G. L., H-L. L. ja A. L. hagi L. M.-i vastu elatise võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: G. L. (isikukood XXX) Hageja II: H-L. L. (isikukood XXX) Hageja III: A. L. (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja: R. L. (isikukood XXX) Kostja: L. M. (isikukood XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
XXX
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista L. M.-ilt G. L. kasuks elatis võlgnevus ajavahemiku 01.01.202630.06.2026 eest 1140 eurot.
3.Välja mõista L. M.-ilt H-L. L. kasuks elatis võlgnevus ajavahemiku 01.01.202630.06.2026 eest 1200 eurot.
4.Välja mõista L. M.-ilt A. L. 30.06.2026 eest 1200 eurot.
Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
2-26-9551 tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ja asjaolud
1.Hagejad G. L., H-L. L. ja A. L. (seaduslik esindaja R. L. kaudu) esitasid Pärnu Maakohtule hagi L. M.-ilt elatise väljamõistmiseks. Hagejad palusid kostjalt välja mõista elatis alates 01.01.2026 summas 200 eurot kuus iga hageja kohta. Hagiavalduse kohaselt elavad lapsed isaga alates juuni 2025 ning ema on tasunud elatist kolmel korral: 06.09.2025 summas 100 eurot, 10.10.2025 summas 100 eurot ja 10.11.2025 summas 100 eurot. G. L. viibib emaga alates 22.06.2026, mistõttu tuleb elatise võlgnevusest maha arvestada periood 22.0630.06.2026.
2.22.07.2026 määrusega rahuldas kohus hagejate avalduse hagi tagamiseks ning kohustas kostjat tasuma hagejate ülalpidamiseks igakuist elatist 200 eurot kuus alates 22.07.2026 kuni tsiviilasjas nr 2-26-9551 tehtava lahendi jõustumiseni.
3.Kostja palub kohtul arvestada kostja tegelikku majanduslikku olukorda ja maksevõimet. Kostja suhtes on välja kuulutatud füüsilise isiku pankrot. Kostja on töötuna arvel ning tal puudub regulaarne tööalane sissetulek. Kostja leiab, et tegemist on siiski ajutise olukorraga ning kostja eesmärk on leida võimalikult kiiresti töö. Kostja ei ole keeldunud oma lapsi ülal pidamast ega püüa hoiduda vanemlikest kohustustest.
4.XXX toimunud eelistungil sõlmisid pooled kompromissi edasiulatuse elatise nõudes, millise kohus 02.09.2026 määrusega kinnitas. Kuna pooled ei jõudnud kokkuleppele elatise võlgnevuse osas, siis kohus jätkas perioodi 01.01.2026-30.06.2026 elatise võlgnevuse osas menetlust. Kostja avaldas eelistungil, et on leidnud endale töö, kuid tema igakuised sissetulekud ei ole sellised, mis võimaldaksid tal elatise võlgnevust tasuda.
5.Kohus määras XXX toimunud eelistungil kostjale tähtaja kõikide seisukohtade, tõendite ja taotluste esitamiseks ning hagejatele tähtaja omapoolsete vastuväidete esitamiseks kostja esitatule. Kohtu poolt määratud tähtajaks menetlusosalised kohtule midagi ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtade ja esitatud tõenditega, kuulanud ära pooled kohtuistungil ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi elatise võlgnevuse nõude osas tuleb rahuldada.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
8.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: -
hagejad on kostja ja hagejate isa ühised alaealised lapsed;
-
hagejad elasid perioodil 01.01.2026-30.06.2026 alaliselt isaga (v.a hageja I, kes elas alaliselt isaga kuni 21.06.2026 k.a);
-
hagejate eest tasutakse lapsetoetused hagejate isale.
2-26-9551
9.Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-le 1 on õigustatud ülalpidamist saama alaealine laps. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi 2. lõike järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
10.PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg-d 3-7 näevad ette seadusjärgse elatise arvutamise alused.
11.Hagejad nõuavad tagasiulatuvat elatist perioodi eest 01.01.2026-30.06.2026. Käesoleval juhul on menetlusosalised välja toonud ning vaidlust ei ole, et lapsed elasid vaidlusalusel perioodil isaga ning hageja I kolis ema juurde elama 22.06.2026. Samuti ei ole vaidlust selles, et nimetatud perioodil ema lastele elatist ei tasunud.
12.Tulenevalt PKS § 108 on tagasiulatuvat elatist võimalik nõuda aasta eest kuni hagi esitamiseni ning edasiulatuvat alates hagi esitamisest. Hagi on esitatud 28.04.2026. Pooled sõlmisid XXX kompromissi edasiulatuva elatise nõudes ning leppisid kokku, et vaidlevad edasi elatise võlgnevuse perioodi 01.01.2026-30.06.2026 osas. Hagejad soovivad elatise välja mõistmist nimetatud perioodi eest 200 eurot kuus hageja kohta. Kohtu hinnangul ei pea laste kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega tõendama, kuna hagejad on esitanud elatise nõude seaduses sätestatud alammäärast väiksemas määras. Pooltel puudub ka vaidlus hagejate kulude üle, mistõttu ei hinda kohus hagejate igakuiste võimalike kulude põhjendatust.
13.Kostja põhilised vastuväited hagile olid, et tal puudub piisab sissetulek, mistõttu ei saa ta elatist maksta nõutud summas. Samuti on kostja suhtes välja kuulutatud pankrot.
14.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
15.Elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Samas on vanem kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
16.Kostja ei ole käesoleval juhul esile toonud ega tõendanud, et esineks mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks allapoole seadusega ettenähtud alammäära. Kohus selgitas XXX eelistungil kostjale, et kostjal tuleb esitada kohtule tõendid selle kohta, et esineb mõjuv põhjus elatise
2-26-9551 väljamõistmiseks allapoole seadusega ettenähtud alammäära. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks tõendeid ei esitanud. Kohus on seisukohal, et ainuüksi asjaolu, et kostja suhtes on kuulutatud välja pankrot, ei ole põhjuseks elatise vähendamiseks.
17.Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on hagejate hagi sissenõutavaks muutunud elatise nõudes põhjendatud ning kohus mõistab kostjalt 01.01.2026-30.06.2026 välja: hageja I kasuks elatise summas 1140 eurot ning hagejate II ja III kummagi kasuks 1200 eurot. Hageja I osas on kohus arvestanud, et hageja I veetis perioodil 22.06.2026-30.06.2026 emaga.
18.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
20.Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mälberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.