1.Vabastada E.B (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded E.B vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude
rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
2.Lõpetada E.B pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.
6.Usaldusisiku P.C tasu 188 eurot hüvitada võlgnik E.B poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel P.C usaldusisiku ametikontol EE587700771010115735. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg 14 alusel E.B kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldaja, võlgnik ja usaldusisik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 24.04.2023 määrusega välja E.B pankroti, algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes T. K.. Kohus lõpetas 13.12.2023 määrusega E.B pankrotimenetluse raugemise tõttu ning jätkas võlgniku suhtes 24.04.2023 algatatud kohustustest vabastamise menetlust. Kohus määras E.B kohustustest vabastamise menetluses uueks usaldusisikuks P.C. Kohus kohustas usaldusisikut esitama kohtule aruande igal aastal hiljemalt 24. aprillil ning tegema väljamakseid võlausaldajatele iga aasta 19. aprillil. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 21 378,57 eurot (II järgu nõuded).
2.Usaldusisik esitas kohtule aruanded 24.04.2024, 30.04.2025 ja lõpparuande 09.06.2026.
3.Usaldusisik esitas 09.06.2026 kohtule koos lõpparuandega ka võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks seoses kolme aasta möödumisega menetluse algatamisest. Võlgnik on loovutanud pankrotimenetluse lõpetamise järgsel perioodil usaldusisikule kokku 4257,47 eurot, millest 3904,81 eurot on tasutud võlausaldajatele (s.o 18,27% pankrotimenetluse lõpu seisuga 2. järgu nõuetest). Usaldusisiku hinnangul on võlgnik täitnud temale seadusest tulenevaid kohustusi korrektselt ja olnud motiveeritud. Sellest tulenevalt leiab usaldusisik, et võlgniku taotlus on põhjendatud ja kohtul tuleks taotlus rahuldada.
4.Lõpparuande kohaselt on võlgnik teinud regulaarseid vabatahtlikke loovutusi ja usaldusisiku kontole laekus viimasel aruandeperioodil võlausaldajate nõuete katteks 2610,88 eurot. Usaldusisik jättis võlausaldajatele väljamaksete teostamisel usaldusisiku tasu katteks 188 eurot. Väljamakse 2422,89 eurot tehti võlausaldajatele 20.04.2026.
5.Võlausaldaja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal on kohtule avaldanud soovi seisukoha esitamiseks kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel, mistõttu kohus andis selleks 26.06.2026 võimaluse. Võlausaldaja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitas seisukoha 02.07.2026, milles andis teada, et pankrotimenetluses jäi rahuldamata nõue summas 778,56 eurot, millest võlgnik on tasunud kokku 142,21 eurot, st 18,27% ning rahuldamata jääb 81,73% nõudest. Võlausaldaja leiab, et kuivõrd võlgnik täitis oma kohustusi osaliselt, ei saa seda pidada nõuetekohaseks ja arvestatavaks ulatuseks. Kohtupraktikas on varasemalt leitud, et 30-40% ulatusest väiksem nõude rahuldamise ulatus ei ole arvestatav. Eelnevast tulenevalt leiab 2/5
võlausaldaja, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole võimalik. Võlausaldaja leiab, et võlgniku suhtes võib kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata.
6.09.06.2026 esitas usaldusisik tasu taotluse, mille kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku kaks tundi järgnevalt: võlausaldajatele väljamaksete arvutamine ja teostamine – 30 minutit; suhtlemine võlgnikuga, kohustustest vabastamise menetluses kohtule aruande koostamine ja esitamine, usaldusisiku tasu aruande koostamine ja esitamine – 1 tund 30 minutit. Usaldusisik palub FIMS § 54 lg 5 alusel usaldusisiku ülesannete täitmise eest 2 tunni ulatuses määrata tasuks 188 eurot (2 tundi × 94 eurot). Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku tasu võlgniku loovutuse arvel P.C usaldusisiku ametikontole kogunenud vahenditest.
KOHTU SEISUKOHT
7.FIMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.
8.FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
9.Kohus lähtub võlgniku taotluse üle otsustamisel FIMS § 49 lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku avaldatust.
10.Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud FIMS § 47 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (FIMS § 49 lg 5 ja lg 7).
11.FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. E.B ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.
12.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FIMS § 47 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
12.1.FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on menetluse kestel töötanud Tartu Ülikooli Kliinikumis. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust.
12.2.FIMS § 47 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Usaldusisik on kohtule esitanud kõik aruanded. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest ja sissetulekust piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma tulu või vara ning ta ei ole rikkunud FIMS § 47 lg 2 sätestatud kohustust.
12.3.FIMS § 47 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.
3/5
Võlgniku sissetulekuks menetluse kestel on olnud töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis, vanemahüvitis, peretoetus, sünnitoetus ja tulumaksutagastus. Võlgnikul on alates 2025.a oktoobrist üks ülalpeetav. Võlgnik on pankrotimenetluse lõpetamise järgselt loovutanud usaldusisikule kokku 4257,47 eurot, millest usaldusisik on teinud võlausaldajatele väljamakseid kokku 3904,81 eurot ning 352,66 eurot on jäetud usaldusisiku tasu katteks. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud FIMS § 47 lg-tes 3–5 sätestatud raha eraldamise kohustust.
12.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud FIMS § 47 lg 6 sätestatud kohustust.
12.5.FIMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet ega ole kohtule teadaolevalt teavet varjanud.
13.Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik on regulaarsete loovutuste tegemisega kohustustest vabastamise menetluses üles näidanud tahet oma kohustuste täitmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
14.FIMS § 49 lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Võlausaldaja leiab, et võlgnik ei ole tasunud arvestatavas ulatuses oma nõuet, mistõttu ei ole teda võimalik kohustustest vabastada. Kohus märgib siinkohal, et pankrotimenetluses tunnustatud nõuetest arvestatava ulatuse tasumine on eelduseks eelkõige ennetähtaegse menetluse lõpetamise puhul mitte käesoleval juhul. Võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid ka enda mittearestitava sissetuleku arvelt, loovutades rohkem kui seadus ette näeb ning näidanud sellega enda tahet nõudeid rahuldada. Kohtu hinnangul on võlgnik kohustustest vabastamise menetluses täitnud kolme aasta jooksul oma FIMS § 47 kohustusi nõuetekohaselt. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist.
15.FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse
4.peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus leiab, et puuduvad alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast. E.B tuleb FIMS § 49 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
16.FIMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest 4/5
vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
17.FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud E.B pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka E.B pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
18.Kuna kohus lõpetab E.B kohustustest vabastamise menetluse, tuleb P.C vabastada FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest E.B kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisiku tasu määramine
19.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (kuni 31.03.2026.a 88,60 eurot, alates 01.04.2026.a 94,60 eurot).
20.Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele 2 tundi tunnitasuga 94 eurot; kokku 188 eurot (käibemaksuta).
21.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku P.C tasuks määrata 188 eurot.
22.Usaldusisiku tasu 188 eurot tuleb hüvitada võlgniku E.B poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel usaldusisiku P.C ametikontol XXX. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.