1.Vabastada T. P. (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded T. P. vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise
3.Vabastada C.A usaldusisiku kohustustest T. P. kohustustest vabastamise menetluses.
4.Rahuldada T. P. usaldusisiku C.A tasu taotlus osaliselt.
5.Määrata usaldusisik C.A tasu suuruseks T. P. kohustustest vabastamise menetluses 125 eurot, millele lisandub käibemaks 24% 30 eurot, kokku 155 eurot.
6.Anda T. P. le hüvitamiskohustuseta menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi
vahenditest 155 eurot.
7.Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta usaldusisik C.A usaldusisiku tasu katteks riigi vahenditest 155 eurot, sh käibemaks 30 eurot, Regnum Consult OÜ (registrikood 12190052) arvelduskontole nr EE491010220201058223 (AS SEB Pank). Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja edastada resolutsiooni p 7 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg 14 alusel teade T. P. kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud T.V-d. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldaja, võlgnik ja usaldusisik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 22.06.2023 määrusega välja T. P. pankroti, algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes G.G . Kohus lõpetas 08.03.2024 määrusega T. P. pankrotimenetluse raugemise tõttu ning jätkas võlgniku suhtes 22.06.2023 algatatud kohustustest vabastamise menetlust. T. P. kohustustest vabastamise menetluses määrati uueks usaldusisikuks C.A. Kohus kohustas usaldusisikut esitama kohtule aruande igal aastal hiljemalt 22. juunil ning tegema väljamakseid võlausaldajatele iga aasta 17. juunil. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 4818,42 eurot (II järgu nõuded).
2.Usaldusisik esitas kohtule aruanded 19.06.2024, 25.06.2025 ja lõpparuande 24.06.2026. Aruannete kohaselt on võlgnik pankrotimenetluse lõpetamise järgselt usaldusisiku kontole loovutanud vabatahtlikult 160 eurot. Usaldusisik jättis võlausaldajatele väljamaksete teostamisel usaldusisiku tasu katteks 16 eurot. Väljamaksed tehti võlausaldajatele 19.06.2024 ja 24.06.2025.
3.24.06.2026 esitas usaldusisik tasu taotluse, mille kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 1 tund 40 minutit järgnevalt: pangakonto kontrollimine 50 minutit; võlgnikuga suhtlus enne aruande koostamist 10 minutit; aruande koostamine, allkirjastamine, kohtule esitamine 30 minutit; UI tasu taotluse koostamine 10 minutit. Usaldusisik palub (FIMS § 54 lg 5 alusel usaldusisiku ülesannete täitmise eest 1 tunni 40 minuti ulatuses määrata tasuks 155,66 eurot (20 minutit × 88,60 eurot, 1 tund 20 minutit × 94,60 eurot), millele lisandub käibemaks 24%, s.o 37,34 eurot, kokku 193 eurot. Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku tasu menetlusabi korras.
KOHTU SEISUKOHT
4.FIMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.
5.FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
6.Kohus lähtub võlgniku taotluse üle otsustamisel FIMS § 49 lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku avaldatust.
2/5
Kohus kontrollib esmalt, kas võlgnik on täitnud FIMS § 47 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (FIMS § 49 lg 5 ja lg 7).
8.FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. T. P. ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.
9.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FIMS § 47 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Aruannete kohaselt oli võlgnikul puuduv töövõime, kuid töövõimetoetust ei ole laekunud alates 2025. märtsist, kuna võlgnik ei ole uut taotlust esitanud. Võlgnik on lühiajaliselt töötanud Baltic Restaurant Estonia AS-is ja teinud tööampse. Kohus leiab, et tulenevalt oma tervislikust seisundist ei ole võlgnik rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust.
FIMS § 47 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Usaldusisik on kohtule esitanud kõik aruanded. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest ja sissetulekust piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma tulu või vara ning ta ei ole rikkunud FIMS § 47 lg 2 sätestatud kohustust.
FIMS § 47 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekuks menetluse kestel on olnud töötasu, töövõimetoetus, sotsiaaltoetus, ajutise töövõimetuse hüvitis ja lähedaste rahaline abi. Võlgnikul ülalpeetavad puuduvad. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on eraldanud võlausaldajate väljamakseteks menetluse jooksul kokku 160 eurot, millest usaldusisik on teinud võlausaldajatele väljamakseid 144 eurot ning 16 eurot on jäetud usaldusisiku tasu katteks. Lisaks on Maksu- ja Tolliamet tasaarvestanud oma nõude katteks 816,98 eurot võlgniku enammakstud tulumaksu arvelt. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud FIMS § 47 lg-tes 3–5 sätestatud raha eraldamise kohustust.
Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud FIMS § 47 lg 6 sätestatud kohustust.
FIMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik teavet varjanud.
10.Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid ka enda mittearestitava sissetuleku arvelt, näidates seeläbi üles tahet oma kohustuste täitmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. 3/5
11.FIMS § 49 lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Kohtu hinnangul on võlgnik kohustustest vabastamise menetluses täitnud kolme aasta jooksul oma FIMS § 47 kohustusi nõuetekohaselt. Võlgniku sissetulekute juures ei ole oluliselt suuremas mahus nõuete rahuldamist ette näha, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks menetluse pikendamist.
12.FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse
4.peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus on võlgniku käitumist FIMS §-s 47 sätestatud kohustuste täitmisel hinnates seisukohal, et võlgnik ei ole oma kohustusi tahtlikult rikkunud. Võlgnikule ei saa kohustustest vabastamise menetluses seada ebarealistlikke ootusi tulu teenimise suhtes. Võlgnik selgitas 29.06.2025 toimunud ärakuulamisel oma tulu teenimise võimalusi ning majanduslikku ja tervislikku olukorda. Kohus leiab, et puuduvad alused võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Seetõttu tuleb T. P. FIMS § 49 lg 1 alusel vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
13.FIMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
14.FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud T. P. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka T. P. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
15.Kuna kohus lõpetab T. P. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb C.A vabastada FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest T. P. kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisiku tasu määramine
16.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär 4/5
kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (kuni 31.03.2026.a 88,60 eurot, alates 01.04.2026.a 94,60 eurot).
17.Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele 1 tund 40 minutit, sh 20 minutit tunnitasuga 88,60 eurot ja 1 tund 20 minutit 94,60 eurot. Usaldusisik taotleb tasu määramist FIMS § 54 lg-s 5 sätestatud tunnitasu ülemmäära alusel. Tasu määramine tunnitasu ülemmäära alusel on põhjendatud eelkõige keerukama järelevalve korral, näiteks kui menetlus eeldab ulatuslikku suhtlust võlgnikuga, rahvusvahelise mõõtmega toimingute tegemist, suure hulga võlausaldajatega suhtlemist või esinevad muud erakorralised asjaolud. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas menetluses selliseid keerukust suurendavaid asjaolusid esinenud. Esitatud aruandest ei nähtu ka asjaolusid, mis viitaksid järelevalve teostamise erakorralisele ajamahukusele või sisulisele keerukusele. Seetõttu ei ole põhjendatud määrata usaldusisikule järelevalve teostamise eest tasu seaduses sätestatud tunnitasu ülemmäära alusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus muu hulgas piirkonnas tavapäraselt kohaldatavat usaldusisiku tunnitasu, mis jääb üldjuhul alla seaduses sätestatud ülemmäära. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks määrata usaldusisiku tunnitasuks 75 eurot. Seega määrab kohus usaldusisikule järelevalvetoimingute tegemise eest tasu 1 tunni ja 40 minuti ulatuses kokku 125 eurot.
18.FIMS § 54 lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 1 1 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub tasu välja maksta büroole Regnum Consult OÜ (registrikood 12190052, KMKR EE101524977).
19.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada osaliselt ning usaldusisik C.A tasuks määrata 125 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 30 eurot, kokku 155 eurot.
20.FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Kuna võlgnikul puudub töine sissetulek, siis leiab kohus, et usaldusisikule tasu hüvitamiseks summas 155 eurot, tuleb T. P. le anda hüvitamiskohustuseta riigi menetlusabi. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.