefoninumbri sulgenud. Võlgniku ema selgitas, et võlgnik sattus haiglasse rahapuuduse ja võlanõuete tõttu. Võlgnik ei suhtle. Alates 2026. aasta suvest on võlgnikule määratud puuduv töövõime ja puude raskusaste. Kaalutakse eestkoste seadmise avalduse esitamist. Võlgnikul on äriühingus osalus ning tema suhted teise osanikuga on halvenenud. Võlgnik olevat võtnud äriühingu jaoks enda nimel laene ning ka nimetatud äriühing olevat maksejõuetu. 22.09.2026 andis võlgniku ema teada, et suhtles võlgniku raviarstiga, kes soovitas eestkoste asemel vormistada notariaalse volikirja, mis hakkaks kohe kehtima. Võlgnik on kahe äriühingu juhatuse liige ja osanik: H OÜ ( ), registrisse kantud 01.10.2024, ning L OÜ ( registrisse kantud 29.07.2025. H OÜ ) tegevusala on kontsertide lavastamine ja esitamine, muusikaline loometegevus jms. Osakapital on 2 eurot. Äriühingu asutasid võlgnik ja KK ( kummalegi kuulub 50% suurune osalus. KK oli juhatuse liige alates asutamisest kuni 14.05.2025. Võlgniku osalusele on kohtutäitur RL seadnud Placet Group OÜ kasuks käsutamise
keelumärke täiteasjas nr 175/2026/972. Majandusaasta aruanne on tähtajaks esitamata. L OÜ (epost tegevusala on muu kunsti- ja esituskunstide abitegevus, välja arvatud lavatehniline tegevus. Osakapital on 0,01 eurot. Äriühingu asutas võlgnik, kes on ainus juhatuse liige ja kellele kuulub 100% suurune osalus. Ka sellele osalusele on kohtutäitur RL seadnud Placet Group OÜ kasuks käsutamise keelumärke täiteasjas nr 175/2026/972. Äriühingus on üks töötaja. Majandusaasta aruande esitamise tähtaeg on 31.12.2026. Usaldusisikule teadaolevalt on T OÜ-l H OÜ ja käendajana võlgniku vastu nõue ligikaudu 9771,77 eurot. Teised võlausaldajad ei ole usaldusisikule teada, kuid tõenäoliselt on nõudeid veel. Täpsemad andmed ei ole usaldusisikule kättesaadavad, kuna võlgnik viibib psühhoneuroloogiahaiglas. Nende osaühingute osalustel puudub eeldatavasti väärtus. Ka võlgnik ise hindab maksejõuetusavalduses osaluste väärtuseks 0 eurot. Võlgnik on maksejõuetusavalduses märkinud oma sissetulekuks riigi või kohaliku omavalitsuse makstavad sotsiaaltoetused (töövõimetoetus ja puudega tööealise inimese toetus) summas 686,70 eurot ja 50 eurot. Töötukassa vastuse kohaselt maksti võlgnikule augustis töövõimetoetust 709,59 eurot ja juulis 686,70 eurot; kahel varasemal kuul sai võlgnik töötuskindlustushüvitist. Sotsiaalkindlustusamet on teatanud, et alates 20.05.2026 on võlgnikule määratud puudega tööealise inimese toetus 50 eurot kuus. Summad laekuvad võlgniku Swedbank AS-i kontole. Võlgniku igakuised kulud on keskmiselt 510 eurot. Võlgnik ei ole avaldanud, kes katab tema eluasemekulud. Võlgniku Swedbank AS arvelduskonto EE242200221024053485 jääk seisuga 02.09.2026 oli 93,60 eurot; arvelduskonto EE932200221081980449 jääk seisuga 02.09.2026 oli 4,87 eurot; hoiukonto EE472200222081980370 jääk seisuga 02.09.2026 0,00 eurot. Võlgniku SEB Pank AS arvelduskontode nimekiri on toodud vara- ja võlanimekirjas, kontodel rahalised vahendid puuduvad. Võlgnik omab arvelduskontot LT973250035587488497, mille väljavõtet ei ole usaldusisikule esitatud ning arvestades võlgniku viibimiskohta, seda lähitulevikus ka ei esitata. Edasise pankrotimenetluse käigus saab konto väljavõtte välja nõuda pangalt. Transpordiamet Liiklusregistri teatel võlgnikule registreerimisele kuuluvaid sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette ei kuulu ja ei ole kuulunud. Riikliku Ehitisregistri andmetel võlgnikule ehitisi kui vallasasju ei kuulu. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisasju ei kuulu ja ei ole kuulunud. Vastavalt Äriregistris toodud infole on võlgnikul kehtiv seos 2 äriühinguga - HXXXXXXXXVastavalt arvelduskonto analüüsile on võlgnik oma isiklikult Swedbank AS arvelduskontolt teinud H OÜ-le omaniku laenumakseid, on ka tagasimakseid ja tasutud eraisikuna T OÜ-le H OÜ võlgnevust. Ka L OÜ-le on andnud võlgnik laene, sooritatud on ka tagasimakseid. Võlgniku osalusele nendes ettevõtetes on kohtutäitur RL poolt täiteasja 175/2026/972 raames seatud keelumärked Placet Group OÜ kasuks. Kättesaadavate andmete põhjal võib eeldada, et mõlemad äriühingud on varatud, osalus ei oma mingisugust väärtust. Pensionikeskus AS-i andmetel on võlgnikul pensionikonto nr 99806792235, mille saldo oli 31.08.2026 seisuga 0 osakut. Võlgnik esitas 07.01.2021 väljamakseavalduse. Pangad varasema perioodi väljavõtteid ei väljasta ja võlgnik ei ole kättesaadav. Võlgnik ei ole täiendava kogumispensioniga liitunud. Võlgniku kodune vallasvara koosneb tavapärastest esemetest, millele ei saa täitemenetluse seadustiku kohaselt sissenõuet pöörata, mistõttu ei saa need kuuluda pankrotivara hulka. Võlgniku pangakontode põhjal ei õnnestunud usaldusisikul tuvastada väärtuslikuma vara soetamist. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Usaldusisik on saatnud päringud eri allikatest välja selgitatud võimalikele võlausaldajatele ning koostanud saadud andmete põhjal võlanimekirja. Kohustuste kogusumma on ligikaudu 30 904,03 eurot. T OÜ nõue 9771,77 eurot (käibemaksuta 8009,65 eurot) tuleneb H OÜ-ga
12.05.2025 sõlmitud allahindluse kohaldamise lepingust, mis sisaldab ka võlgniku käendust. T OÜ lepinguline esindaja teatanud, et summa on esialgne ning sellele võivad kohalduda mahaarvamised; täpsustatakse laekumisi, maksja isikut, käibemaksu ja muid võimalikke korrigeerimisi. D Finance OÜ nõue tuleneb H OÜ ja D Rental OÜ vahel 22.10.2025 sõlmitud krediidilepingust ning samal kuupäeval sõlmitud käenduslepingust, mille kohaselt on käendaja vastutuse maksimumsumma 13 118,20 eurot. Võla sissenõudmiseks on esitatud hagiavaldus H OÜ ja võlgniku vastu tsiviilasjas nr 2-26-10799. Placet Group OÜ nõue tuleneb H OÜ-ga sõlmitud laenulepingust nr ARI4269585 ja käenduslepingust nr ARI4269585-KL1 ning maksekäsust tsiviilasjas nr 2-26-107731. Täitemenetlusregistri väljavõtte kohaselt on algatatud täiteasi nr 175/2026/972, mida menetleb kohtutäitur RL. Teiste võlausaldajate nõuded on väiksemad. AS ESTO ei olnud hinnangu koostamise ajaks usaldusisiku päringule vastanud. Andmed kohustuste kohta AS ESTO ja Soome maksuameti ees pärinevad võlgniku maksejõuetusavaldusest. EVja nõue on võlgniku ema antud teabe kohaselt ligikaudu 600 eurot ja tuleneb üürivõlast. EV on võlgniku sõber ja korterikaaslane ning olevat võla katteks võtnud pandiks võlgnikule kuuluvaid esemeid. Täpsem teave usaldusisikul puudub. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik täita kohustusi võlausaldajate ees või katta pankrotimenetluse kulusid. Võlgnik ei tööta, sissetuleku moodustavad töötutoetus ja puudega tööealise toetus. Võlgnik viibib XXXXXXXXXXXX, vabanemise aeg ei ole teada. Lähedased kaaluvad eestkoste seadmise avalduse esitamist. Võlgniku kohustused ületavad kordades olemasolevat vara. Tulenevalt eelpooltoodust on tegemist võlgniku maksejõuetusega. Maksejõuetus ei ole ajutine, kuna ei ole usutav, et võlgnik, isegi kui tema vaimne tervis paraneks ning ta leiaks töökoha ja sissetuleku, oleks saadav töötasu piisav, et tasuda oma võetud kohustused. Usaldusisiku hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele on mitterahuldav. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetusavalduse puhul maksejõuetust ka eeldatakse. Maksejõuetuse peamine põhjus on kolmandate isikute laenude ja muude kohustuste käendamine ning eraisikuna kohustuste võtmine, arvestamata tegelikku võimekust neid nõudeid vajaduse korral täita. Võlausaldajatele tagasimaksete tegemine on osutunud võlgnikule üle jõu käivaks. Maksejõuetuse põhjus pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes on muu asjaolu. Usaldusisiku hinnangul muutus võlgnik maksejõuetuks 2025. aasta jooksul, kui ta käendas kolmandate isikute ehk endaga seotud äriühingute laene ja muid kohustusi eri ettevõtjate ees.
5.Usaldusisik teeb ettepaneku kuulutada välja N.W pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus ning määrata pankrotihalduriks T.A . Kohtumääruse põhjendused
6.Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankroti väljakuulutamine
7.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 18 lg 2 p 1 kohaselt kuulutab kohus pärast pankrotiavalduse läbivaatamist võlgniku pankroti välja pankrotiseaduse §-s 31 sätestatu kohaselt.
8.PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
FIMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
9.Usaldusisiku aruande kohaselt puudub N.W L vara, mille arvelt saaks kohustuste mahtu märkimisväärselt vähendada. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 30 904,03 euro ulatuses. Usaldusisik on seisukohal, et N.W on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
10.Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga. Kohus loeb tuvastatuks, et võlgnik N.W on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas ei esine.
11.Tuginedes PankrS § 31 lg-le 5 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1).
12.PankrS § 31 lg 6 kohaselt, pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 51 1 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
13.Usaldusisik T.A palus kohtule 25.09.2026 esitatud usaldusisiku aruandes määrata end võlgniku N.W pankrotihalduriks ning on kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur T.A on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.
14.Kohus kuulutab võlgniku N.W pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes T.A ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku.
15.PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 88 lg 1 kohaselt võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda.
16.PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
17.Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1-3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.
Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
18.FiMS § 45 lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
19.Võlgnik N.W on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
20.Asjas ei ole andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu kohta. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
21.FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.
22.Pankrotihaldur T.A andis nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks ja pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes võimalikus pankrotimenetluses. Võlgnik on kohtule kinnitanud, et on nõus pankrotihaldur T.A määramisega usaldusisikuks.
23.Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur T.A on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.
24.FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Kohus selgitab võlgnikule järgmist: Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust
pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Menetluskulud
25.FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4).
26.FiMS § 54 lg 9 kohaselt võib kohus määrata usaldusisiku tasu ja hüvitatavad kulutused tasumiseks büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. FiMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohus kohustustest vabastamise menetluses määrata võlgniku taotlusel talle usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi TsMS § 183 lg-s 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub usaldusisiku tasu maksmiseks piisav vara või sissetulek.
27.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
28.PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 189,2 eurot. Usaldusisik taotles tasu kindlaksmääramist alla ülemmäära ehk 155 eurot tunnis.
29.Usaldusisik palub määrata tasuks 1612 eurot arvestusega 10,40 tundi ja 155 eurot tunnis. Tasule lisandub käibemaks 386,88 eurot ning tasu kogusumma koos käibemaksuga on 1998,88 eurot.
30.Kuna võlgniku varast ei jätku menetluses vajalikeks väljamakseteks, taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest ning ülejäänud tasu väljamõistmist võlgnikult.
31.Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on asja lahendamiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on taotletav tunnitasu põhjendatud ning vastab usaldusisiku kutseoskustele. Tunnitasu 155 eurot on kooskõlas seaduses sätestatud ülempiiriga ning täidetud ülesannete sisu ja mahuga.
32.PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
33.2026 on kuupalga alammääraks 946 eurot, millest 1/5 on 189,2 eurot. Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel ei jätku võlgniku varast usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ning tulenevalt FiMS § 54 lg 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.
34.PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
35.T.A tegutseb usaldusisiku ja pankrotihaldurina OÜ DDDD kaudu, mis on käibemaksuseaduse tähenduses käibemaksukohustuslane. Kuna tasu makstakse büroole ja büroo on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks.
36.Kohus leiab usaldusisiku aruandega tutvumise järel, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast täies ulatuses maksta. Seetõttu hüvitatakse riigi vahenditest menetlusabi korras 946 eurot, millele lisandub käibemaks 227,04 eurot, kokku 1173,04 eurot. Ülejäänud tasu 666 eurot, millele lisandub käibemaks 159,84 eurot, kokku 825,84 eurot, tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning maksta FiMS § 54 lg 9 alusel usaldusisiku taotluse kohaselt büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Edasikaebamise kord
37.FiMS § 18 lg 10 kohaselt võib maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale esitada määruskaebuse võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja. FiMS § 8 lg 6 kohaselt võib menetluskulude kohta tehtud määruse peale esitada määruskaebuse.
38.FiMS § 54 lg 11 kohaselt võivad usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale esitada määruskaebuse usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.